Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-4256
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo
Kriminaalasi
Süüdimõistetu A. A. i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu A. D.O; elukoht (vabanemisel): puudub; töökoht (vabanemisel): puudub Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32 , 33 kohtunik määras: Jätta A. A. temale Tartu Maakohtu 28.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-154256 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 28.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4256 tunnistati A. A. kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p -de 7, 8, 9 järgi ning mõisteti temale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati A. A. süüdi ka KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 kuud vangistust. Lisaks tunnistati A. A. süüdi KarS § 215 lg 2 p -de 1, 2 järgi ning mõisteti temale karistuseks 8 kuud van gistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergemad kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti A. A. ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1
alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.02.2014. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning mõisteti A. A. ile kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust alates A. A. i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 29.12.2014. a. Kohtuotsus jõustus 13.06.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 29.12.2014. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 26.04.2016. a. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes A. A. il 26.08.2015. a. 27.08.2015. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. A. i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab A. A. i vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja, vastupidiselt vanglale, ei toeta A. A. i ennetähtaegset vabastamist. A. A. ei sobi kriminaalhooldaja arvates kriminaalhooldusele, kuna nimetatud isik ei ole varasematest karistustest õppust võtnud, jätkates kuritegelikku eluviisi. Ka puudub A. A. il vabanedes kindel elukoht. Kuigi kinnipeetav on alles XXX aastane, on tal välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning seega toetab A. A. i vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega Süüdimõistetu A. A. kinnitas kohtus, et ta tahab vabaduses uut elu alustada. Ta võib vabanedes kiiresti töökoha leida, sellega tal probleeme ei oleks. Elada saaks ta esialgu XXX tänaval. Hiljem saaks elukoha osas edasi vaadata. Kohtuniku seisukoht A. A. tunnistati süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna A. A. on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et A. A. i on kriminaalkorras karistatud kaks korda, mõlemal korral süstemaatiliste grupiviisiliste varguste ja võõrasse valdusse sissetungimise eest. Viimasel korral lisandus sellele veel ka võõra vallasasja omavoliline grupiviisiline kasutamine. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Esimesel korral karistati teda tingimusliku vangistusega koos käitumiskontrollile allutamisega. Seejuures tuli kohtul kahel korral arutada tema kohta esitatud erakorralist ettekannet, kuna A. A. ei suutnud käitumiskontrolli nõuetest kinni pidada. Kui kohtuotsuse kohaselt oleks A. A. i katseaeg kestnud 23.03.2013. a-ni, siis kohtumäärustega pikendati selle kestvust 2013. a juulini. Sellele vaatamata pani A. A. mõned kuud pärast katseaja lõppu toime uued kuriteod. Selles saab järeldada, et eelmine karistus ei avaldanud loodetud mõju ega mõjutanud isikut elama õiguskuulekat elu.
Praeguseks on A. A. enda sõnul oma suhtumisi muutnud ja soovib vabaduses uut elu alustada. Kohtunikku kinnipeetava sõnad ei veena. Isiku meelemuutustest vanglas peaks kõige selgemalt andma kinnitust see, et ta allutab ka kinnipidamisasutuses end seal kehtivatele reeglitele. A. A. seda aga teha ei ole suutnud. Suhteliselt lühikese vanglas viibimise ajal on ta juba viiel korral rikkunud vangla sisekorra eeskirju, mistõttu on teda kõigi kordade eest karistatud ka distsiplinaarkorras. Seega võib väita, et A. A. ei suuda end motiveerida kuulekusele. Tema väärtushinnangud on kujunenud kuritegelikul foonil ning nende muutmine ei toimu kergelt. Ta ei ole püstitanud endale kindlaid eesmärke ega edasist tegevuskava. Samuti ei ole ta enda jaoks selgeks mõelnud, kuidas loobuda kuritegelikust käitumisest. Seetõttu leiab kohtunik, et A. A. i lubadused on katteta ning on endiselt suur risk, et kinnipeetav jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Riski võimendab see, et A. A. il puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata, mõjutades teda seeläbi uusi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt hukkus A. A. i XXX O., keda XXX, 2005. a autoavariis. Tema järgmine X XX V. tapeti XXXX. a. A. A. il on ema, kuid kohtule esitatud materjalidest saab järeldada, et tal endal on tõsiseid probleeme hakkamasaamisega XXXX, mistõttu ei saa tema toetusega arvestada. A. A. il on ka endine elukaaslane, kuid viimane on kinnitanud, et nende omavahelised suhted on jahenenud ning et ta ei soovi A. A. iga enam koos elada. A. A. il puudub vabaduses ka kindel eluase. Enne kinnipidamist elas A. A. lühikest aega oma endise elukaaslase juures viimase üürikorteris. Seal läks ta aga korteri omanikuga tülli ning pidi lahkuma. Nagu juba öeldud, ei saaks A. A. sinna elama asuda ka seepärast, et elukaaslane ei soovi temaga enam koos elada. Samas kindla eluaseme puudumine raskendab käitumiskontrolli teostamist, mis kaasneks ennetähtaegse vabastamisega. Samuti suurendab see uute kuritegude toimepanemise riski A. A. i poolt, kuna ta peaks peatuma oma sõprade juures, kelle seas on ka kriminaalsete kalduvustega isikuid. Lisaks ei ole kinnipeetaval kokkuleppeid kindla töökoha osas. Väheusutav on kinnipeetava väide, et tal ei ole probleeme vabanedes kiiresti tööd leida. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset ning vähest töötegemise kogemust, on tema väljavaade leida endale äraelamist võimaldav töökoht pigem halb. Puuduvad lähedased inimesed, kes saaks teda materiaalselt toetada. Samas on ka majanduslik toimetulematus A. A. i puhul, keda on karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest, üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti on oluliseks riskifaktoriks A. A. i sõltuvus alkoholist, kuna seegi takistab kriminaalhoolduse läbiviimist ning võib soodustada A. A. i antisotsiaalset käitumist. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et A. A. i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik suudab kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest ega jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Peet Teidearu Kohtunik /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.