Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohus karistas Max Trevet 31.07.2012. a otsusega KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 418 lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, lugedes Harju Maakohtu 10.05.2012. a otsusega mõistetud 7 kuu pikkuse vangistuse kaetuks raskemaga. Kohtuotsus jõustus 16.08.2012. Harju Maakohtu 10.05.2012. a otsusega karistas kohus Max Trevet KarS § 199 lg 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 121 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. Viru Maakohus vabastas Max Treve 06.08.2014. a määrusega Harju Maakohtu 31.07.2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohus pööras 07.09.2015. a määrusega KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele Max Trevele Harju Maakohtu 31.07.2012. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud 11 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 16.11.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.08.2015 ja lõppeb 22.07.2017. Max Trevel avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 11.08.2016, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja ettekande andmetel on Max Trevel vabanemisel kindel elukoht oma venna juures, kes on nõus teda ka majanduslikult toetama. Korter kuulub Max Treve isa abikaasale. Suhted perekonnas on toetavad. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo on seisukohal, et Max Trevet ei peaks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastama. Max Treve poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud ohtlikumaks. Viimased kuriteod on toime pandud ettekavatsetult ja relvastatult eesmärgiga teenida kuritegelikku tulu. Kinnipeetava suhtes ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane ta toime uut kuritegu. Süüdimõistetu Max Treve kinnitas, et sooviks ennetähtaegselt vabaneda, perele lähedal olla, tööle minna ja keskhariduse omandada. Varasema ennetähtaegse vabastamise ebaõnnestumise kohta selgitas ta, et sai tagant järgi aru, et Eestist lahkumine oli viga ja ta oleks pidanud teistmoodi asjad lahendama. Kohtu seisukoht Max Treve kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Max Treve on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Max Trevel on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht. Elama asub ta isa endise abikaasa korterisse, kus elab ka tema poolvend. Nii korteriomanik kui ka vend on andnud selleks nõusoleku. Tööle on tal võimalik hakata XXXX, millise ettevõtte juhatuse liige esitas 06.07.2016 Tartu Vanglale sellekohase garantiikirja. Töökoha olemasolu on oluline, kuna Max Treve kannab karistust mh kuritegude eest, mille ta pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. 14.07.2016 seisuga on tal tasumata nõudeid 295,04 eurot, vabanemisfondis on X eurot. Suhted ema ja vendadega on head ja toetavad. Vaatamata sellele, et Max Trevel on olemas kõik materiaalsed eeldused, et vabaduses edukalt hakkama saada, leiab kohus, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole praegu põhjendatud. Max Trevet on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Mõlema otsuse alusel kannab ta praegu vangistust. Karistust kannab ta varguse eest, teise inimese peksmise ja tervisekahjustuse tekitamise eest, väljapressimise eest grupis isikult vabaduse võtmise ja vägivalla kasutamisega, tulirelvade omamise eest ning suures koguses narkootilise aine marihuaana ja amfetamiini omandamise ja valdamise eest. Karistust kannab ta alates 11.08.2015, mil ta XXXX tagaotsitavana kinni peeti. Tartu Vangla hindab Max Treve ohtlikuks ühiskonnale ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse kõrgeks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%. 08.01.2016. a käskkirjaga kohaldas Tartu Vangla Max Treve suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, et ennetada tema poolt võimalike raskete distsipliinirikkumiste toimepanemist. 14.04.2016. a käskkirjaga lõpetas Tartu Vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Max Treve on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kui Viru Maakohus vabastas ta 06.08.2014. a määrusega Harju Maakohtu 31.07.2012. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna Max Treve rikkus elektroonilise valve ajakava, esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande. Harju Maakohus kuulutas 28.01.2015. a määrusega Max Treve tagaotsitavaks, kuna tema asukoht oli teadmata. 11.08.2015 peeti Max Treve XXXX kinni ning 07.09.2015. a määrusega pööras Harju Maakohus täitmisele Max Trevele Harju Maakohtu 31.07.2012. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse. Seega on Max Trevet juba ühe korra vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest, kuid kuna ta ei suutnud järgida korrektselt vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja hoidis kõrvale kriminaalhooldusest, tuli ärakandmata karistust täitmisele pöörata. Praegusel hetkel kannab ta seda vangistust. Kohtul puudub veendumus, et Max Treve suhtes on täidetud karistuse mõistmise eesmärgid ning ta suudaks praegusel hetkel nõuetekohaselt täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Max Treve tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastamata.

Max Trevel ei ole karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristusi. Kui ta läbib täitmiskavas ettenähtud viha juhtimise programmi, jätkab algaval õppeaastal pooleli jäänud õpinguid, on sellise positiivse tendentsi jätkumisel otstarbekas anda Max Trevele võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks 6 kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Siis tekib Max Trevel veel võimalus viibida mõnda aega pärast vangistust kriminaalhooldaja järelevalve all. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.