Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2016, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-8272 (16259000671)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Annely Eesmaa
Prokurör
Elle Karm
Kriminaalasi
K R süüdistuses KarS § 4231 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
K R, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, ei õpi ega tööta, varem kriminaalkorras karistamata , väärteokorras karistatud 6 korral, kahtlustatavana kinni peetud 23.08.-24.08.2016, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 24.08.2016
Kaitsja
vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K R KarS § 4231 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.08.-24.08.2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. K R kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud 28 päeva vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada K R karistusest, kohaldades talle mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
KarS § 87 lg 2 alusel allutada K R üheks aastaks Viru Vangla kolmanda üksuse (noorteüksuse) kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ühes kohustusega järgida KarS § -s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada K R käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada K R käitumiskontrolli ajal otsima endale töökoha. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada K R käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. Tõkend elukohast lahkumise keeld K R suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta K R menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv sundraha summas 645 eurot riigi kanda. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP (asukoht Kentmanni 6, 10116 Tallinn) kasuks 24 (kakskümmend neli eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 4 eurot) eurot v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt määratud korras süüdistatava K R kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K R menetluskuluna kaitsjatasu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi ja v.-adv. abi GerdaJohanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada K R tasuda kaitsjatasu summas 288 eurot 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Kaitsjatasu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700069077 ning selgitus: „K R, 1-16-8272, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemen etluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõend – 1 CD plaat Rakvere Haigla turvakaamera salvestisega – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
K R on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema olles 02.09.2015 karistatud LS § 201 lg 1 järgi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot 12.08.2015 toimepandud rikkumise eest, juhtis jätkuvalt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 24.10.2015 kella 01.51 ajal Rakvere linnas Lõuna põik 1 juures ja 14.11.2015 kella 12.32 ajal Jõhvi linnas Hariduse 9 ja Kaare 33 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning 13.08.2016 kella 18.25 paiku Vinni vallas Rakvere –Luige mnt 23. km- l mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, rikkudes sellega süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. Süstemaatiliselt sõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisega pani K R toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K R mõistetavaks karistuseks KarS § 4231 järgi 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.08.2016-24.08.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 2 (kaks) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada K R karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit – 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile allutamist ning kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 sätestatud kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2,4 ja 8 alusel kohustada K R katseajal mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha ja osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. Süüdistatav K R on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav K R on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. K R tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot ja K rMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 288 eurot. Kokkuleppe kohaselt jäetakse sundraha KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata. Alaealisel K R võimaldatakse KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kaitsjatasu summas 288 eurot tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.