Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-16-683 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-16-683 nimetatud päeva veenis Ljudmilla kannatanut ja tema lapselast kirjutada volitus tema nimele korteri müümiseks. Kannatanu ja lapselaps keeldusid. Konflikt algas õhtu poole. Kannatanu tarvitas vähe alkoholi, Ljudmilla ja Xx palju. Oldi köögis ja külalistetoas. Kui kannatanu läks mingi aeg köögist külalistetuppa, tuli Ljudmilla selja tagant ja lõi kannatanut pudeliga vastu pead. Pudel purunes ja peast hakkas verd jooksma. Xx istus televiisori kõrval tugitoolis, tema ja tugitooli seljatoe vahel oli tal nuga. Kui Ljudmilla lõi kannatanut pudeliga hakkas kannatanu pahandama, et mida nad teevad. Xx hüppas tugitoolist ja lõi kannatanut noaga. Peast ja kõhuhaavast tuli verd. Kannatanut ei aidatud kuidagi. Ta haaras patju, neid peahaava vastu surudes. Mingi aeg tuli lapselaps ja ta viidi haiglasse. Ilma arstiabita oli korteris umbes ööpäeva. Sel päeval oli kannatanul seljas arvatavasti triipudega sinine särk, teksad ja poolsaapad. Kõik riided muutusid kõlbmatuks. Kööginuga on tal tavaliselt köögilaual, vähemalt 3 cm laiuse ja 20 cm pikkuse teraga. (tl 47-51). 28.08.2014 ülekuulamisel märkis kannatanu, et Xx oli külalistetoas ja tema koos Ljudmillaga köögis. Konflikti ajal haaras Ljudmilla laualt pudeli ja lõi sellega talle vastu pead. Kannatanu sattus löögist segadusse, läks köögist külalistetuppa, Xxil oli nuga käes ja lõi teda. Arvab, et Ljudmilla võtab noaga löömise enda pale, kuna armastab Xxit. (tl 113-116). Kannatanu ütlused on järjepidevad selles, et koos temaga olid korteris süüdistatav ja viimase elukaaslane Xx. Kannatanu sõnul tarbisid nad koos alkoholi ning tal oli konflikt süüdistatavaga, kuna viimane soovis, et kannatanu kirjutaks oma vara süüdistatava nimele. Kannatanu löömine toimus selle sama konflikti käigus, st kui kannatanu keeldus vara üle andmast, löödi teda esmalt pudeliga vastu pead ning seejärel noaga kõhtu. Kuid kannatanu esimesed ja hilisemad ütlused on vastuolulised osas, kes lõi teda pudeliga ja kes noaga. Esimesel korral ütles kannatanu, et pudeliga lõi Xx ja noaga süüdistatav. Hilisemad ütlused on aga vastupidised. Samas on kannatanu kõikidel kordadel öelnud, et löömises osalesid nii süüdistatav kui ka Xx. Lisaks esineb kannatanu ütlustes ebatäpsus selles osas, millal oli korteris ka lapselaps. Algul väitis kannatanu, et lapselaps oli konflikti ajal korteris, kuid hiljem on ta öelnud, et mingil ajal tuli lapselaps ja teda viidi haiglasse. Kannatanu ütluste hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et konflikti ajal oli ta ilmselgelt alkoholi mõju all ega pruukinud seega kõike adekvaatselt tajuda. Teiseks on kannatanu ise öelnud, et löökide järel oli tal tugev verejooks ning algselt on ta viidanud ka võimalikule teadvusekaotusele. Seega tuleb äärmiselt kriitiliselt suhtuda kannatanu ütlustesse osas, mis puudutab löökide järgselt toimunut, kuivõrd on põhjust arvata, et tekitatud vigastuste tõttu ei pruukinud kannatanu olla kogu aeg teadvusel ning sündmuseid tajuda. Nt asjaolu, et löömise ajal kannatanu lapselast siiski korteris polnud, kinnitavad tunnistaja Xx vastavad ütlused, kuid samal ajal on teada, et lapselaps tuli korterisse hiljem. Seega on alust arvata, et kannatanu on sündmuste ajalist kulgu segamini ajanud. Kohtu hinnangul ei ole aga võimalik väita, et hiljem suutis kannatanu sündmuste käiku paremini meenutada kui vahetult pärast sündmuseid. Neil asjaoludel on kohtul põhjust arvata, et kannatanu hilisemad ütlused on omakorda mõjutatud teistelt isikutelt kuuldud informatsioonist, mille pinnalt on ta üritanud oma mälupilti taastada. Kuid ilmselgelt ei saa taolises olukorras olla tegemist usaldusväärsete ütlustega, millele saab kohtuotsuse tegemisel tugineda. Fakti, et kannatanul tuvastatud vigastused tekitati tema enda korteris, kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et kannatanu korteri vannitoa nööridel kuivas kaks puuvillast lina. Pruuni värvi ainega on määrdunud: köögis laual olev kööginuga ja köögirätik, väikeses toas olev madrats, padi, elutoas diivanil olev tekk, magamistoas toolil olev pakk ajalehtedega, madrats, voodi juures põrandal olev padi ja lapp, diivanil olevad kaks meestesärki sh sinisel meestesärgil on kaks lineaarset sisselõiget, tolmuimeja, samuti on pruuni värvi ainega plekid ka põrandal. Maja trepikojas verele sarnanevaid jälgi avastatud ei ole. (tl 14-36) Seega on tuvastatud korteris rohkelt vere jälgi, kuid maja trepikojas kuriteojälgi ei leitud. See viitab üheselt, et konflikt toimus korteris. 18.04.2014 kell 21.34 sündmuskohale läinud tunnistaja politseiametnik Xx andis ütlusi, et tuli väljakutse aadressile xxx, kus kannatanuks oli vanem meesterahvas mitme noahaavaga. Kannatanu selgitas tunnistajale, et tal tekkis eelmisel päeval tüli kasutütar Ljudmilla ja Xxiga ning keegi neist

1-16-683 lõi Xx pudeliga vastu pead ning noaga kõhu piirkonda. Tunnistaja sõnul oli kannatanul kõhu piirkonnas lahtine haav ning pealae piirkonnas oli näha verd. Isik toimetati Narva haiglasse. (tl 117119). Kuigi politseiametnik saabus sündmuskohale umbes ööpäev peale löömist, on kohtu hinnangul tunnistaja Xxi ütlused kannatanu Xxi löömise osas siiski lubatavaks tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Alates löömisest kuni politseiametnike saabumiseni oli kannatanu olnud kogu aeg oma korteris koos väidetavate ründajatega ning politseiametnikud olid esimesed võõrad isikud, kellega ta pärast löömist suhtles. Seega on põhjust arvata, et kannatanu oli jätkuvalt toimunud konflikti ning tekitatud kehavigastuste mõju all ning tal puudus põhjus kohale saabunud politseiametnikele ebaõiget teavet anda. Tähelepanuväärne on asjaolu, et ka politseiametnikule avaldatust järeldub, et konfliktis ja kannatanu löömises osalesid nii süüdistatav kui ka Xx xx. Sama on kannatanu öelnud ka pärast konflikti korterisse tulnud tunnistajatele Xxle, xxxle ja xxx Xxle. (tl 53-58, 60-63,72-75) Eelnevalt antud põhjendustel loeb kohus lubatavaks tõendiks ka tunnistaja xxx ütlused. Tunnistaja on SA Narva Haigla kirurg ning tema sõnul toimetati kannatanu Narva haiglasse kiirabibrigaadi poolt. Kannatanul diagnoositi noahaav paremal pool rindkeres ja kaks läbivat kõhuõõne haava ning peavigastused. Kannatanu väitis tunnistajale, et need haavad tekitasid kannatanule tema sugulased – kasutütar ja selle elukaaslane. (tl 1-7). Seega on kannatanu pärast korterist ära viimist ja ründajate mõju alt pääsemist rääkinud nii politseiametnikule kui ka arstile, et vigastused tekitasid kasutütar ja viimase elukaaslane, st süüdistatav ja Xx xx. Arvestades siinkohal ka kannatanu esimesi ütluseid, tuleb antud juhul järeldada, et kannatanu tajus, et teda ründasid mõlemad korteris viibinud isikud koos, üks neist lõi teda pudeliga pea piirkonda ja teine noaga. Seejuures on kannatanu algselt öelnud, et pudeliga lõi Xx xxx ja noaga süüdistatav. Ka süüdistatava ütlused toimunud sündmuste osas on olnud vastuolulised ega haaku kõiges kannatanu ütlustega. Nii on süüdistatav 29.04.2014 antud ütlustes eitanud igasugust seost kannatanule kehavigastuste tekitamisel ning püüdnud jätta muljet justkui oleks kannatanu saanud need väljaspool korterit ajal, mil nii tema kui Xx xxx korteris magasid. Süüdistatav kiirabi ei kutsunud, kuna kannatanu ei soovinud seda. Lähtuvalt sündmuskoha vaatlusest on aga lükatud ümber versioon, et kannatanu võis kehavigastused saada korterist väljaspool. (tl 76-82). 02.05.2014 avaldas süüdistatav puhtsüdamliku ülestunnistuse, kirjutades, et 17.04.2014 aadressil xxx tekitas ta oma võõrasisale Xxile kolm noahaava kõhu ja selja piirkonda ja lõi ühe korra pudeliga vastu pead. (tl 37-39). 02.05.2014 ülekuulamisel tunnistas süüdistatav oma süüd kuriteo toimepanemises täielikult. Tema sõnul tekkis tal õhtul, kui Xx magama läks, Xxga köögis sõnavahetus. Mõlemad olid joobes ning xx hakkas teda peksma. Süüdistatav haaras pudeli ja lõi sellega kannatanule vastu pead. Kuna kannatanu jätkas tema togimist haaras laua pealt kööginoa ja lõi sellega mitu korda xxx vastu keha. Oli alkoholi ja rahustite mõju all. xxx keeldus korduvalt kiirabi kutsumisest ja süüdistatav arvas, et kannatanu seisund on rahuldav. Naabrilt sai plaastrid, koristas korterit ja xxx osteti viina. Xx magas ja ei näinud konflikti. (tl 102-107). Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et ütles kannatanule kõik välja ja tõe rääkimisel hakkas kannatanu kohe kaklema. Süüdistatav ei mäleta, kaua kannatanu teda peksis vastu neere. Fotod on esitatud uurijale. Istuti köögis ja peksti koridoris, võib-olla algas kaklus köögis. Süüdistatav arvab, et lõi pudeli ja noaga enesekaitse eesmärgil. Enda peksmist mäletab, aga kuidas ta pudeliga lõi ja noa võttis ei mäleta. Aga enda kohta ütleb iseloomustuseks, et on teinekord agressioonis. Teab, et võis seda teha. Oli agressiivne, närviline ja nuttis kogu aeg. Mäletab, et noa sai köögist, kuid hetke kui noa võttis, ei mäleta. Kannatanu peksis süüdistatavat põrandal. (tl 191 pöördel, 192-193). Süüdistatava puhtsüdamlik ülestunnistus haakub ekspertiisimääruses toodud vigastuste kirjeldusega, st et kannatanul on peas üks haav ja noaga on löödud korduvalt. Seega pidi süüdistatav teadma

1-16-683 millised vigastused kannatanul esinesid. See annab omakorda alust arvata, et tõepärane on nii kannatanu kui ka süüdistatava väide, et süüdistatav osales nendevahelises konfliktis. Kannatanu väiteid enesekaitsest ei pea kohus aga veenvaks, kuivõrd kannatanut löödi noaga korduvalt. Seega isegi juhul, kui löömise algatajaks oli kannatanu, st kannatanu lõi süüdistatavat vastu neere, siis ei ole mingilgi viisil õigustatud kannatanu korduv noaga löömine. See oleks ilmselgelt hädakaitse piiride ületamine ja ebakohane ründe tõrjumine. Kaaskahtlustatavana üle kuulatud Xx xx ütles kõnealuste sündmuste kohta, et koos Ljudmilla ja xxx mälestati 17.04.2014 Ljudmilla ema. Koos joodi. Kui kahtlustatav oli ära joonud umbes 180 grammi viina, läks ta 17.00 paiku külalistetuppa magama, kuna oli 3 järjestikusest päevatööst väsinud. Ljudmilla ja xxx jäid kööki. Umbes kahe tunni pärast ärkas ja hakkas televiisorit vaatama. Ljudmilla ja Xx jäidki kööki, käis naaber xxx. Ljudmilla andis xxxle unerohtu Sanols, ta jõi veel ning jäi magama. Ärkas 18.04.2014 kell 09.00, Ljudmillat tema kõrval ei olnud. Kõrvaltoas nägi peavigastusega Xxt. Kõhuvigastust näha ei olnud, kuid kannatanu oli verine. Xx ei soovinud kiirabi. Ka naaber xx küsimusele kutsuda kiirabi ja politsei vastas Xx eitavalt. Isiklikult mingeid vigastusi kannatanule ta ei tekitanud. Veriseid asju viis päevasel ajal prügikonteinerisse.(tl 87-93). Järgmisel päeval toimunud ülekuulamisel kahtlustatav selgitas, et 18.04.2014 hommikul nägi kannatanu kehal vigastusi. Ta arvas, et see on tavaline purjus tüli Ljudmilla ja Xx vahel. Alkoholi tarbides, hakkavad nad teineteisele etteheiteid tegema. Muidu Ljudmilla hoolitseb kannatanu eest. Xx ei mäletanud, mis toimus, aga Ljudmilla närvitses. Järgmisel päeval kodus nägi Ljudmilla kehal sinikaid. Talle sai selgeks, et need oli tekitanud xx ja seda ka Ljudmilla kinnitas. (tl 94-99). xxx ütlused on küll järjepidevad ja haakuvad süüdistatava hilisemate ütlustega, kuid on samal ajal vastuolus kannatanu ütlustega. Kogu sündmuste käiku ja ka kannatanu ütluseid arvestades on kohtu hinnangul siiski põhjust xxx ütlustes kahelda. Olles sealjuures jälginud kohtuistungil ka süüdistatava käitumist ja selgitusi xxx tegevuse osas, leiab kohus, et süüdistatav on püüdnud välistada xxxx seotust kõnealuse kuriteoga. Kohtule ei ole teada ühtki põhjust, miks pidanuks kannatanu andma xxx kohta alusetult süüstavaid ütluseid. Selle eesmärgiks ei saanud olla soov oma kasutütre vastutusest päästmiseks, kuivõrd kannatanu sõnul osalesid konfliktis ja vigastuste tekitamises mõlemad, siis alusetult xxx süüstamine ei tooks kaasa L.P vastutusest vabanemist. Pigem on antud juhul küsimus selles, kas tegemist oli kuriteo kaastäideviimisega või tekitas L.P kannatanule kehavigastused üksinda. Vahetult pärast sündmust rääkis kannatanu kõikidele isikutele kellega ta kokku puutus, et konfliktis osalesid nii L.P kui ka xx. Nii tunnistajate Xx ja xx kui ka L.P ja xx ütlustest nähtub, et korteris oli pärast kehavigastuste tekitamist püütud koristada ning osa asju viidi välja prügikasti. Selles tegevuses osales ka xx. See tõik annab samuti alust arvata, et xx osales toimunud konfliktis, kuna ta osutas hiljem kaasabi ka kuriteojälgede kõrvaldamisel. Kõike eelöeldut kogumis arvestades on kohus seisukohal, et kannatanule tervisekahjustuse tekitamise panid toime L.P ja xx koos. Sealjuures loeb kohus kannatanu esimeste ütlustega tuvastatuks, et raske tervisekahjustuse põhjustanud noalöögid sooritas L.P, viimast on kinnitanud ka L.P ise oma hilisemates ütlustes. Samas isegi juhul, kui noalöögid oleks sooritanud vahetult xx, oleks L.P kaastäideviijana siiski vastutav ka nende löökide tõttu saabunud tagajärje eest. Kuivõrd süüdistuses on aga etteheidetud kuriteo sooritamist üksnes L.P poolt, ei saa kohus süüdistuse piiridest väljuda ega käsitleda xx kaastäideviijana. Küll aga on kohtu hinnangul leidnud tõendamist süüdituses kirjeldatud faktilised asjaolud, st L.P poolt kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine süüdistuses nimetatud ajal ja kohas. Nii L.P enda ütlustest kui ka kannatanu ütlustest nähtub, et noaga löömisele eelnes sõnaline konflikt, kuna kannatanu keeldus oma vara Pavlovkaja nimele kirjutamast. See oli kannatanu sõnul põhjuseks, miks L.P ärritus ja teda lõi. Asjaolu, et Pavlovksaja nõudis kannatanult vara üleandmist, kinnitab ka tunnistaja xxx. L.P on hiljem väitnud, et kannatanu lõi teda esimesena. Isegi kui see nii oli, siis nii nagu

1-16-683 varem öeldud, korduvalt kannatanu noaga löömine ei olnud kuidagi õigustatud. Arvestades asjaolu, et kannatanut löödi noaga mitmel korral, on ilmselgelt tegemist tahtliku tegevusega. Lüües teis inimest mitu korda noaga sai süüdistatav igal juhul aru, et ta tekitab sellise tegevusega kannatanule tervisekahjustusi. Sealjuures olid löögid sooritatud piirkondadesse (kõhu- ja rindkere piirkonda), kus asuvad elutähtsad organid, mistõttu pidi süüdistatav möönma mis tahes tagajärge, seal hulgas ohtu kannatanu elule. Seetõttu leiab kohus, et noaga löömisega kannatanu elu ohtu seadmisel tegutses süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega. Kõike ülalöeldut arvestades on kohus seisukohal, et L.P tegevuses on tuvastatud KarS 118 lg 1 p 1 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

1-16-683 kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks loetakse KrMS § 414 lg 2 kohaselt L.P vanglasse saabumise aeg.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.