Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. augusti 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Aleksei Savva ja tema kaitsja Ann Saar, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. augusti 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot) vandeadvokaat Ann Saarele määruskaebemenetluses Aleksei Savvale riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista Aleksei Savvalt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse. Aleksei Savval tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksei Savva 111-2341 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
1.Aleksei Savva tunnistati süüdi Harju Maakohtu 21.04.2011 KarS § 333 lg 2 p 1 ja 2, § 334 lg 2 p 1 ja 2 – § 22 lg 3, § 347 lg 1 ja § 348 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 12.06.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse –2 aastat 3 kuud 4 päeva vangistust – võrra. A. Savvale mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust.
2.Tartu Maakohtu 15.08.2014 määrusega jäeti A. Savva tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Kohus põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 A. Savva on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. A. Savva on korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. 2.2 Varasemalt on A. Savvat karistatud mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk, röövimise, kelmuse, võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise, võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise, maksevahendi ja väärtpaberi võltsimise, tähtsa isikliku dokumendi võltsimise, rahapesu, kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. A. Savva kannab käesoleval ajal karistust maksevahendi ja väärtpaberi võltsimise, võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise, tähtsa isikliku dokumendi võltsimise ning võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise eest. Kohtu hinnangul on kuritegude toimepanemise asjaolud rasked. A. Savva on võtsinud suures ulatuses maksevahendeid (83 erinevat pangakaarti), mida kasutati erinevates kaubandusasutustes. Ebaseaduslikke tehinguid tehti võltsitud pangakaartidega üle 120 000 euro. Lisaks võltsis A. Savva Läti Vabariigi juhiluba ja aitas kaasa selle kasutamisele. Oluline on kohtu arvatas seegi, et A. Savva pani kuriteod toime koheselt, kui ta oli pärast osalise karistuse ärakandmist vangistusest vabastatud. A. Savva kandis karistust maksukuriteo ja rahapesu toimepanemise ning kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Sellest tulenevalt on A. Savva pannud uued kuriteod toime katseajal. Samas on oluline märkida, et A. Savva on samalaadseid kuritegusid toime pannud ka varasemalt – kelmuse katse, maksevahendi võltsimine ja käitlemine, tähtsa isikliku dokumendi võltsimine – ja ta on selles süüdi mõistetud Harju Maakohtu 09.02.2006 otsusega. Läti Vabariigis on A. Savvat karistatud samuti maksevahendi võltsimise eest vabaduskaotusliku karistusega, mille kandmiselt vabanes A. Savva tingimisi ennetähtaegselt 01.02.2005. 2.3 Eeltoodust nähtuvalt on A. Savva olnud kuritegelikult väga aktiivne. Tema poolt toimepandud kuriteod on olnud samaliigilised, kuid lisaks sellele on A. Savvale olnud kuritegelik käitumine omane pikema aja vältel. Sellest järelduvalt ei ole varasemalt suutnud A. Savva teha vajalikke järeldusi ja muuta talle omaseks saanud eluviisi. A. Savvale mõistetud karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. Ainuüksi nimetatud fakt annab alust kahelda, kas käesolevaks ajaks ärakantud vangistus on olnud piisav, selleks, et A. Savva ei jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. A. Savva on varasemalt rikkunud ka katseajaga kaasnevaid tingimusi. See annab alust kahelda, kas sellel korral oleks A. Savva suuteline katseaja kõiki tingimusi ja kohustusi edukalt täitma. 2.4 Vangistuse jooksul lõpetas A. Savva eesti keele õppe A1 ja B1 tasemel ning sotsiaalprogrammi Õige Hetk, täitis väikeettevõtluse õppekava täies mahus. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib edasi asuda õppima IT erialal selleks, et kasutada õpitud enda IT alaste teadmiste seaduslikuks rakendamiseks. Kohus peab tunnustamisväärseks A. Savva soovi omandada pooleli jäänud kõrgharidus. Samuti seda, et vangistuse jooksul on lisaks eelnevale õpitud keevitaja kutse, mis annaks vabanemisel võimaluse tööd leida. 2.5 A. Savval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Jaanuaris 2014. a määrati A. Savvale karistus selle eest, et ta hoidis kambris traate, mille abil ühendas ta televiisori pistikusse.
Vabanemise korral soovib asuda elama üürikorterisse koos abikaasa ja 7-aastase tütrega. A. Savva lähivõrgustikku kuuluvad lisaks abikaasa ja tütrele veel isa ja vend. Pere omavahelised suhted on head ja toetavad. Kriminaalasja materjalides on garantiikirjad, mille kohaselt sõber J.M. , isa V.S. ja vend J.S. on nõus A. Savvat vabanemisel materiaalselt toetama seni, kuni tal puudub endal sissetulek. Moraalset ja materiaalset tuge on kriminaalhooldaja ettekande kohaselt nõus osutama ka abikaasa. Garanteeritud sissetulek A. Savval hetkel puudub, kuid ta soovib asuda tööle keevitajana ja töötamise kõrvalt omandada IT alase kõrghariduse. Hinnates kõiki materjale kogumis, on ilmne, et A. Savva kuritegeliku käitumise põhjuseks on olnud majanduslik olukord. Ka A. Savva selgituste järgi pani ta kuritegusid toime selleks, et raha saada. Seega on kindla töökoha ja regulaarse sissetuleku olemasolu A. Savva puhul äärmiselt vajalik. Kuigi kahtlematult on A. Savval keevitaja kutse omandamise tõttu suuremaid väljavaateid töö leidmiseks, ei taga see, et A. Savva taaskord vabanemise korral asuks varalist kasu saama ebaseaduslikul teel. Samuti on A. Savval ka varasemalt olnud olemas lähedaste inimeste toetus, mis ei ole mõjutanud teda seaduslikul teel raha teenima.
3.Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et A. Savva tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Siinjuures ei võimalda kohtu arvates A. Savva tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu hinnangul ei ole A. Savva ärakantud karistusaeg proportsionaalne toimepandud kuritegudega. A. Savva tuleb jätta karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSED
4.Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlevad tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada A. Savva tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuste esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud positiivseid nihkeid A. Savva käitumises karistuse kandmise ajal. Käesolevalt on A. Savvat võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vabanemisel on tal kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. KarS § 76 lg 3 sätestab materiaalse eeldusena isiku käitumise arvestamise karistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal on A. Savva teinud kõik endast oleneva, et täituks tema lootus ja ootus ennetähtaegseks vabastamiseks. Märkimisväärseks tuleb pidada asjaolu, et uute kuritegude toimepanemise riski on Tartu Vangla hinnanud suhteliselt madalaks (31% mittevägivaldse, 19% vägivaldse kuriteo puhul). Kinnipidamise ajal on ta lõpetanud eesti keele kursused A2 ja B2 tasemel (viimase tulemusega 94% 100-st). Õppetöös on ta olnud tubli ja püüdlik. A. Savva on lõpetanud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ning pedagoogide sõnul oli osalus väga hea, kodutööd põhjalikud ja areng positiivne. A. Savva suudab välja pakkuda lahendusi probleemide ületamiseks, lisaks toimuvad igakuised vestlused kuriteo riskide maandamiseks. A. Savva saab aru vestluse eesmärkidest ja põhjustest ning osaleb kutseõppes Väikeettevõtluse Töökorraldus. Kohus on jätnud tähelepanuta, et A. Savva on teinud kantud karistusajast tõsised järeldused ning on oma probleemkäitumisega kinnipidamise vältel tegelenud. 4.2 A. Savval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, ent see ei välista tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Positiivsena tuleks arvestada sedagi, et A. Savva hindab nüüd kriminaalse tegevusega seotud riske kriitiliselt, arvab, et on karistusest õppinud ja rikkumised ei kordu. Seega on alus arvata, et A. Savva hinnang oma varasemale käitumisele on hukkamõistev ja kahetsev. 4.3 Arvestama peaks ka kinnipeetava elutingimusi vabanemisel. Kohus on jätnud arvestamata, et A. Savva kõrval on tema ennetähtaegseks vabastamiseks teinud jõupingutusi ka tema
lähedased. Perekonnas valitsevad head ja toetavad suhted. Isa ja vend on nõus toetama A. Savvat vabastamise korral rahaliselt kuni iseseisva sissetuleku saamiseni. Vabanemisel asuks A. Savva elama abikaasa ja tütre juurde. Kohus jättis arvestamata, et kinnipeetaval on toetav sotsiaalne võrgustik. 4.4 Kohus ei ole arvestanud ka prokuröri seisukohta, mille kohaselt on A. Savva võimeline katseaja nõudeid täitma ja vabaduses seaduskuulekalt elama ning sedagi, et A. Savva on teinud oma käitumisest tõsised järeldused ja tema vangistustest ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. 4.5 Kohus on märkinud, et A. Savval puudub ennetähtaegse vabanemise korral kindel töökoht ja regulaarne sissetulek. Kohus jättis arvestamata, et A. Savval on vabanemisfondis 543,67 eurot, mis tagab esialgse toimetuleku. Samuti on kohtul võimalik panna A. Savvale kohustuseks asuda tööle kohtu määratud aja jooksul, millise ettepaneku tegi ka prokurör.
5.A. Savva leiab, et arvestama peaks nii Tartu Vangla kui ka prokuröri arvamusi, kes toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla leidis, et A. Savva kinnipidamine kinnises vanglas ei ole otstarbekas ja käesolevalt on ta üle viidud Maardusse avavanglasse. 5.1 A. Savva möönab, et tal on üks distsiplinaarkaristus selle aasta jaanuarist, ent see on ka ainuke nende nelja aasta ja nelja kuu jooksul. Ülejäänud aja on A. Savva end ülal pidanud eeskujulikult ja kahetseb välja seda ainsat rikkumist. 5.2 Vanglasoleku aja jooksul on A. Savva end süüdistanud toimepandu eest, eriti tagajärgede eest, mille ta on põhjustanud oma lähedastele. Kodus on tal naine ja väike tütar – neil on üksi raskem kui A. Savval vangis. A. Savva on seadnud endale eesmärgiks alustada seaduskuulekat elu ning on kogu vangistuse aja selle nimel tööd teinud. Ta omandas keevitaja elukutse ning töötas sel alal. Samuti omandas ta ka teise elukutse – õppis riigikeele ja Väikeettevõtluse kursustel. Ta on töötanud oma iseloomu ja käitumisega, võttes mh osa kursusest Õige hetk. Ta on valmis töötama edasi nende probleemidega. 5.3 A. Savva nõustub kohtuga, et garanteeritud töökoht on ennetähtaegsel vabanemisel väga oluline. Samas märgib ta, et kuna on viibinud pikaaegselt vangis, siis ei ole telefoni teel võimalik endale garanteeritud töökohta saada, ehkki A. Savva seda korduvalt proovinud on. Kõik tööandjad soovivad kohtuda töövõtjaga ning veenduda tema tööoskustes. Samas on A. Savva veendunud, et leiaks lühikese aja jooksul vabanedes töökoha. Lõppude lõpuks on ta ju alguses nõus mistahes legaalse tööga. 5.4 A. Savva palub pöörata tähelepanu sellelegi, et sai võrreldes teiste samas kriminaalasjas süüdimõistetutega kõige rangema karistuse ja oli ainus, kes sai reaalse vangistuse 3 aastat ja 10 kuud. Seda tähtaega suurendati 2 aastat ja 3 kuud kandmata karistuse võrra. Liitmise tulemusena sai A. Savva 6 aastat ja 1 kuu karistust. Käesolevaks ajaks on sellest kantud 4 aastat ja 4 kuud. Seepärast ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtuga selles, et kantud karistusaeg ei vasta toimepandud teo raskusele. Määruskaebuse läbivaatamise ajahetkel ringkonnakohtus jääb A. Savval kanda veel natuke üle 1,5 aasta karistust. A. Savva palub asendada see aeg tingimisi karistusega, et ta saaks viibida kodus lähedaste hulgas ning tõestada, et ta tõepoolest on enda käitumist ja elu muutnud. Ta on nõus võtma endale kohtu poolt määratud kohustusi või olema elektroonilise valve all.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuste argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Nõustuda ei saa kaitsjaga selles, et maakohus jättis arvestamata positiivsed nihked kinnipeetava käitumises karistuse kandmise ajal. Maakohus on hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis, sh positiivsete asjaoludena esile toonud süüdimõistetu osalemist sotsiaalprogrammides, keele- ja kutseõppes osalemist ja hõivatust vangla tootmistöödel. Lisaks on positiivse asjaoluna osundatud elukoha ja sotsiaalse võrgustiku olemasolule. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on hinnanud süüdimõistetu käitumist selle terviklikkuses, mille põhjal on teinud ka järelduse, et A. Savva ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu kaalutlustest nähtub, et A. Savva tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt välistavad tema varasem elukäik (samalaadsed kuriteod, sh uute kuritegude toimepanemine katseajal), kuriteo toimepanemise asjaolud (suures ulatuses toime pandud pettused, kuulumine kuritegelikku ühendusse), käitumine karistuse kandmise ajal (distiplinaarkaristuse olemasolu) ja vabanemisjärgsed elutingimused (garanteeritud töökoha puudumine). Samuti leidis kohus, et ärakantud karistusaeg ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
7.Kaitsja on osundanud mitmetele Tartu Vangla poolt kinnipeetavale antud iseloomustuses kajastamist leidnud positiivsetele asjaoludele. Nii on iseloomustuses tõepoolest välja toodud, et vabanemisel on A. Savval kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Ta on osalenud mitmetes programmides ja olnud õppetöös igati püüdlik ning esile on toodud tema oskust leida probleemidele lahendusi, arusaamist vestluse eesmärkidest ja põhjustest. Kahtlemata on positiivne seegi, et A. Savva soovib hakata elama seaduskuulekat elu, ent märkimist väärib, et sellise valiku tegemise võimalus on tal olnud korduvalt ka enne eelmisi karistusi, ent ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt esineb A. Savva mõtlemises ja käitumises risk käituda tagajärgedele mõtlemata, olles samas kindel, et ta on varasematest vigadest õppinud. Uute kuritegude toimepanemist ei ole varasemalt takistanud ka elukoha ja toetava perekonna olemasolu, mistõttu puudub käesoleval juhul veendumus, et elukohal ja sotsiaalvõrgustikul oleks kuritegusid ärahoidev toime. Süüdimõistetu püüdlusi muuta oma ellusuhtumist, loobuda uute kuritegude toimepanemisest ja alustada uut elu ringkonnakohus muidugi tunnustab. Samas ei saa süüdimõistetu asuda seisukohale, et hoidumine uute kuritegude toimepanemisest ja distsipliinirikkumistest, mis on igapäevaelus isikute jaoks mitte erandlik kohustus, vaid reegel, annab süüdimõistetule aluse eeldada, et ta vabastatakse karistuse kandmisest ennetähtaegselt.
8.Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine eeldab veenvaid argumente. Käesolevas asjas on küll argumente süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema jõupingutustest end vangistuses harida, erinevatest pakutavatest programmidest osa võtta ja töötada, kuid need ei kaalu praegu veel üles kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat eluviisi ning ei välista riski, et süüdimõistetu paneb vabanedes toime uue kuriteo. A. Savva on üle viidud Maardu avavangla osakonda ning ringkonnakohtu hinnangul oleks tal kasulik leebema režiimi tingimustes oma käitumisharjumusi kinnistada, et vabanedes realiseerida positiivsed kavatsused töökoha leidmisel ning tõestamisel, et ta on karistusest teinud vajalikud järeldused ja suudab edaspidi hoolt kanda oma pere ja lähedaste eest.
9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
10.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse esitamiseks kokku 2 tundi. Kaitsja taotleb tasu summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb A. Savval hüvitada vandeadvokaat Ann Saare kaitsjatasu 144 eurot.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.