Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26.02.2016, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-15-6149
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuasja nimetus
Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne taotlusega katseaja pikendamiseks
Süüdimõistetu
K K, i.k. xxxx, määratud elukoht: xxxx
Kohtumääruse õiguslik alus
KrMS § 387, § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4
Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pikendada K Kle Pärnu Maakohtu 14.08.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-6149 määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 13.04.2017. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja ettekande sisu Pärnu Maakohtu 14.08.2015 otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti K K süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõistis 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 11.03.2015.a kuni 13.03.2015.a, s.o 3 päeva. KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 202 lg 6 alusel arvas kohus karistusest maha ka määratud kohustuse osa, milleks on kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustusest täidetuna 32 tundi üldkasulikku tööd, mis lähtudes KarS § 69 lg -st 1 vastab 32 päevale vangistusele. Seega lõplikuks karistuseks luges kohus 6 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 alusel allutades K K käitumiskontrollile, jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui K K ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab katseajal kooskõlas KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid
kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus määras, et K K kannab karistust Viru Vangla kolmanda üksuse Lääne -Virumaa piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1, 4 ja 8 alusel täidab katseajal järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; põhihariduse omandamise eesmärgil jätkata õpinguid xxxx ja täita koolikohustust; osaleda katseaja jooksul kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas. KarS § 78 p 1 alusel luges kohus katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise aja, s.o 14.08.2015.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 15.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 2 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt kontrollis politsei 07.01.2016 kell 05.11 hooldusalust indikaatorvahendiga xxxx linnas xxxx tn xxxx juures. K K mõõdeti alkoholijoove, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,660 mg/l. Peale kontrolli teostamist jooksis K K ära ning antud rikkumise eest on alaealisele AS § 71 alusel protokoll vormistamata. 21.01.2016 antud seletuste kohaselt oli K K 07.01.2016 sõbra sünnipäeval joonud paar pitsi viina. Isiku sõnul kahetseb ta tehtut. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et hooldusalusega on kohtutud 12 korda. K K on xxxx õppekeskuse õpilane. Kohtumised on toimunud kas xxxx õppekeskuses või Viru Vangla Kolmanda üksuse Rakv ere esinduses. K K õpitulemused on rahuldavad, ta osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse. Hooldusalusega on korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamisest hoidumisest ja isik on ametnikule väitnud, et ei tarvita alkoholi. Samuti on süüdimõistetuga vesteldud teiste riskifaktorite teemal ning K K on täitnud vastavasisulisi töölehti ning analüüsinud neid. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada K K Pärnu Maakohtu 14.08.2015 otsusega määratud katseaega 2 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et K K kahetseb tehtut ning soovib jätkata karistuse kandmist vabaduses. Kohtumääruse põhjendused KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel saab esialgse meetmena katseaja pikendamist pidada käesoleval ajal piisavalt mõjusaks ja vajalikuks abinõuks süüdimõistetu mõjutamisel. Kohus pikendab K K määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 13.04.2017.
2(3)
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.