lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-14782/48

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 04.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-07-14782/48
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
860
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-07-14782/16Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.01.20141-07-14782/57Viru Maakohus Rakvere kohtumaja14.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-07-14782

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

4. mai 2015, Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

1-07-14782

Kohtukoosseis

Kohtunik Deniss Minzatov

Kohtuistungi sekretär

Kristine Kriisk

Prokurör

Kristiina Erte (kirjalik arvamus)

Asja läbivaatamise kuupäev

28.04.2015 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid R.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

R.C, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Viru Vangla taotlus rahuldamata ning R.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 24.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.C ’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.C on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsusega, millega teda karistati KarS § 331 järgi ning mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks (Harju Maakohtu 2.04.2004 otsusega mõistetud karistusega) kolmeteistaastane vangistus. Karistuse kandmise algus 17.12.2007 ja lõpp 31.12.2016. R.C on varem seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab kolmandat korda. Kinnipidamisasutuses R.C ’i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, sotsiaalsete oskuste treeningu, osaleb tööhõives majandustöödel, tootmistöödel, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses puuduvad isikud, kes oleks valmis R.C ’it materiaalselt või moraalselt toetama. Kindel elukoht vabaduses puudub. xxx linna sotsiaalosakonna ametnik kinnitas, et R.C võib taotleda endale sotsiaalelamispinda linnalt ning vajadusel osutab linn varjupaiga teenust. Enne

1-07-14782 vangistust töötas bensiinitanklas. Vangistuses töötab metallitsehhis, hetkel tegeleb keevitamisega, eelnevalt on tegelenud ka metalltööga ja puidupingitöölisena. Kõik rahalised nõuded on tasutud, vabanemisfondis on xxx eurot. Ainsaks lähedaseks on tädi xx xx. R.C suhtleb temaga ja veel ühe naistuttavaga. Vabaduses oli probleeme alkoholiga. 2006 oli tuvastatud narkootikumide tarvitamine Ämari vanglas. R.C väidab, et vabaduses ei tarvitanud narkootikume. Varem ei ole kriminaalhoolduse all olnud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 48%, vägivallakuriteo puhul 43%. Viru Vangla toetab R.C’i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puuduvad R.C ’il lähedased. Alaline elukoht vabanemise korral puudub. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. R.C taotles kohtuistungil enda ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et vabaduses saab teda toetada vaid tädi xx xx, kuid tema elab xx, R.C ise aga soovib asuda elama xx. Elukohta vabaduses tal ei ole, konkreetseid kokkuleppeid xx linnavalitsusega ka ei ole. Garanteeritud töökoht puudub, kuid R.C on veendunud, et kergesti leiab endale töökoha. Vabanemisfondis on piisav hulk raha. Vajadusel võtab korteri üüri. Alkoholiga probleeme ei teki. Narkootikumidega ei olnud ka probleeme, ainus juhtum oli tarvitamine Ämari vanglas, aga see oli tingitud selle konkreetse vangla tingimustest. Varasemate kriminaalkaristuste kohta selgitab, et oli noor ja seetõttu tegi neid vigu. Täiendas, et alates 2015.a märtsist asub avavanglas ning käib vabaduses tööd tegemas.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et R.C ’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivselt R.C ’i käitumist vangistuse kandmise ajal, sh distsiplinaarkaristuste puudumist, osalemist sotsiaalprogrammides, tööhõives, et teda viidi üle avavangla osakonda. Samas on R.C ’i vabastamine, vähemalt praegu, ennatlik. Mõistetud karistuse lõpuni kandmiseni on jäänud üle 1,5 aasta (karistuse lõpp on 31.12.2016). Kohus nõustub siinkohal prokuröri arvamusega, et tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest (esimese astme isikuvastane kuritegu – mõrv) ei saa aktsepteerida süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist kui karistuse lõpuni kandmiseni on jäänud niivõrd pikk ajavahemik. Samuti tuleb arvestada, et vangistuse kandmisel pani R.C toime uue kuriteo (kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamine). Tingimisi ennetähtaega vabastamist välistab kohtu arvates ka asjaolu, et R.C ’il puudub vabaduses kindel elu- ja töökoht. Vangla esitatud materjalidest ja R.C ’i selgitustest nähtub, et kohaliku omavalitsuse tagatud sotsiaalpinda tal praegu ei ole. R.C usub, et selline võimalus sotsiaalelamispinna kasutamiseks talle tagatakse, kohaliku omavalitsuse spetsialist seda ei välista, kuid konkreetseid kokkuleppeid selle kohta ei ole ning seda, kas

1-07-14782 selline sotsiaalpind R.C-le antakse ja mis tingimusel ei ole tegelikult teada. Süüdimõistetu seletused, et ta saab üürida endale korteri on paljasõnalised. Tõepoolest vabanemisfondis on tal kogunenud üle tuhande eurot. Samas tingimisi ennetähtaega vabastamise kohta otsustuse tegemisel peab kohtul olema kindel teave süüdimõistetu vabanemisjärgse elukoha kohta ning R.C’i puhul sellised andmed puuduvad. Tingimuslik vabastamine, s.t et süüdimõistetu teatab oma alalise elukoha aadressi kohtule hiljem, s.o peale vabanemist, ei ole võimalik. Paljasõnalised ja kinnitamata on ka R.C väited töökoha suhtes, et oma oskustega leiab ta kindlasti endale tööd. Süüdimõistetu seletuste järgi ei pidanud ta selle kohta läbirääkimisi potentsiaalsete tööandjatega ning arvestades Eesti tööturu seisu ei pruugi R.C leida endale töökoha nii kergesti nagu ta loodab. Kindlad andmed R.C-le garanteeritud töökoha kohta praegu puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et arvestades kuriteo raskust ja kinnipeetava käitumist, ei ole R.C ’i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.