Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.D kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.02.2015 kohtuotsusega nr 1-14-9053 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 17.05.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti Dmitri Šetikovile 4 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. N.D karistuse kandmise algus on 14.05.2014. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse eest, ka varasemalt on teda karistatud varguste eest. Seega on tema käitumine sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk, samuti isiku kriminaalne suhtlusringkond. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ning alates 03.05.2016 töötab ta komplekteerimistsehhis. Ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on ta läbinud riigikeele A1 -, A2- ja B1-taseme õppe. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtiv ad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda ema V Š juurde aadressile xxxx. Tegemist on emale kuuluva 1-toalise korteriga, mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteris elab ema üksi. Ema andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille ta omandas Kohtla- Järve Õhtukoolis. Pärast põhikooli lõpetamist asus isik õppima Kohtla -Järve Kutsekooli autolukksepa erialale, kus õ ppis kaks aastat, kuid kolmanda jättis pooleli narkootikumide tarvi tamise tõttu. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt, soovib osaleda riigikeele kursustel ning omandada keevitaja eriala. Enne vangistust puudus isikul kindel töökoht. Ametlikult on ta töötanud vähe, sest tüdineb püsivast töökohast ning rutiinist kergesti. Enne viimast vangistust (2012- 2013) töötas ta mitteametlikult Venemaal Moskvas ehitusel. Kuriteod on toime pandud

rahalise kasu saamise eesmärgil ja narkootiliste ainete soetamiseks. Isikut toetavad materiaalselt tema ema ja sõbrad. Isiku sõnul on tal vabaduses töökoht olemas, kuid garantiikirja ei ole. Kinnipeetava sõnul on suhted lähedaste pereliikmetega head ja toetavad. Tema tutvusringkond on lai, sellesse kuuluvad nii kriminaalkorras karistatud kui ka seaduskuulekad isikud. Kriminaalkorras karistatutega suhtlemine on viinud kuritegude toimepanemiseni grupis. Väidetavalt on kuritegude toimepanemise põhjuseks just see, et ta on lasknud ennast mõjutada. Isiku enda sõnade kohaselt suhtleb ta vaid õiguskuulekate sõpradega, kes on talle toeks. Kinni peetava väitel tarvitas ta alkoholi harva, kuid enamus väärtegusid on sooritatud alkoholijoobes. Isik mõistab, et alkoholi tarvitamine ja sellest tulenev käitumine on probleem ning näitab üles huvi probleemiga tegeleda. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 15aastaselt, alguses suitsetas kanepit, kuid hiljem 21-aastaselt hakkas tarvitama fentanüüli (süstis). Proovinud on ta ka amfetamiini ning heroiini. Isik tarvitas enne vangistust fentanüüli keskmiselt 3-5 korda päevas. Vabaduses on ta proovinud mitmel korral loobuda tarvitamisest, kuid on tekkinud tagasilangused. Viru Vanglas viibis isik rehabilitatsiooniosakonnas. Isik väljendab motivatsiooni narkootikume mitte tarvitada ning teadvustab selle halbu külgi. Isikul on häid suhtlemisoskusi, mis väljenduvad enesekindluses. Tulevikueesmärgid on olemas, nendeks on töötamine ja mitte uuesti vanglasse sattumine. Isiku sõnul on ta muutnud oma mõtlemist ja tõekspidamisi, soovib elada õiguskuulekalt ja oma eakat ema toetada. Väärteo korras on isikut karistatud 16 korral, mis näitab isiku varasemat suhtumist ja hoiakuid. Käesoleval hetkel näitab kinnipeetav üles soovi muutuda ja kahetseb tehtut. Ametiisikutesse suhtub isik positiivselt, olles koostöövalmis. Viimase kuriteo on kinnipeetav toime pannud kriminaalhoolduse all olles. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26%. Lähtuvalt ülaltoodu d asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku elektrooniliselt ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks isiku elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegselt , vabastada teeb vangla ettepaneku määrata N.D ile katseaeg vangistustähtaja lõpuni ehk kuni 11.07.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontrolli pikkuseks kuni 2 aastat. Käitumiskontrolli

ajaks on otstarbekas määrata N.D-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,7,8,9 sätestatud kohustused ning elektroonilise valve tähtajaks tehakse ettepanek määrata 10 kuud. Kriminaalhooldusa metnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval õde I J, kes elab oma perega xxxx ja ema V Š. Ema sõnul oli pojal vabaduses viibides harjumus tarvitada kanget õlut, samuti esines tal narkootiliste ainete tarvitamist. V Š selgitas, et ta on jätkanud pojaga suhtlust viimase vangistuse ajal, ootab poega koju ning on valmis poega vabaduses nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. V Š selgi tas, et ta töötab, samuti saab xxxx. Varasem lähedaste toetus ei olnud tõhus, suunamaks kinnipeetavat kainele, seadusekuulekale eluviisile. Juhul kui kohus leiab, et N.D tuleb vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, on o ts tarbekas määrata talle katseaeg vangis tustähtaja lõpuni (11.07.2018.a) ning käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat. Lisaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Kohaldatava elektroonilise valve pikkuseks võiks olla kriminaalhooldusametniku arvates 10 kuud. N.D kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on suuteline vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest loobuma. Kindlasti asub ta vabanedes tööle. Sõber lubas teda aidata tööle saamisel. See töökoht asub xxxx, firmas xxxx, tööle hakkab ta xxxx . Ta on varem töötanud seal. Kinnipeetav palub

kohtult anda talle võimalus. Ta on ennast muutnud, tahab töötada ja ei taha tulla tagasi vanglasse. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa N.D enne tingimisi tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 23.05.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla N.D ennetähtaegset vangistusest vabastamist. N.D varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused (mh nn šokivangistus) ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Olles Viru Maakohtu poolt 17.05.2013 karistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 3 aastat, millest vangistus 4 kuud kuulus kohesele täitmisele ning vangistus 2 aastat 7 kuud 27 päeva mõisteti tingimisi katseajaga 3 aastat. N.D ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelmainitud kohtuotsusega ant ud võimalust suuremat osa karistusest vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku kuriteo. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör , et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käitumiskontroll ja elektrooniline valve ei hoiaks N.D uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata ning s uure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ja alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 80% ja 26%, mis ei ole madal risk. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Süüdimõistetu käitumine vanglas (üldjoontes rahuldav) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuritegude asjaolusid. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõiks et suhtumist kaaskodanike turvatundesse. Mõistetud karistusest on süüdimõistetul kanda veel üle kahe aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega - 4 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust - ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). N.D kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist

tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. N.D karistusaja lõpp on 11.07.2018. Seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Lähtudes on eeltoodust prokuratuur N.D vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kaitsja märkis, et nii prokuröri kui vangla arvamuse kohaselt jätkab Dmitri Šetikov vabaduses oma eelnevat käitumist, kuid N.D väljendas selgelt soovi muuta oma käitumist ja hakata elama normaalselt. Iseloomustuses on kirjas, et viibides vanglas tegi ta kõik endast sõltuva, et muuta oma käitumist: ta osales sotsiaalprogrammides, ta töötab, ta õpib, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabastamise otsustamisel tuleb arvestada tema selliseid isikuomadusi, mis näitavad, et ta soovib muuta oma eluviisi. Ta juba muutis oma eluviisi. Lähtudes KarS § 76 lg 4 palub kaitsja kohtul võtta arvesse need asjaolud, mis iseloomustavad N.D positiivselt. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.D ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. N.D kannab Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.02.2015 otsusega mõistetud liitkaristust muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo – röövimise - eest. Kohtu hinnangul väärib märkimist asjaolu, et uued tahtlikud kuriteod KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi (4 varguse episoodi nii üksi kui ka grupis) pani kinnipeetav toime Viru Maakohtu 17.05.2013 otsusega määratud katseajal. Nimetatud kohtuotsusega mõistetud 4-kuuline nn šokivangistus ei avaldanud talle vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätkas vabanedes ja kriminaalhoolduse all olles uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et elektrooniline valve ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt tõhusad vahendid, et hoida ära katseajal uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul oli enne vangistust probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega, mis on olnud kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus N.D poolt järgmise kahe aasta jooksul 80%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Arvestades asjaolu, et N.D kannab liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo - röövi mise eest, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal, mil kantud on veidi üle poole mõistetud karistusest, tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanute õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et N.D suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta osalenud riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme kursustel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud taasühiskonnastavates tegevustes . Lisaks on isik olnud hõivatud vangla majandustöödel koristajana ning alates 03.05.2016 töötab ta komplekteerimistsehhis. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vabanemisel on tal kindel alaline elukoht ning ema igakülgne toetus. Kohus nõustub prokuröriga selles, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal, jättes kõrvale toimepandud kuriteo raskuse ning isiku varasema ükskõikse suhtumise kaaskodanike turvatundesse. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev, kelle taotluste kohaselt k ulus õigusabi osutamiseks 220,80 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.08.2016 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 6. juuli 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 06.07.2016 kohtumäärus 1 -14-9053 jõustus 20. augustil 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.