Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

TREVE

kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada Max TREVE karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt Max TREVELE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 36 (kolmkümmend kuus) eurot (s.h. toimikuga tutvumine 30 €, käibemaks 6 €). Välja mõista Max TREVELT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 36 (kolmkümmend kuus) eurot. Kaitsjatasu tuleb Max TREVEL tasuda 12-kuulise

tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700004597 ja selgitus „Max TREVE 1-12-6894 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Max Treve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Max Treve on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 31.07.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, §214 lg.2 p.1,4,5, §418 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud ohtlikumaks. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening, Usk ja teadmine, Igapäevane valik. Kinnipeetav on vangistuses omandanud põhihariduse. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 6000 - 7000 € ulatuses. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, kaks venda ning elukaaslane. Tuttavate hulgas on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. Uue kuriteo toimepanemise oht on kõige suurem konfliktisituatsioonides, samuti staatuse kinnitamiseks grupi mõjul ning kui isik soovib kergelt kasumit teenida ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Viru Vangla toetab Max Treve tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustab perekond, kelleks on tema ema, vend ja poolvend. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema poolt üüritavasse üürikorterisse. Ema ja korteriomanik on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Tegemist on ühetoalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema. Ühtlasi on kinnipeetaval võimalik asuda elama ka isa abikaasa korterisse, kus elavad isa abikaasa ja poolvend, kes on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalik tööle asuda xxx kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid xxx

Maakohtu istung

Kinnipeetav Max Treve seletas maakohtu istungil, et tal on olnud aega järele mõelda, palju abi on ta saanud läbitud sotsiaalprogrammidest. Kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla tähtajaga 6 kuud on kõik alused olemas. Prokuröri abi Sigrid Nurm maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, kuid tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Käesoleval ajal kannab ta muuhulgas karistust I astme rahvatervisevastse süüteo ja I astme varavastase süüteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 2 aastat 6 kuud ja kanda on veel 2 aastat. Vangistuses on kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena määratud noomitus. Maakohus möönab, et korduvkaristatus ja distsiplinaarkaristuse olemasolu võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb kahe aasta pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt kahe aasta pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on korteriga, kuhu ta asub elama koos vennaga. Korter vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele ja sealelavad täiskasvanud elanikud on oma kirjalikud nõusolekud andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx Vabanemise korral on kinnipeetaval vastavalt esitatud garantiikirjale võimalik asuda edasi õppima 10-ndas klassis xxxx Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabaduses olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik perekonna näol, peres on toetavad omavahelised suhted. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 6000 - 7000 €. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. kaks aastat enne tähtaega koos katseajaga kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb kahe aasta pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud erinevate sätete järgi toimepandud kuritegude eest. Kinnipeetava seletuse kohaselt maakohtu istungil kahetseb ta toimepandud kuritegusid väga ja tal on olnud aega järele mõelda. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida katseaja jooksul vajalikke sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt naudib kinnipeetav riske, s.h. kuritegeliku käitumisega seotud riske, armastab vaheldust, otsustab ja tegutseb kiiresti, lahendab konfliktolukordi vägivalla teel ja tal on puudulik oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Maakohus leiab, et riske on võimalik vähendada kriminaalhooldusalase töö käigus, muuhulgas kinnistades sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening saadud teadmisi. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo

toimepanemise riske on võimalik vähendada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava käitumist vabaduses võivad mõjutada korduvkaristatus, varasem sõltuvusainete tarvitamine ja vägivaldne käitumine. Maakohus nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et kahte viimast asjaolu on võimalik vähendada ja kontrollida ka kriminaalhoolduse käigus. Katseaeg 2 aastat on selleks piisavalt pikk aeg. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuritegude raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, Viru Ringkonnaprokuratuuri seisukohta, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale karistusaja lõpuni, s.o. kuni 30.07.2016.

määrata

katseaeg

kuni

tegeliku

Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et viimane kuritegu oli seotud narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuritegudega. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Kuigi maakohtu istungil osales vandeadvokaat Liis Toomsalu kinnipeetava kokkuleppel kaitsjana, oli kinnipeetava enda kirjaliku avalduse alusel määratud riigi õigusabi korras antud asjas kaitsjaks vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes tegi ka kohtuistungil osalemiseks ära ettevalmistava töö ja kelle taotluse kohaselt kulus

õigusabi osutamiseks 36 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.