Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2016, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-9342 (16278000878)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
D.H süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1 järgi ja I.P süüdistuses KarS § 121 lg 1, § 266 lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Triin Tumala
Süüdistatav
D.H (isikukood XXX; elukoht:xxx x-x xxxxxxxxx )
Süüdistatav
I.P (isikukood XXX; elukoht: xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx )
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
I.P-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 54 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.
Süüdistus
tervisekahjustused. Korteris viibides lõhkus D.H elutoas oleva X.Xile kuuluva TV Samsung (21”) väärtusega 50.00 eurot, köögis puidust seljatoega tooli väärtusega 25.00 eurot ja plastmassist pesukausi väärtusega 5.00 eurot. X.Xile tekitati asjade lõhkumisega D.H poolt 80.00 euro suurune varaline kahju. 3) avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 16.06.2016 kella 04.15 paiku Tartus Raatuse tn 97 asuva club Illusion juures, s.o. avalikus kohas, rikkudes korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt, kasutas füüsilist vägivalda X.Xe suhtes, mis seisnes selles, et I.P lõi ühel korral parema rusikaga vastu kannatanu nina, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Oma tahtliku tegevusega tekitas I.P kannatanu X.Xele füüsilist valu ja tervisekahjustused. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep e Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) D.H KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 63 lg 1 ja § 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui D.H ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 2) I.P KarS § 121 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui I.P ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis eseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagide lahendamine
KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 85 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista I.P-lt 5 eurot ja D.H-lt 80 eurot X.X kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 135 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista I.P-lt 135 eurot X.X kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava D.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. Süüdistatava I.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 174 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus I.P-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). D.H-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 54 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks: 1) D.H sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot; 2) I.P sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.