lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6184/71

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-6184/71
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1414
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-6184/51Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.02.20151-14-6184/65Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.09.20151-14-6184/82Viru Maakohus Rakvere kohtumaja14.01.20161-14-6184/97Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.07.20161-14-6184/105Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.08.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6184 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. septembri 2015 määrus süüdimõistetu K.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdimõistetu K.M, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 3. septembri 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu K.M määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 13.02.2015 kohtuotsusega tunnistati K.M lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati K.M süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti K.M KarS § 275 järgi õigeks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati K.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.08.2014 otsusega mõistetud karistus – 2 kuud 20 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 20 päeva vangistust ning arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 28.08.2014 otsuse alusel täielikult ära kantud karistus 2 kuud 20 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 15.04.2014 ning alates 16.04.2014 kuni 28.08.2014, kokku 4 kuud 13 päeva, lugedes kandmisele

kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 17 päeva vangistust ning loeti karistuse kandmise alguseks 18.11.2014. Karistusaja algus 18.11.2014 ja lõpp 05.07.2016. Maakohtu määrus

2.Viru Maakohtu 03.09.2015 määrusega jäeti K.M vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, olles kuriteod toime pannud alaealisena. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud kolmeteistkümnel korral. Vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab varguste ja röövimiste eest. Kinnipeetav sooritas kuritegusid tulenevalt sõltuvusprobleemidest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega ei olnud kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod juhuslikud.
2.2.Kinnipeetav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda ka vanglas olles, omades 10-t distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav on saanud distsiplinaarkaristusi muuhulgas selle eest, et ta: lõhkus vangla vara, ei allunud korraldustele, omas esemeid, mis ei kuulunud talle ja rakendas paanikahäire. Kinnipeetav on vangla korda süstemaatiliselt rikkunud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks elus, saaks tema vabastamisel ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna kinnipeetav ei suuda isegi kinnises asutuses kindla režiimi tingimustele alluda, siis puudub kohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav suudaks alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatele kriminaalhoolduse nõuetele. Maakohus ei ole veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik kinnipeetavat suunata õiguskuuleka käitumise poole. Maakohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine, arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse jooksul, on ennatlik.
2.3.Kinnipeetav tunnistab, et ta on sõltuv narkootikumidest. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt toime pannud kuritegusid oma sõltuvuse rahastamiseks ning kinnipeetaval puudub vabaduses majanduslik kindlustatus, siis on oht uute kuritegude toimepanemiseks olemas. Kinnipeetav ei ole vangistuses läbinud programme sõltuvusega kaasnevate riskide maandamiseks, seega on maakohtu hinnangul olemas oht, et kinnipeetav vabanedes jätkab narkootikumide tarvitamist. Kuni kinnipeetav ei ole tõendanud oma sõltuvusprobleemist vabanemist, ei ole maakohus veendunud, et kinnipeetav suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetav on vestluse käigus vangla ametnikule väljendanud kuritegelikke hoiakuid. Kinnipeetav ei näe kuritegelikust käitumisest loobumiseks ja ühiskonnas kehtivate reeglite ning normidega arvestamiseks põhjust. Maakohtu hinnangul on kinnipeetaval kujunenud kriminogeenne mõtlemine ja ta on ühiskonnale ohtlik, eriti arvestades, et kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 75% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 58%. Riskianalüüsi hindamise tulemustena saadud riskiprotsendid on kinnipeetava puhul väga kõrged.
2.4.Kuna isik pani toime esimese astme kuriteo, siis ei ole käesolevaks ajaks täidetud materiaalõiguslikud alused isiku KarS § 761 lg 2 alusel vabastamiseks, kuna isik ei ole veel ära kandnud poolt talle mõistetud karistusajast.

Määruskaebus

3.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K.M , kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud uut seadusandlust selles osas, mis puudutab isikuid, kes on kuriteo toime pannud alaealisena. Tegemist on süüdimõistetu esimese vangistusega. Kaebaja esitab määruskaebuses võrdluse, et need isikud, kes on kuriteo toime pannud alaealisena, on vangistusest vabastatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K.M vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K.M määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K.M ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K.M enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
6.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega K.M vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise osas ning sisuliselt ei ole K.M ka määruskaebuses tuvastatud asjaolusid vaidlustanud, va KarS § 761 osas, siis keskendub ringkonnakohus üksnes kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohustuslikkuse küsimusele.
6.1.Esmalt märgib kohtukolleegium, et kohtule ei ole siduvad teiste süüdistatavate osas tehtud lahendid. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Kuigi KarS § 761 sätestab eraldi alaealisena toime pandud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise tingimused, siis vaatamata sellele, et see säte moodustab erinormi KarS § 76 suhtes, tuleb selles reguleerimata küsimustes juhinduda KarS §-s 76 sätestatud üldisest korrast. Seega, kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamine hindamine on iga süüdistatava suhtes individuaalne, siis ei ole teiste süüdistavate osas tehtud otsustused kohtutele siduvad.
6.2.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles osas, et alates 01.01.2015 näeb KarS ette eritingimused kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. K.M on temale 13.02.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 mõistetud karistuse aluseks oleva kuriteod toime pannud olles alaealine. Samuti on K.M toime pannud KarS § 200 lg 2 p 7 kuriteo alaealisena. KarS § 4 lg 2 alusel on K.M süüdi mõistetud esimese astme kuritegude toimepanemises. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme

kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. K.M on toime pannud tahtlikud esimese astme kuriteod, mille eest ta on 13.02.2015 otsusega süüdi mõistetud. Seega ei ole võimalik käesoleval juhul rääkida KarS § 761 lg 2 järgi

süüdimõistetu vabastamise kohustusest. K.M suhtes kohaldub KarS § 76 lg 1 p 2, mille formaalsed eeldused on süüdimõistetu küll täitnud, kuid säte annab kohtule kaalutlusõiguse otsustamaks, kas vabastada süüdimõistetu või mitte, arvestades KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, et K.M suhtes sellised asjaolud puuduvad, mis võimaldaksid tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. On positiivne, et süüdimõistetu on osalenud sotsiaalprogrammis, osalenud riigikeele õppes, kuid see on ka kõik. K.M on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, tal puudub kindel elu- ja töökoht, toetav lähivõrgustik, tema uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge ning ei vangla ega prokurör toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Puuduvad asjaolud, mis annaksid kohtule aluse arvata, et K.M suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt ja alluda käitumiskontrollile.

7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K.M puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 3. septembri 2015 määrus muutmata, K.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.