lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-8256/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-8256/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
30.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
838
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-8256/10Viru Maakohus Narva kohtumaja07.01.20161-15-8256/24Viru Maakohus Narva kohtumaja01.08.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-8256

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 1. augusti 2016 määrus süüdimõistetu P.U vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu P.U XXX), määruskaebus

(isikukood

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 1. augusti 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu 07.01.2016 otsusega karistati P.U KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuu ja KarS § 200 lg 1 järgi 2 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg-st 2 juhindudes vähendati kestuseni 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks kujunes 1 aasta 3 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati P.U-le mõistetud karistus 474 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati P.U järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 15.01.2016.
2.
30.05.2016 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata P.U karistus KarS § 69 lg 6 alusel tegemata tundide ulatuses täitmisele. Ettekande esitamise tingis asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ta hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ilmu registreerimistele.
3.Viru Maakohus määras kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamisele 14.06.2016 toimuval kohtuistungil. P.U-le aga kohtukutset kätte toimetada ei õnnestunud ja istungile ta kohale ei ilmunud. Samuti ei olnud võimalik talle kätte anda järgmist kutset ning seega ei tulnud P.U ka 25.07.2016 aset leidnud kohtuistungile. Sellel istungil taotles kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist.
4.Viru Maakohus 28.07.2016 määrusega kuulutaski P.U tagaotsitavaks ja määras tabamisel tema vahistamise. Süüdimõistetu peeti määruse alusel kinni 29.07.2016 ja Viru Maakohus sai kriminaalhooldusametniku 30.05.2016 esitatud erakorralist ettekannet arutada kohtuistungil 01.08.2016.
5.01.08.2015 tegi Viru Maakohus määruse, millega pööras KarS § 69 lg 6 alusel P.U-le Viru Maakohtu 07.01.2016 otsusega mõistetud karistuse selle kandmata osas täitmisele. Oma seisukohta põhjendas kohus järgmiselt.
6.Kohus tuvastas, et P.U on sooritanud 13 üldkasuliku töö tundi. Sooritamata on 461 tundi. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja P.U seletusi, asus maakohus veendumusele, et süüdimõistetu hoidus alates 26.04.2016 tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd teha. Viimase kolme kuu jooksul ei ole ta sooritanud ühtki tundi ning selle rikkumise kohta ei esitanud ta kohtuistungil ühtegi vabandust. Lisaks sellele ei ole P.U alates 2016 maikuust käinud kordagi kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel ning seda ilma ühegi mõjuva põhjuseta. Samuti rikkus P.U kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. PPA Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ametnike poolt on tuvastatud, et 04.02.2016 oli P.U kodus alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamist tunnistas süüdimõistetu ka ise. Eelnevast lähtuvalt on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna P.U on kohtuotsusega temale pandud kohustusi rikkunud järjepidevalt ja täielikult. Süüdimõistetule anti kohtuotsusega võimalus kanda karistust vabaduses, kuid eelnevast nähtub, et ta ei ole teinud mingeid jõupingutusi, et asenduskaristust täita. Neil asjaoludel puudub kohtul igasugune alus arvata, et P.U asuks edaspidi asenduskaristust korrektselt täitma. Kriminaalhoolduse edasine teostamine tema suhtes ei ole otstarbekas.
7.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P.U , taotledes lahendi tühistamist. Ta lubab, et leiab endale töökoha ning on kasulik oma perele ja ühiskonnale. Samuti kinnitab ta, et on valmis oma eluviisi muutma. See on tema esimene reaalne vanglakaristus ning ta peab seda liiga karmiks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning P.U määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt süüdimõistetu edasikaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.
9.Esmalt toonitab apellatsioonikohus, et asenduskaristusena on üldkasuliku töö kohaldamine tingimuslik: üldkasulik töö asub vangistuse asemele üksnes niivõrd, kuivõrd süüdlane täidab asenduskaristuse rakendamise nõudeid. Praeguselt on maakohus tuvastanud, et P.U on rikkunud üldkasuliku töö ja katseaja tingimusi ulatuslikult, s.o nüüdseks eirab ta registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tundide

tegemise kohustust täielikult ning samuti eksis ta kohustuse vastu mitte tarvitada alkoholi. Eelmärgitud käitumist süüdimõistetu määruskaebusest nähtuvalt ka ei eita.

10.Edasikaebusest selguvad üksnes P.U lubadused edasiseks ning tema seisukoht, et reaalses vangistuses viibimine on liialt karm karistus. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et kuivõrd süüdimõistetu rikkumised on olnud nii ulatuslikud ja järjepidevad, on tema karistuse täitmisele pööramine käesolevalt ainuvõimalik õigusjärelm. Mingidki edasise osas antud tõotused vastupidisele positsioonile asumiseks alust ei anna. Samuti peab rõhutama, et P.U oli teadlik tema käitumisega kaasuda võivast tagajärjest, s.o kohustusest kanda vangistust kinnipidamisasutuses, kuid sellest hoolimata rikkus ta üldkasuliku töö tegemise ja katseaja tingimusi.
11.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas Lõhmus

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Tiit

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.