1-12-12247/92 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

8.1 Kohus märkis, et KrMS § 423 ja § 424 ei võimalda menetluskulude tasumisest vabastamist ja seda ka osaliselt. Nimetatud sätted annavad mõjuvate põhjuste olemasolu korral võimaluse taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra või pikendada menetluskulude tasumise ositi tasumise tähtaega. Kuna S. Sokov on taotlenud menetluskulude tasumise kohustusest osalist vabastamist, tuleb S. Sokovi taotlus jätta rahuldamata. 8.2 Isegi juhul, kui S. Sokov taotleks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist või nende tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul, ei peaks kohus sellesisulist taotlust põhjendatuks ja seda järgmistel põhjendustel. 8.2.1 S. Sokov on taotluses toonud põhjusena välja oma majandusliku olukorra, mida nimetatakse „katastroofiliseks“. Ühtlasi on S. Sokov Riigikohtule saadetud kirjas (30.09.2015. a) selgitanud, et vanglas ei võimaldata talle tööd. Kohus leiab, et fakti, mille kohaselt puuduvad S. Sokovil tema isikuarvel piisavad rahalised vahendid, kinnitab kohtule esitatud K-Raha väljatrükk. Käesolevaks ajaks on S. Sokovile võimaldatud vanglas tööd ja K-Raha väljatrüki kohaselt on justiitsministeerium S. Sokovi isikuarvele oktoobris 2015. a kandnud 18,29 eurot, novembris 2015. a 19,84 eurot. Lisaks on S. Sokovit toetanud rahaliselt ka tema elukaaslase ema. Siiski ei ole makstud rahalised vahendid sedavõrd märkimisväärsed. Lisaks tehakse kõikidelt S. Sokovi kontole laekuvatest rahalistest vahenditest kinnipidamisi nii nõuete - kui vabanemisfondi. Samuti arvestas kohus, et kriminaalasja materjalide kohaselt on S. Sokovil hulgaliselt tasumata rahalisi kohustusi (Tartu Vangla andmetel oli seisuga 27.04.2015.a S. Sokovil rahalisi nõudeid ligikaudu 5250 eurot) ja S. Sokovi karistusaeg lõpeb 23.09.2016. a. Seega, võttes arvesse S. Sokovi sissetulekut, kulusid, aga ka rahaliste nõuete suurust ja karistusaja lõppu, leidis kohus, et menetluskulude ositi tasumise määramine või tasumise tähtaja pikendamine käesoleval ajal ei oleks tulemuslik. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus arvata, et seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja (s.o 1 aasta) jooksul on S. Sokov suuteline tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 349,44 eurot täies ulatuses vabatahtlikult.

10.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja S. Sokovi kaebusega, leiab, et edasikaebust edu ei saada. Maakohtu poolt juba välja toodule lisaks soovib ringkonnakohus märkida järgmist. 10.1 KrMS § 418 lg 1 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud. KrMS § 418 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. KrMS § 418 lg 2 kohaselt võib täitmiskohtunik loobuda lõikes 1 sätestatud alustel ka süüdimõistetult menetluskulude tasumise sissenõudmisest. 10.2 Kuigi eelnimetatud säte lubab ka jõustunud kohtulahendi täitmisel loobuda menetluskulude täitmisele pööramisest ning sel viisil menetluskulude riigi kanda jätmist, leiab ringkonnakohus, et S. Sokovi määruse täitmisel taotluse lahendamise aja hetkel ei ole menetluskulude osaline riigi kanda jätmine põhjendatud. 10.3 S. Sokovi iseloomustusest nähtub, et ta töötab vangistuses majandusabitöölisena – seega suudab ta vähehaaval tasuda nõuete fondi ning koguda raha vabanemisfondi. Määruskaebusest ei ilmne, mis asjaoludel ei ole taotlejal vabaduses võimalik menetluskulusid tasuda. Resotsialiseerumist ohustavate asjaolude tõendamise koormis lasub süüdlasel. Märkimist väärib, et määruskaebuse väiteid elukoha puudumisest ei kinnita isikule aprillis koostatud iseloomustus (tl 53 pöördel) enne kui otsustati tema ennetähtaegse vabastamise küsimust. Nimelt nähtub sellest, et S. Sokov saab vabanedes asuda elama venna juurde. Ennetähtaegse vabastamise istungil on esile toodud S. Sokovi toetavat sotsiaalvõrgustikku venna, elukaaslase ja viimase ema näol. Samuti on S. Sokovil töökogemus Muuga sadamatöölisena. Sinna plaanis S. Sokov veel suvel, kui otsustati tema ennetähtaegse vabastamise küsimust, esmalt töölesaamiseks pöörduda. Lisaks on S. Sokovil mitu elukutset (kokk, keevitaja) ning plaan taotleda C-kategooria juhtimisõigust (kohtuistungi protokoll, tl 65). Seega ei ole välistatud, et vabanemise järgselt tekib S. Sokovil sissetulek, mis võimaldab tal riigi nõudeid tasuda. Sellistel asjaoludel ei saa väita, et menetluskulude sissenõudmine võib S. Sokovi resotsialiseerumist ohustada.