Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 19.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-11-2341/136
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 19.11.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 890

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-11-2341/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja21.04.2011 1-11-2341/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.08.2013 1-11-2341/40Tartu Ringkonnakohus04.10.2013 1-11-2341/67Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja15.08.2014 1-11-2341/73Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-11-2341

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-2341

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid K.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

K.Y (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

11.11.2015.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada K.Y karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla IdaHarju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.Y katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5.K.Y vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja K.Y-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.09.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.Y on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.04.2011.a otsusega KarS § 333 lg 2 p 1,2; § 334 lg 2 p 1 ja 2-§ 22 lg 3; § 347 lg 1 ja § 348 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel 6 aasta 1 kuu ja 4-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 28.04.2010.a ja lõpp on 01.06.2016.a. K.Y kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral. Vangistuse ajal lõpetas keevitaja eriala, osales riigikeele õppes, osales programmis Õige Hetk, töötab, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. K.Y kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava abikaasa sõnul on tal head suhted K.Y-ga. K.Y soovib vabanemisel asuda elama aadressile XXX. Antud korter kuulub kinnipeetava tuttavale. Üürilepingut sõlmitud pole. Maksavad ainult kommunaalmakse. Helistatud korteri omanikule, kes on nõus, et K.Y asub elama antud elukohta. Telefonivestlusest tööandjaga selgus, et K.Y võib töötada pärast vabanemist firmas XXXOÜ. K.Y taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab K.Y tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust vastavalt KarS § 75 lg 2 p 4 (otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemise päevast) ja p 7 (mitte suhtlema kohtu määratud isikutega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud K.Y arvamuse, leiab, et K.Y võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.Y isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 5 aastat ja 7 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on viimasel ajal olnud korrektne, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt hindab kinnipeetav nüüd kriminaalse tegevusega seotud riske kriitiliselt ja arvab, et on varasematest karistustest õppinud ja rikkumised ei kordu. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on K.Y-l olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.