Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.01.2016 kohtuotsusega nr 1-15-8256 tunnistati T.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. T.V tunnistati süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti T.V-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning T.V-le mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 17.03-18.03.2015 – st 2 päeva, 28.04.2015 – st 1 päev ja 06.0508.05.2015 – st 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta, 3 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati T.V-le mõistetud karistus 474 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati T.V üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.01.2016 kohtuotsus jõustus 15.01.2016. 30.05.2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata T.V-le mõistetud karistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Erakorraline ettekanne on esitatud, kuna T.V rikkus kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, hoidub üldkasuliku töö täitmisest kõrvale ning ei ilmu registreerimisele. 04.02.2016 laekus kriminaalhooldusosakonda PPA Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna teade, millest nähtub, et 04.02.2016 toimus Narvas, aadressil xxx, peretüli T.V ja xxx vahel. T.V oli alkoholijoobe seisundis. Väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,54 mg/l. Samuti hoidub T.V kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 26.05.2016 on T.V sooritanud 13 üldkasuliku töö tundi. Tegemata tundide arv on 461. Samuti ei ilmunud T.V registreerimistele 02.05.2016, 20.05.2016, 30.05.2016 ilma mõjuva põhjuseta. 15.02.2016 antud seletuses kirjutab T.V , et tarvitas 04.02.2016 alkoholi, sest sellel päeval tülitses oma elukaaslasega. Teiste rikkumiste kohta seletusi ei olnud võimalik võtta, kuna hooldusalune ei tulnud registreerimisele. 2(5)

1-15-8256 Esmakohtumine T.V-ga toimus 27.01.2016, millal hooldusalusele tutvustati tema õiguseid ja kohustusi, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Hooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. 27.01.2016 koostati üldkasuliku töö tegemise ajakava ajavahemikuks 01.02.2016 - 12.02.2016. Hooldusalune sooritas 2 tundi 50 ajakavas planeeritud tundidest ning esitas arstitõendi, mille kohaselt ta oli haige ajavahemikul 01.02.2016.a - 12.02.2016. 15.02.2016 koostati ajakava ajavahemikuks 16.02.2016 - 04.03.2016. Hooldusalune sooritas 17.02.2016 2 tundi 65 ajakavas planeeritud tundidest. 07.03.2016 hooldusalune helistas ja teavitas, et ta on haige ning arst soovitas olla kuni nädala lõpuni koduravil, lubas esitada arstitõendi. 22.03.2016 helistas kriminaalhooldusametnik T.V-le , kuid telefon oli tumm. Talle saadeti kutse registreerimisele ilmumiseks 29.03.2016. Kriminaalhooldusalune tuli Kriminaalhooldusosakonda 28.03.2016 ja esitas arstitõendi, mille kohaselt ta oli haige ajavahemikul 16.02.2016 -28.03.2016. Koostati järgmine ajakava ajavahemikuks 04.04.2016 -15.04.2016. Hooldusalune sooritas 04.04.2016 ja 07.04.2016 4 tundi 45 ajakavas planeeritud tundidest. Hooldusalune tuli registreerimisele 18.04.2016 ja esitas arstitõendi, mille kohaselt ta oli haige ajavahemikul 08.04.2016-15.04.2016. Seega, ei sooritanud ta üldkasulikku tööd ilma mõjuva põhjuseta 05.04.2016 ja 06.04.2016. Koostati tööde sooritamise ajakava ajavahemikuks 25.04.2016-29.04.2016. Hooldusalune sooritas 25.04.2016 5 tundi 25 ajakavas planeeritud tundidest. Arstitõendit ega muu dokumenti ei ole ta esitanud. 05.04.2016 ja 06.04.2016 üldkasuliku töö täitmisest kõrvale hoidmise kohta koostati kirjalik hoiatus, kuid seda ei õnnestunud allkirjastada ega võtta seletust, kuna hooldusalune ei ilmunud registreerimisele. T.V helistas kriminaalhooldusametnikule 02.05.2016 ja teatas, et ta on haige ning lubas esitada arstitõendi ja võtta kriminaalhooldusametnikuga ühendust 05.05.2016, kui läheb arsti vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnik on püüdnud võtta T.V-ga ühendust telefoni teel 06.05.2016 – keegi ei vastanud, 10.05.2016 – telefon ei olnud kasutusel, 12.05.2016 – keegi ei vastanud. 12.05.2016 saadeti kutse registreerimisele ilmumiseks 20.05.2016, kuid 20.05.2016 määratud ajal hooldusalune ei ilmunud. 20.05.2015 kriminaalhooldusametnik teostas kodukülastuse T.V elukohta - fonoluku kaudu keegi ei vastanud. Telefon kutsub, vastu ei võta. 23.05.2015 saadeti kutse registreerimisele ilmumiseks 30.05.2016. 25.05.2015 teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse T.V elukohta, kuid fonoluku kaudu keegi ei vastanud. T.V ei ilmunud 30.05.2016 kriminaalhooldusosakonda. Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest T.V ei täida kohtu määratud kohustust, rikub registreerimiskohustust ning hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata T.V-le mõistetud karistus täitmisele. Juhul, kui T.V ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg1 ettepaneku, võtta T.V vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata T.V-le karistus täitmisele.

mõistetud

Kriminaalhooldusalune T.V selgitas, et ei sooritanud üldkasulikku tööd, kuna jäi haigeks. 26.-29.04.2016 kohta ei ole ta tõendit esitanud aga hoiatas arsti, et tõendit läheb 3(5)

1-15-8256 vaja ning vajadusel saab arstilt küsida. Pärast ta ei julgenud enam registreerimisele minna, kuna üks kord jäi vahele. Viimase kolme kuu jooksul ei ole ta ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtnud. Samuti ei teatanud talle elukoha vahetusest. T.V palus karistust täitmisele mitte pöörata ning anda talle veelkord võimalus üldkasuliku töö sooritamiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek T.V suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et käesoleva hetke seisuga on T.V sooritanud üksnes 13 üldkasuliku töö tundi. Sooritamata on 461 tundi. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja T.V seletusi, on kohus veendunud, et T.V hoidus alates 26.04.2016 tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd teha. Viimase kolme kuu jooksul ei ole ta sooritanud ühtki tundi ning selle rikkumise kohta ei esitanud T.V kohtuistungil ühtki vabandust. Lisaks sellele ei ole T.V alates 2016 maikuust käinud kordagi kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel ning seda ilma ühegi mõjuva põhjuseta. Samuti T.V rikkus kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. PPA Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ametnike poolt on tuvastatud, et 04.02.2016 oli T.V kodus alkoholijoobes. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,54 mg/l. Alkoholi tarvitamist tunnistas T.V ka ise. Eelnevast lähtuvalt on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Tegemist ei ole ühekordse rikkumisega. T.V on kolm kuud järjest (st alates 2016 maikuust kuni tänaseni) eiranud üldkasuliku töö sooritamise ning registreerimise kohustust. Lisaks ei ole ta teavitanud oma elukoha muutumisest ning tarbis alkoholi vaatamata kohtuotsusega pandud keelule. Seega tegemist ei ole ühekordse juhusliku laadi rikkumisega vaid kohtuotsusega pandud kohustuste järjepideva ja täieliku eiramisega. T.V-le anti kohtuotsusega võimalus kanda karistust vabaduses olles, kuid eelnevast nähtub, et ta ei ole teinud mingeid jõupingutusi, et asenduskaristust täita. Neil asjaoludel puudub kohtul igasugune alus arvata, et T.V asuks edaspidi asenduskaristust korrektselt täitma. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine T.V suhtes ei ole otstarbekas. Seetõttu tuleb pöörata täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.01.2016 kohtuotsusega nr 1-15-8256 mõistetud karistus – 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust (ehk 474 tundi üldkasulikku tööd). Kuivõrd T.V on jäänud täitmata 461 üldkasuliku töö tundi ning üks tund 4(5)

1-15-8256 võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud ja 11 päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427, 432 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.