Kohtulahend

huvides ning nõustub vangla koostatud iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Kaitsja palub kohtul kaaluda Edgar Zonenbergi tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tema vabastamist toetavad ka vangla ja kriminaalhooldaja. Ei ole vaidlust, et isik on toime pannud kuritegusid ja ta viibib just sellepärast vanglas. Kaitsja hinnangul vabaneb kinnipeetav tähtaegselt samasuguse ohtlikkuse %-ga ja mittemingisugust kontrolli tema üle ei ole. Tingimisi enne tähtaega vabastamise korral oleks aga tema käitumise üle piisav kontroll. Isikul on soov abielluda oma elukaaslasega, asuda tööle. Prokurör on kaitsja hinnangul oma seisukohas väga õigesti märkinud, et tingimisi enne tähtaega vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teise, kuid palju odavamate vahenditega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Edgar Zonenbergi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vangistuses viibib teist korda. Kuriteod on varavastased ja toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on narkosõltuvus. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel eesmärgiga saada sõltuvusest vabaks, samuti on tal olnud vestlus tutvusringkonnast, vestlused psühholoogi ja psühhiaatriga ning ta on osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis Corrigo. Kinnipeetaval on iseloomustuse kohaselt vabanemisjärgselt võimalik asuda elama oma tüdruksõbra vanematele kuuluvas korteris koos tüdruksõbra ja viimase täisealise vennaga, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist alalise elukohaga, kuna vanemad on öelnud, et kinnipeetav võib seal elada, kuni ta ei hakka probleeme tekitama. Tegemist on kohtu hinnangul tingimusliku elukohaga, mille kaotamisel võib kinnipeetav kuritegeliku eluviisi juurde tagasi pöörduda. Iseloomustusest nähtuvalt tagab tugigrupi Corrigo programmijuht kinnipeetavale vabanedes praktikandikoha ehitustöödel, mille käigus makstakse stipendiumi. Seega on isikul olemas sissetulek, mis aitab tal majanduslikult toime tulla. Samas, isikul puudub ametliku töö tegemise kogemus ning töötama ei ole ta vangistuse jooksul olnud motiveeritud, kuivõrd ta on korduvalt määratud vangla majandustöödele töötamata, kuid isik on sellest keeldunud. Enne vangistust ei olnud kinnipeetaval ametlikku sissetulekut, ta elatus kuritegelikul teel saadud vahenditest (vargused) ning kuritegude toimepanemise tulemusena on isikul suured rahalised nõuded, mis mõjutavad negatiivselt isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kinnipeetava perekonnaliikmete seas on kriminaalkorras karistatud isikuid, tema vend kannab karistust Tartu vanglas. Seega ei ole tema pärioluperekond toetanud tema seaduskuulekat eluviisi, mistõttu võib järeldada, et puudub lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Tema tutvusringkonda kuulub palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuritegusid on toime pannud grupis ning ta on ise tunnistanud, et nii tema tutvusringkonnas kui pereliikmete seas on isikuid, kes võivad mõjutada teda kuritegusid toime panema. Kinnipeetav on tarvitanud erinevaid

narkootilisi aineid, tal on narkootikumide tarvitamise tulemusena diagnoositud intellektipuue koos käitumishäirega, ta on sooritanud korduvalt suitsiidikatseid. Kohtu hinnangul võib kinnipeetav vabanemisjärgselt, jätkates suhtlemist endiste kriminaalkorras karistatud tuttavatega, lasta end mõjutada ja seeläbi panna toime uusi kuritegusid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Edgar Zonenbergil on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud ning ei ole kindel, kas ta vabaduses olles suudaks õiguskuulekalt käituda, järgides etteantud nõudeid ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seda kinnitab ka asjaolu, et alates 27.05.2016 kohaldati kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kahtlusega, et isik on mõjutanud kaaskinnipeetavaid toime panema raskeid rikkumisi, sh vangla vara lõhkumisi ja põlenguid. See aga näitab, et tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 56%, millise näol on tegemist keskmisest kõrgema riskiga, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Edgar Zonenbergi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus märgib, et kuigi vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja kohus võtab eelnimetatute seisukohti arvesse, ei ole nende arvamused kohtule siduvad. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Edgar Zonenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 1-15-4256 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.