1-16-3776/15 - Isikuvastased süüteod - Vabadusevastased süüteod - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt vähemalt 41 eurot ning 12-l kuul tasuda 40,94 eurot. KrMS § 188 alusel, alaealisel M. T. vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt J. T. . Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700038969 ning selgituse “M. T. , otsus nr 1-16-3776, menetluskulud“. 5.3 KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus L.L sundrahast pool, so 322,50 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista L.L-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 322,50 eurot; kaitsjatasu 146,40 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et L.L on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 468,90 (nelisada kuuskümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt vähemalt 39,07 eurot ning 12-l kuul tasuda 39,13 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700038972 ning selgituse “L.L, otsus nr 1-16-3776, menetluskulud“. 5.4 KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista G.D-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 645 eurot; kaitsjatasu 169,68 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et G.D on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 814,68 (kaheksasada neliteist eurot ja kuuskümmend kaheksa senti) eurot tasuda vabatahtlikult nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 203,67 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 5 (12)

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör liitkaristuseks neli kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui M. T. ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anda M. T. katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. M. T. ja tema kaitsja taotlevad kohtult menetluskulude vähendamist (sundraha vähendamist 50% võrra ja kaitsja sõidukulude jätmist riigi kanda) ja kandmise võimaldamist ositi ühe aasta jooksul. L.L KarS § 136 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.L-ile karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.L karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör liitkaristuseks viis kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui L.L ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav L.L tunnustab tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt R. L. 200 eurot solidaarselt G.D-ga. L.L ja tema kaitsja taotlevad kohtult menetluskulude vähendamist ja kandmise võimaldamist ositi ühe aasta jooksul. G.D KarS § 136 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.D-le karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.D-le karistuseks kaks kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör liitkaristuseks viis kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui G.D ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistatav G.D tunnustab tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt R. L. 200 eurot solidaarselt L.L-iga. G.D ja tema kaitsja taotlevad kohtult menetluskulude ja kandmise võimaldamist ositi nelja kuu jooksul, s.o 203,67 eurot kuus. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkuleppeid sõlmides said süüdistatavad R. A. , M. T. , L.L ja G.D aru kokkuleppe sisust ja nõustusid sellega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustusid menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R. A. tunnistada KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi, M. T. KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi, L.L KarS § 136 lg 1 ja KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja G.D KarS § 136 lg 1 ja KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ning mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas R. L. on esitanud tsiviilhagi 200 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Süüdistatavad L.L ja G.D võtsid kokkulepete sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut

vastutavad samal alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohus mõistab välja L.L-ilt ja G.D-lt solidaarselt 200 eurot R. L. . Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kohtumenetluses makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). R. A. on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 422,40 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 76,80 eurot ning sundraha 645 eurot, menetluskulud kokku 1144,20 eurot. M. T. menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 241,92 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 96,96 eurot ning sundraha 645 eurot, menetluskulud kokku 983,88 eurot. L.L menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 146,40 eurot ning sundraha 645 eurot, menetluskulud kokku 791,40 eurot. G.D menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 169,68 eurot ning sundraha 645 eurot, menetluskulud kokku 814,68 eurot. R. A. , M. T. , L.L ja G.D on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotlesid menetluskulude tasumise ajatamist. R. A. , M. T. ja L.L taotlesid ka menetluskulude vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades et R. A. ja M. T. on alaealised õpilased ja L.L on alles asunud tööle, käib neile ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus R. A. pool, so 322,50 eurot ja kaitsjatasust pool, so 249,60 eurot riigi kanda, M. T. sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsjatasust pool, so 169,44 eurot riigi kanda ning L.L sundrahast pool, so 322,50 eurot riigi kanda. Seega tuleb R. A. välja mõista menetluskulud sundraha 322,50 eurot ning kaitsjatasu 249,60 eurot, kokku 572,10 eurot.