Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata F.V-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda sotsiaalprogrammis.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on F.V toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 (kehtiva seaduse kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3) järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 2013.a kuni 26.06.2014 oma elukohas xxxxxxxxxxxx xxxxx -xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx korduvalt tungis kallale oma abikaasale S.V.le , lõi teda ning kägistas kõrist, millega tekitas S..V.le valu ja tervisekahjustusi. Samuti kägistas F.V korduvalt ema kaitseks välja astunud alaealist poega X.X (s xx.xx.xxxx ) kõrist tekitades viimasele valu ja tervisekahjustusi. 2) tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, mille täideviimist oli alust karta KarS § 120 (kehtiva seaduse kohaselt KarS § 120 lg 1) järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikus

2013.a kuni 26.06.2014.a. oma elukohas xxxxxxxxxxxxx xxxxxx-xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx korduvalt ähvardas oma alaealist poega X.X (s xx.xx.xxxx ) füüsilise vägivallaga, samuti on ähvardanud teisi pere liikmeid, so abikaasat S.V. ja lapseealist. X.X tappa ning maja koos nendega põlema panna, milline käitumine tekitas abikaasas ja alaealistes lastes alalise hirmutunde oma elu, tervise ja vara pärast. Arvestades F.V poolt toimepandud vägivallategusid oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 (kehtiva seaduse kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3) järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud; KarS § 120 (kehtiva seaduse kohaselt KarS § 120 lg 1) järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista liitkaristuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui F.V kaheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; osalema sotsiaalprogrammis. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava F.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 765 eurot: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Arvestades asjaolu, et F.V on töövõimetuspensionär, kelle pension on 271 eurot, millest 160 eurot maksab iga kuu lastele elatiseks, siis kogu menetluskulu hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu, tuleb osa menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ja põhjendatud on välja mõista F.V-le sundraha 228 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.