Liiklussüüteod

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu 94,20 (üheksakümmend neli eurot 20 senti) eurot riigituludesse adv. Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista N.T-lt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 (neliteist) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista N.T-lt menetluskuluna 2/3 sundrahast summas 430 (nelisada kolmkümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada N.T tasuda menetluskulud kokku summas 538,20 (viissada kolmkümmend kaheksa eurot 20 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 44,85 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700081194 ning selgitusega: „N.T , 1-16-9881, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕEND

Asitõend – 1 CD sündmuskoha fotodega, mis asub toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

N.T süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes, juhtis 11.07.2016 kella 19.55 paiku Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Väike-Maarja–Simuna maanteel mopeedi xxxx registreerimismärgiga xxxx, kuni maantee 8,9 km-ni, kus sõitis mopeediga teelt välja. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringutega tuvastati N.T-lt võetud veres etanoolisisaldus

1,89 +/- 0,06 mg/g. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega N.T , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on N.T-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 270 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal allutada N.T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada N.T üldkasuliku töö tegemise ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. Süüdistatav N.T on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav N.T on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. N.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõend – 1 CD sündmuskoha fotodega, mis asub toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 645 eurot, ja mille vähendamist taotletakse 1/3 võrra, seega summas 430 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 94,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel joobe tuvastamisega seotud kulu 14 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku summas 538,20 eurot tasumisele igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.