Kohtulahend

töötanud. Iseseisva majandusliku toimetuleku kogemust vabaduses napib. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas metallitsehhis alates 19.11.2012. Kinnipeetav peab töötamist enda jaoks oluliseks, sest teda keegi materiaalselt ei toeta. Kinnipeetaval on tasutud kõik rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 1065 eurot. xxxx on isikul võimalus tegeleda puidutööga. N.X-i sõnul olid tal vabaduses probleemid alkoholiga, mis süvenesid pool kuud enne viimast vangistust. Nüüdseks on isik mõistnud alkoholi kahjulikku mõju, soovides edaspidi alkoholist loobuda. Kinnipeetav on nõustunud sensibiliseeriva alkoholivastase süstiga, kui see ei mõjuta käesolevat ravi seoses isiku kroonilise haigusega (Viru Vangla psühhiaatri hinnangul puudub isikul alkoholisõltuvus). Kinnipeetavale on määratud vanglakaristus, sest 2006.a tuvastati narkootikumide tarbimine Ämari Vanglas. Meditsiiniosakonna poolt on tuvastatud süstimine. Kinnipeetav oma sõnul vabaduses narkootikume ei tarbinud ja sõltuvust eitab, samas on öelnud, et vabaduses mõnel korral nö on proovinud kanepit. Isikule on määratud sõltuvuse diagnoos RHK-10 alusel. Lähedaste kaotuse tõttu tunneb isik puudust emotsionaalsest lähedusest. Varem on esinenud impulsiivset käitumist ametnikega suhtlemisel, kuid nüüdseks on ta kohanenud vanglarežiimiga ja viimase aasta jooksul ei ole distsipliiniga probleeme olnud. Kinnipeetav ei ole varem kriminaalhoolduse all olnud, ta on nõus ka tugiisiku teenuse kasutamisega. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32%, vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. N.X on nõustunud tugiisiku teenusega (A P) ning ei soovi sõltuvusravile suunamist. Viru Vangla toetab N.X-i ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla, sest see soodustab tema resotsialiseerumist ning õiguskuulekale teele suunamist. Kui kohus otsustab N.X-i vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et N.X-i ema sooritas enesetapu kui isik oli 4 aastane. Isa V S isikul suhted puuduvad ja ta elab Ukrainas. Kinnipeetaval puuduvad suhted päritoluperekonnaga ja seega ka lähedased, kes teda toetada võiksid. Isik on lühiajaliselt omanud töökohtasid, samas jätkanud kuritegude sooritamist majanduslikel kaalutlustel. Kuna isik soovib ennetähtaegselt vabaneda ja elama asuda xxxx, siis peab arvestama asjaoluga, et tema lapsepõlve tutvusringkond, kellega isik nooruses suhtles, elab valdavalt endiselt xxxx ja enamus on kriminaalkorras karistatud isikud ja alkoholi kuritarvitajad. Arvestades xxxx sissekirjutust, on isikul töökoha puudumisel õigus taotleda lisaks riiklikule toimetuleku toetusele veel ühekordseid sissetulekust sõltuvaid toetusi. N.X soovib ennetähtaegsel vabanemisel asuda elama xxxx endistele kinnipeetavate le mõeldud keskuses – xxxx, mis saaks pakkuda elamiskohta koos tugiteenustega. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel kinnipeetaval töökoht puudub, kuid tal on võimalus võtta ennast arvele xxxx Eesti Töötukassas töötu na. Positiivne on asjaolu, et isikul on pikaaegse vangistuse ajal säilinud tööharjumus ja ta on vangistuses tööalaselt rakendust leidnud. Täitis registri andmetel on kinnipeetaval menetluses üks võlgnevus 747,44 eurot. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis Agressiivsuse vähendamise treening, samuti on ta osalenud sõltlastele mõeldud tugigrupi Corrigo töös. Juhul kui kohus peab võimalikuks N.X-i ennetähtaegset vabastamist ning allutamist käitumiskontrollile, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud lisakohustused. N.X avaldas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei ole kunagi olnud kriminaalhoolduse all ja ei tea, mida see tähendab. Kinnipeetav saab aru, et kriminaalhooldaja saab olema üheks tema tugiisikuks ennetähtaegsel

vabanemisel. Kui tal on tegevust, siis suudab ta kindlasti eemale hoida alkoholist ja narkootikumide tarvitamisest. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa N.X-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 26.11.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. N.X-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom, mh vägivaldsus, viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (mh kahel korral raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest). Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Prokuratuur leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Käesolev karistus on mõistetud Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsusega KarS § 331 alusel. Enne seda mõisteti Harju Maakohtu poolt 02.04.2004 N.X süüdi KarS § 114 p 5 järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 13 aastat vangistust. Seega ei ole N.X-ile mõistetud karistused täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Hetkel kannab ta liitkaristust vanglas toimepandud karistuse täitmise vastase kuriteo eest, mille ta pani toime ajal, mil ta oli karistust kandmas mõrva toimepanemise eest. Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud eelnimetatud kohtuotsusega KarS § 331 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kuna N.X kannab karistust mh mõrva eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole N.X-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Prokurör leiab, et puudub veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Arvestades N.X-i kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda isegi vanglas. Kinnipeetav ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Käesoleva asja materjalidest ei ole üheselt selge, kas kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel alaline elamispind, mistõttu kriminaalhoolduse teostamine ei ole võ imalik. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis

vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning antud taotluse rahuldamise. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Prokuratuur arvestab siinkohal ka asjaolu, et enne vangistust ja vangistuse kandmise ajal oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (karistatud KarS § 331 alusel; määratud sõltuvuse diagnoos), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda vangistusest käesoleval ajal ennetähtaegselt va bastada. Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja üheteist k uu, mis on küllaltki pikk aeg. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes N.X-ile mõistetud karistustega – Harju Maakohtu 02.04.2004 kohtuotsusega mõisteti 13 aastat vangistust; Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsusega 9 a 15 p vangistust alates 17.12.2007 – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Prokurör leiab, et N.X-i vabastamine oleks antud hetkel ennatlik, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust ning tema käitumist karistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur N.X-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et N.X tuleks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Vangla ilmselt tunneb seda isikut kõige paremini. N.X on väga pikka aega olnud ühiskonnast eemal, tal on vabaduses kindlasti vaja tugiisikut, et tagasi normaalsesse ellu pöörduda. See elu, mis oli siis, kui ta vanglasse sattus, oli teine kui praegune. Kui N.X tuleb peale karistuse kandmist vanglast välja, pole tal kellegi poole pöörduda, ta võib jääda lageda taeva alla ja võib toime panna uue kuriteo. Vabanedes enne tähtaega jääb ta kriminaalhoolduse alla, talle saab panna programme, mida läbida ja kohustusi. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.X ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat N.X-i on 7-l korral kriminaalkorras karistatud, sealjuures korduvalt on ta kandnud reaalset vanglakaristust. Teda on kriminaalkorras karistatud alates aastast 1997 ning ta on järjepidevalt uusi kuritegusid toime pannud, kusjuures kohtu hinnangul on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, sest varavastastele kuritegudele on lisandunud esimese raskusastme isikuvastased kuriteod (KrK § 107 lg 1, KarS § 114 p 5). Käesoleval ajal kannab N.X Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsusega KarS § 331 järgi mõistetud 9 kuulist vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 02.04.2004.a Harju Maakohtu poolt KarS § 114 p 5 (tapmine, kui see on toimepandud seoses röövimisega), 199 lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud karistuse 13 aastat

vangistust ärakandmata osa, s.o 8 aasta 3 kuu ja 15 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 9 aastat ja 15 päeva vangistust. Eeltoodust järeldub see, et varasemad korduvad karistused ei ole kinnipeetavale seni vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vastupidi kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda isegi vanglas. N.X , kandes Ämari Vanglas temale Harju Maakohtu 02.04.2004 kohtuotsusega mõistetud karistust, tarvitas 2006.a arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. N.X-il on diagnoositud narkosõltuvus, samuti on tal olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on kahtlemata uue kuriteo riskifaktoriteks. xxxx kinnipeetava alalise elukohana ei soodusta isiku õiguskuulekat käitumist põhjusel, et isikul ei ole võimalik hoiduda suhtlemast kriminaalkorras karistatud isikutega, samuti on kinnipeetaval raske hoid uda tarvitamast sõltuvusaineid. Isikul puudub vabadus es konkreetne garanteeritud töökoht (Viru Vangla iseloomustuses on üksnes nimetatud võimalust tegeleda xxxx puidutööga) ning teda moraalselt ja materiaalselt toetavad lähedased. Kohtul puudub veendumus selles, et vabas tades kinnipeetava N.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd talle määratava pika katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, e t töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, samut i sõltuvusaineid tarvitanuna, võib kinnipeetav kergesti toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et N.X-i suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 166,80 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.