Kohtulahend

enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 23.09.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Sergei Sokovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Sergei Sokovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Sergei Sokovi varasemast elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus olnud tema suhtes tõhusaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Katseajal pani Sergei Sokov toime uue kuriteo. Korduvate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei osunda õiguskuulekale teele asumisele. Sõltuvusprobleemid, elamisloa puudumine, vabanemisjärgse elukoha valdajate kirjaliku nõusoleku puudumine valveseadme paigaldamiseks takistavad Sergei Sokovi suhtes elektroonilise valve kohaldamist. Sergei Sokov avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Sokov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Sergei Sokovi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Sergei Sokovi elukaaslase xxxxxxxxxxxxxa emale xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja vennale xxxxxxxxxxxxxxxxe. Korteris hakkaksid Sergei Sokov ja xxxxxxxxxxxxxx elama kahekesi. Korteri omanikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korterisse registreeritudxxxxxxxxxxxxxx ja tema teine vend xxxxxxxxxxxx ei ole saanud veel kirjalikku nõusolekut anda, kuna üks viibib rehabilitatsioonikeskuses ning teine vangis. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Sokov on kriminaalkorras mitmeid kordi karistatud ning mitmeid kordi vangistuses viibinud. Sergei Sokov on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, varasemalt ka vägivallaga seotud kuritegusid. Kuriteod on toime pandud kohese materiaalse kasu saamise eesmärgil. Sergei Sokovile on varasemate kuritegude eest mõistetud eriliigilisi karistusi ning teda on ka tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastatud (Tartu Maakohtu 04.09.2009.a määrus), kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod (Harju Maakohtu otsus 1-11-2695) ning asus uuesti vangistust kandma. Pärast vangistusest vabanemist pani Sergei Sokov toime kuriteo, mille eest käesolevalt vangistust kannab- suures koguses narkootiliste ainete käitlemine, olles varem toime pannud narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemise kinnipidamiskohas (Harju Maakohtu otsus 1-08-2157). Lisaks on algatatud ka käesoleva vangistuse jooksul kriminaalmenetlus KarS § 331 süüdistuses. Kinnipeetav ise eitab vanglas narkootikumide tarvitamist. Sergei Sokovil on diagnoositud uimastisõltuvus. Narkootikumide tarvitamist alustas ta 19 aastaselt, põhiliseks narkootikumiks kujunes fentanüül. Vangistuse jooksul on Sergei Sokov osalenud

2 (3)

sõltuvusteemalistel loengutel, 12 Sammu grupitöös ja tagasilanguse ennetamise grupitöös ning läbinud riigikeele õppe A1 tasemel, jätkanud A2 tasemel. Toetava tegevusena on kinnipeetav osalenud SRS jooga ja vabastava hingamise grupitöös ning AN presentatsioonidel. Negatiivseks peab kohus seda, et vaatamata kuritegelikule käitumisele vabaduses, ei ole ka käitumine kinnipidamiskohas paranenud. Sergei Sokovit on ka käesoleva vangistuse kestel korduvalt distsiplinaarkorras karistustatud, muuhulgas kaaskinnipeetavate ja ametnike suhtes ründava käitumise eest. Ka vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta Sergei Sokovi vabastamist. Ta ei oma EV elamislluba ja elamisõiguse puudumise tõttu võimalust korraldada enda elu peale vanglast vabanemist seadusekuulekalt, sh asuda seaduslikult sissetulekut teenima. Kriminaalhooldusega ei ole võimalik maandada tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski ka olukorras, kus Sergei Sokovi ümbritsev lähedaste ring (elukaaslane ja tema vennad) on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kohtu hinnangul ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid Sergei Sokovi tingimisi enne tähtaega vabastada. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Erand, mida reeglina peaks saama kohaldada vaid korra. Sergei Sokovi suhtes on peetud võimalikuks kohaldada seda erandit ka varem – ta on vabastatud enne tähtaega, kuid vaatamata sellele, ei ole ta teinud järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist määratud katseajal. Kohus leiab, et ei ole selliseid erandlikke asjaolusid, mis käesoleval ajal võimaldaksid vabastada teda taaskord enne tähtaega. Vähetähtis pole ka see, et Sergei Sokovi käitumine käesoleva vangistuse jooksul kinnitab, et tegelikke positiivseid muutuseid ei ole toimunud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Sergei Sokovi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.