Kohtulahend

Määrata T.U kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada T.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.U kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsuse kohaselt, millega ta mõisteti süüdi KarS § 331 järgi ning karistati 9 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 02.04.2004.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 aastat ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse tegemise päev 17.12.2007.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude laad on varieeruv, varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest ja kahel korral isikuvastaste kuritegude eest, millest ühel juhul oli tagajärjeks inimese surm. Praegune karistus on mõistetud narkootikumide tarvitamise eest vanglas. Kuritegude ajendiks on rahalise kasu saamise eesmärk. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning grupi mõju. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening, Eluviisitreening ning Sotsiaalsete oskuste treening. Ta on olnud hõivatud vangla majandustöödel, AS EVT metallitsehhis ning alates 17.03.2015 on ta hõivatud väljaspool vanglat xxxx. Alates 13.02.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Võimalikul vabanemisel plaanib T.U elama asuda aadressile xxxx. Korter kuulub A J. Jõhvi notar K J büroos on A J 18.02.2016 volitanud nimetatud korterit haldama J I, kes kinnitas telefonivestluses, et üürib T.U vabanemisel talle korteri. Korter vabanes alates 21.04.2016. Kodukülastuse käigus on tuvastatud, et korter aadressil xxxx on 2-toaline. Kinnipeetaval puudub põhiharidus. Isiku koolitee on olnud keeruline, ta on õppinud valdavalt Haapsalu I Keskkoolis. Esinesid probleemid koolikohustuse täitmisega. Isik määrati 13aastasena seoses erinevate probleemidega õppima Puiatu Erikooli. Haridust on kinnipeetaval 7 klassi, viimati õppis ta Rummu Erikutsekoolis 2005. aastal 8. klassis, kuid jäi klassikursust kordama. Enne viimast vangistust töötas kinnipeetav bensiinitanklas. Iseseisva majandusliku toimetuleku kogemus vabaduses on vähene. Viru Vanglas on isik töötanud metallitsehhis ning alates 17.03.2015 töötab ta xxxx abitöölisena. Ettevõte iseloomustab T.U-d kui kohusetundlikku ja korrektset töötajat. Töötamise ajal on isik omandanud mitmeid tööoskusi, mis on vajalikud edaspidisel töötamisel. Ettevõte on 19.04.2016 väljastanud garantiikirja, et vabanemisel on T.U-le töökoht garanteeritud. Tasutud on kõik rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 20.04.2016 seisuga 1290 eurot. Kinnipeetava ainsaks lähedaseks on vanaemapoolne tädi M H, kes ka kasvatas teda teatud perioodil. Oma tädiga suhtleb T.U aeg-ajalt. Kinnipeetav arvab, et on tädi ja tädimehe usaldust kuritarvitanud, ning selleks, et usaldus taastada, peab ta tõestama, et suudab elada õiguskuulekalt. Isik on küllaltki mõjutatav, sest enamus kuritegudest on toime pandud grupiga. Kinnipeetava sõnul olid tal vabaduses probleemid alkoholiga, mis süvenesid pool kuud enne viimast vangistust. Minevikus on olnud perioode, kus ta on joonud mitmeid nädalaid järjest, kuid samas suudab ta ka mitmeid nädalaid ilma alkoholita olla. Nüüdseks on isik mõistnud alkoholi kahjulikku mõju ja edaspidise seaduskuuleka käitumise võimalusena näeb ta alkoholist loobumist. Kinnipeetava enda sõnul üritab ta vabanedes hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuna on mõistnud alkoholi ja kuritegeliku käitumise omavahelist seost. Käesoleva vangistuse ajal 2006.a on tuvastatud narkootikumide tarbimine (amfetamiin) kinnipeetava poolt Ämari Vanglas, mille eest on talle mõistetud vanglakaristus. Kinnipeetava enda sõnul tarvitas ta amfetamiini umbes pool aastat. Vabaduses on ta mõned korrad proovinud kanepit, sõltuvust ei ole diagnoositud. Varasemalt on T.U toime pannud kaks vägivallakuritegu, mille tagajärjel on tekitanud ühele isikule rasked kehavigastused ja teise inimese mõrvanud. Oma tegusid toime pannes pole ta mõelnud koheselt tagajärgedele. Isik tunnistab oma probleeme. Kinnipeetaval on reaalsed eesmärgid tulevikuks, ta soovib taastada suhteid oma tädiga, jätkata töötamist ning luua perekond. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Varasemalt on olnud konflikte ametnikega, kuid nüüdseks on ta oma käitumist korrigeerinud ning suhtlemisel ametnikega viisakas ning koostöövalmis. Edaspidi soovib isik elada õiguskuulekalt. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 39%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata T.U-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni 31.12.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata T.U-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kriminaalhoolduse infosüsteemi KHIS andmetel sündis T.U Ukrainas 29.07.1979. T.U tädi M H sõnul oli T.U lapsepõlv väga keeruline: tema ema tuli koos 1-aastase pojaga Eestisse tagasi ja ema suri, kui T.U oli 3-aastane. Järgnevalt kasvatas teda vanaema kuni oma surmani, seejärel kasvas ta M H peres, kus temasse suhtuti hoolivusega ning pakuti turvatunnet,

kuid T.U käitumine oli probleemne ning ta ei täitnud koolikohustust, mistõttu saadeti ta 13-aastasena Puiatu Erikooli. M Hi sõnul enne praegust vangistust püüdis nende pere igati T.U-d aidata igapäevaeluga toime tulemisel ja mõjutada teda seaduskuulekusele, kuid tulutult. Peale seda, kui T.U käitus nende pere suhtes alatult, kadus tema vastu usaldus. Nad ei ole T.U-d hüljanud, on säilinud mõningane kirjavahetus ja telefonivestlused, kuid tädi perre uuesti elama asumine on välistatud. Vestluses M Higa ilmnes, et kõigele vaatamata ta siiski loodab, et T.U võtab omaks seaduskuuleka eluviisi ja asub tööle. M H on seisukohal, et T.U vajaks tugiisikut, kuna pikaajalisest vangistusest tulenevalt võib ta hätta jääda igapäevaelu korraldamisega vabaduses. KHIS-i andmetel lisaks tädile T.U suhtleb ühe naistuttavaga, kuid tema kohta täpsemaid andmeid ei ole avaldatud, mistõttu ei ole ka teada, millist mõju ta võib T.U-le avaldada. Taotluse andmetel on T.U vabanemisjärgse elukoha aadressiks xxxx ning kontaktisikuks on J I. Telefonivestluses isik, kes nimetas end J Iks, väitis, et korter, mida ta kavatseb T.U-le välja üürida, kuulub tema elukaaslasele. J I väitel on ta T.U-ga tuttav tööalaselt, kuna T.U töötab tema juhitavas osakonnas, ta hindab T.U-d kui kohusetundlikku töötajat, kes edaspidi kavatseb elama ja tööle jääda xxxx. Tema enda taust on kriminaalne, kuid paari viimase aasta jooksul on ta hoidunud kuritegevusest. Korteriomanik A J elab xxxx, korteriga seonduvaid võlgasid ei ole. Taotluses on viidatud K-Raha andmetele, millest selgub, et seisuga 21.03.2016 on T.U-l võlad tasutud ning tema vabanemisfondis on 1290 eurot. Seega T.U vabanemisfondis olev raha võimaldab esialgse hakkamasaamise tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata T.U-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni 31.12.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata T.U-le

,4,7,8 sätestatud kohustused. KarS § 75 lg 2 p 2,2 T.U ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Töökoht tal on ja tööd ta ei karda. Elukoht on olemas. Ta peab harjuma teise olukorraga, kui välja saab, aga see võtab natuke aega. T.U väitel on tal naistuttav, kes on väga õiguskuulekas inimene ja kes saab talle igas küsimuses nõu anda. Ta tunneb teda juba 16. eluaastast saadik. Nimetatud naistuttav ei ole teda unustanud, kui ta on vangis olnud. T.U sõnul on tema mõtlemine muutunud päris kõvasti. Ta arvab, et 99% ei hakka ta alkoholi ja narkootikume tarvitama. Ta ei tunne xxxx mitte kedagi. Ta loodab, et oskab endale sõpru valida. Ta on kõik programmid vangis olles läbinud, on endale juhiload teinud. Ta saab mingil moel hakkama asjaajamisega. Tal on suur soov välja saada ja õiguskuulekalt elada. Tädi M H on ta ainuke lähedane. T.U tunnistas, et on tädi usaldust kuritarvitanud, kuid esimese asjana tahab ta suhteid tädiga siluda. See on pikemaajaline protsess. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa T.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu T.U tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal tegelenud enesearendamisega ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Eelnev lubab asuda seisukohale, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning on võimeline ka edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Käitumiskontrolliga saab jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske ja kriminaalhooldaja järelevalve all saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 20.04.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud katseaja tähtaja ja katseajaks valitud kohustustega. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur

T.U vangistusest tingimisi taasühiskonnastamise huvides.

ennetähtaegset

vabastamist

süüdimõistetu

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.U võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud 7 korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening, Eluviisitreening ning Sotsiaalsete oskuste treening. Ta on olnud tööga hõivad majandustöödel, AS EVT metallitsehhis ning käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat xxxx. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning alates 13.02.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning tema praegune tööandja on väljastanud garantiikirja, mille kohaselt tagavad nad T.U-le töö ka vabanemisjärgselt. Kinnipeetaval ei ole tasumata rahalisi nõudeid ning vabanemisfondis on tal 20.04.2016 seisuga 1290 eurot, mis kohtu hinnangul võimaldab esialgset toimetulekut vabaduses. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad T.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul tuleks T.U-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada katseajaks, s.o kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrolli kohaldamisega ning katseajaks T.U-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7,8 sätestatud kohustuste panemisega. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 31.12.2016. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.