Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
03.09.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-6184
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
G.P , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 18.11.2014 ja lõpp 05.07.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
26.08.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, G.P ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.02.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 64 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristus 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra
ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 7 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.11.2014. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskiprotsenti ja tema ohtlikkuse taset, ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistung G.P taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on juba 2 aastat vanglas olnud ja ta on aru saanud, et see koht ei ole tema jaoks. Ta soovib vabaneda, kuna vabaduses on teda tema ema ja väikevend ootamas. Vabanedes asub elama ema juurde, kelle tervis on vilets. Kinnipeetav avaldas, et varasemalt elas ta tädi juures, kes oli tema eestkostja, kuid nüüd on ta hakanud rohkem emaga suhtlema. Kuriteod said alguse narkootikumidest. Kinnipeetav varastas ja siis sai narkootikume osta. Praegu on ta vanglas röövimise pärast. Vabanemisel tahab kohe minna tööle ja ema abistada. Kui õnnestub, siis asub õppima kutsekooli. Vanglas on ta läbinud erinevaid programme. Kinnipeetav oli istungil kindel, et ta suudab vabaduses täita kontrollnõudeid. Ta püüab mitte suhelda inimestega, kellel on kriminaalne taust. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud vanglarežiimi, seega ei ole kinnipeetav ka vangistuses näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks elus. Kriminaalhoolduslikud vahendid ei ole piisavad korrigeerimaks isiku käitumist õiguskuuleka elu suunas. Väärib märkimist, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tema poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul vastavalt 75% ja 58%, mis on suur risk. Kinnipeetava puhul on arvestatav uue kuriteo toimepanemise risk. Isikule mõistetud karistus on KarS § 200 lg 2 sanktsiooni keskmises määra s, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei ole põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, olles kuriteod toime pannud alaealisena. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud kolmeteistkümnel korral. Vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab varguste ja röövimiste eest, Kinnipeetav sooritas kuritegusid tulenevalt sõltuvusprobleemidest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega ei olnud kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod juhuslikud. Kinnipeetav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda ka vanglas olles. Kinnipeetaval on kümme distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav on saanud distsiplinaarkaristusi muuhulgas selle eest, et ta: lõhkus vangla vara, ei allunud korraldustele, omas esemeid, mis ei kuulunud talle ja rakendas paanikahäire. Kinnipeetav on vangla korda süstemaatiliselt rikkunud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks elus, saaks tema
vabastamisel ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna kinnipeetav ei suuda isegi kinnises asutuses kindla režiimi tingimustele alluda, siis puudub kohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav suudaks alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatele kriminaalhoolduse nõuetele. Kohus ei ole veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik kinnipeetavat suunata õiguskuuleka käitumise poole. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine, arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse jooksul, on ennatlik. Kinnipeetav tunnistab, et ta on sõltuv narkootikumidest. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt toime pannud kuritegusid oma sõltuvuse rahastamiseks ning kinnipeetaval puudub vabaduses majanduslik kindlustatus, siis on oht uute kuritegude toimepanemiseks olemas. Kinnipeetav ei ole vangistuses läbinud programme sõltuvusega kaasnevate riskide maandamiseks, seega on kohtu hinnangul olemas oht, et kinnipeetav vabanedes jätkab narkootikumide tarvitamist. Kuni kinnipeetav ei ole tõendanud oma sõltuvusprobleemist vabanemist, ei ole kohus veendunud, et kinnipeetav suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetav on vestluse käigus vangla ametnikule väljendanud kuritegelikke hoiakuid. Kinnipeetav ei näe kuritegelikust käitumisest loobumiseks ja ühiskonnas kehtivate reeglite ning normidega arvestamiseks põhjust. Kohtu hinnangul on kinnipeetaval kujunenud kriminogeenne mõtlemine ja ta on ühiskonnale ohtlik, eriti arvestades, et kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järg mise kahe aasta jooksul on 75% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 58%. Riskianalüüsi hindamise tulemustena saadud riskiprotsendid on kinnipeetava puhul väga kõrged ning seega on olemas arvestatav risk kuritegude toimepanemiseks. Isik pani toime esimese astme kuriteo, siis ei ole käesolevaks ajaks täidetud materiaalõiguslikud alused isiku KarS § 761 lg 2 alusel vabastamiseks, kuna isik ei ole veel ära kandnud pool talle mõistetud karistusajast. Kinnipeetaval ei ole vabaduses töökohta, tal puuduvad tööoskused ja töökogemust, ta ei ole omandatud eriala ning tal puudub ka toetav sotsiaalvõrgustik. Kinnipeetaval on küll ema, kuid asja materjalidest nähtub, et suhted emaga on alles taastumas. Seega ei ole kinnipeetaval vabaduses olemas tööd, mis motiveeriks teda elama iseseisvalt ja seaduskuulekalt ega ka isikut, kes aitaks hoida õiguskuulekat elustiili ning vajadusel vabaduses materiaalselt toime tulla. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.