Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

, 4 ja 5 alusel

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima või võtma ennast Töötukassas arvele 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 4) läbima ambulatoorse sõltuvusravi OÜ’s Corrigo. Välja mõista J.K-lt menetluskuluna riigituludesse 134,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700010221, selgitusse märkida: „ 1-14-6184, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 134,64 eurot (sh k äibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu J.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. J.K vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, J .K-le, kaitsjale ja prokurörile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J .K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.K t unnistati süüdi Viru Maakohtu 13.02.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning mõistis J.K-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida kohus KarS § 238 lg 2 alusel vähendas 1/3 võrra mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.08.2014 otsusega mõistetud karistuse 2 kuud ja 20 päeva vangistust ning arvas maha täielikult ärakantud karistuse 2 kuud ja 20 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusest maha eelvangistuses viibitud aja ja mõistis lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 18.11.2014. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega sõltuvusravis osalemise eesmärgil ja tingimusel, et kinnipeetav määratakse katseajaks Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldaja järelevalve alla ning talle pannakse täitmiseks lisakohustused.

Kohtuistung J.K taotles enda tingi misi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et kodus on ema väga haige ja t a tahab ema aidata, emaga on suhted head ja lähedased, hakkavad koos elama. Selgitas, et vanglas range järelevalve all on väga raske ennast vaos hoida ja sellepärast on tal palju distsiplinaarkaristusi, kuid ta ei õigusta neid. Vabanedes tahab minna kutsekooli õppima ja siis tööle. On vabatahtlikult andnud nõusoleku narkoravile allumiseks, tahab proovida kui selline võimalus on antud. Saab aru, et vabanedes peab rangelt järgima reegleid ja alluma ravile, muidu satub vanglasse tagasi. Kinnitas, et endiseid halbu sõpru ei saa tal enam olema ja sotsiaalprogrammidest õppis, kuidas ennast vaos hoida. Kaitsja toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja märkis, et vaatamata rohketele distsipliini rikkumistele võiks noorele inimesele anda võimaluse õigete valikute tegemiseks, kusjuures kinnipeetav on kinnitanud, et ta ei soovi tagasi sattuda vanglasse ning soovib ise vabaneda narkosõltuvusest. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist märkides, et J.K puhul on uue kuriteo toimepanemise riske võimalik vähendada tema allutamisega kriminaalhooldusele ja sõltuvusravi kohaldamisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et J.K saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg -le 4 ja § 761 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav J .K-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav al on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures. Samuti on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ema ja vanaema näol, kes on valmis teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Vangla iseloomustusest nähtub, et J.K käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid –ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Vihajuhtimine“, aga ka riigikeele A2 taseme õppe. Lisaks on J.K saanud vangistuses psühhiaatrilist ravi, osalenud regulaarselt psühholoogi nõustamisel ning regulaarsaelt analüüsinud kaplaniga tundeid ning nendest tulenevat käitumist. Eeltoodu viitab sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suuna s. Vähetähtis p ole ka asjaolu, et kinnipeetav tunnistab oma

narkosõltuvust ning on sõlminud kirjaliku kokkuleppe vabanemise korral ambulatoorsele sõltuvusravile asumise kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu jooksul. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses tegeleda oma sõltuvusprobleemi lahendamisega ja lähedaste abistamisega, aga samas ka kutsehariduse omandamisega, mis tulevikus aitab tal konkureerida tööturul ning seeläbi parandada iseseisva toimetuleku oskust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.K kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.