lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-2341/67

Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 15.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-11-2341/67
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1417
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-2341/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja21.04.20111-11-2341/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.08.20131-11-2341/40Tartu Ringkonnakohus04.10.20131-11-2341/73Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.09.20141-11-2341/136Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-11-2341

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-2341

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Tõlk

Anna Jänes

Prokurör

Prokuröri Liane Peets

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Aleksei Savva tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

ALEKSEI SAVVA

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: 37307210330; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub

Kaitsja

Vandeadvokaat Ann Saar

Kohtuistungi toimumise aeg

29.07.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Aleksei Savva temale Harju Maakohtu 21.04.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 111-2341 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.Välja mõista Aleksei Savvalt riigituludesse riigi õigusabi kulud 216 (kakssada kuusteist) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal).

Sarnased lahendid

Avaliku usalduse vastased süüteod
  • 21.08.20261-26-3163/24Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 06.08.20261-26-4573/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 06.08.20261-26-1582/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-1582/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20261-26-4828/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20261-26-5105/3Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-11-2341, menetluskulu, Aleksei Savva“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 21.04.2011. a otsusega tunnistati Aleksei Savva süüdi KarS § 333 lg 2 p 1 ja 2, § 334 lg 2 p 1 ja 2 – § 22 lg 3, § 347 lg 1 ja § 348 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 12.06.2008. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse –2 aastat 3 kuud 4 päeva vangistust – võrra. Aleksei Savvale mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.04.2010. a ja lõppeb 01.06.2016. a. Vangla toetab Aleksei Savva vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on seisukohal, et tegemist on isikuga, kes ei ole ideaalne, kuid kirjalikke tõendeid ja Aleksei Savva enda antud ütlusi arvesse võttes tuleb Aleksei Savvale anda võimalus ning ta vabastada. Prokurör teeb ettepaneku lisakohustustena rakendada vangla poolt pakutu: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle vabanemisest kahe kuu jooksul, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Lisaks kohustus jätkata vabaduses psühholoogilist nõustamist. Prokurör leiab, et keevitaja kutse on selline, mis võimaldab tööd leida. Kui kohus peab vajalikuks, nõustub prokurör ka elektroonilise valve kohaldamisega Aleksei Savvale.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Aleksei Savva selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja on seisukohal, et vangistuses viibimise ajal on Aleksei Savva teinud tõsised järeldused varasemast käitumisest. Aleksei Savva vabanemisfondis on raha, lisaks toetavad lähedased ning kriminaalhooldaja. Kaitsja palub Aleksei Savva vabastada ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Aleksei Savva ja tema kaitsja, leiab, et Aleksei Savva tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.Aleksei Savva kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aleksei Savva temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Aleksei Savval on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Aleksei Savva tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Savva on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Aleksei Savva on korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. Varasemalt on Aleksei Savvat karistatud mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk, röövimise, kelmuse, võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise, võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise, maksevahendi ja väärtpaberi võltsimise, tähtsa isikliku dokumendi võltsimise, rahapesu, kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Aleksei Savva kannab käesoleval ajal karistust maksevahendi ja väärtpaberi võltsimise, võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise, tähtsa isikliku dokumendi võltsimise ning võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise eest. Kohtu hinnangul on kuritegude toimepanemise asjaolud rasked. Aleksei Savva on võtsinud suures ulatuses maksevahendeid (83 erinevat pangakaarti), mida kasutati erinevates kaubandusasutustes. Ebaseaduslikke tehinguid tehti võltsitud pangakaartidega üle 120 000 euro. Lisaks võltsis Aleksei Savva Läti Vabariigi juhiluba ja aitas kaasa selle kasutamisele. Oluline on kohtu arvatas seegi, et Aleksei Savva pani kuriteod toime koheselt, kui ta oli pärast osalise karistuse ärakandmist vangistusest vabastatud. Aleksei Savva kandis karistust maksukuriteo ja rahapesu toimepanemise ning kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Sellest tulenevalt on Aleksei Savva pannud uued kuriteod toime katseajal. Samas on oluline märkida, et Aleksei Savva on samalaadseid kuritegusid toime pannud ka varasemalt – kelmuse katse, maksevahendi võltsimine ja käitlemine, tähtsa isikliku dokumendi võltsimine – ja ta on selles süüdi mõistetud Harju Maakohtu 09.02.2006. a otsusega. Läti Vabariigis on Aleksei Savvat karistatud samuti maksevahendi võltsimise eest vabaduskaotusliku karistusega, mille kandmiselt vabanes Aleksei Savva tingimisi ennetähtaegselt 01.02.2005. a. Eeltoodust nähtuvalt on Aleksei Savva olnud kuritegelikult väga aktiivne. Tema poolt toimepandud kuriteod on olnud samaliigilised, kuid lisaks sellele on Aleksei Savvale olnud kuritegelik käitumine omane pikema aja vältel. Sellest järelduvalt ei ole varasemalt suutnud Aleksei Savva teha vajalikke järeldusi ja muuta talle omaseks saanud eluviisi. Aleksei Savvale mõistetud karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. Ainuüksi nimetatud fakt annab alust kahelda, kas käesolevaks ajaks ärakantud vangistus on olnud piisav, selleks, et Aleksei Savva ei jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Aleksei Savva on varasemalt rikkunud ka katseajaga kaasnevaid tingimusi. See annab alust kahelda, kas sellel korral oleks Aleksei Savva suuteline katseaja kõiki tingimusi ja kohustusi edukalt täitma. Vangistuse jooksul lõpetas Aleksei Savva eesti keele õppe A1 ja B1 tasemel ning sotsiaalprogrammi Õige Hetk, täitis väikeettevõtluse õppekava täies mahus. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib edasi asuda õppima IT erialal selleks, et kasutada õpitud enda IT alaste teadmiste seaduslikuks rakendamiseks. Kohus peab tunnustamisväärseks Aleksei Savva soovi omandada pooleli jäänud kõrgharidus. Samuti seda, et vangistuse jooksul on lisaks eelnevale õpitud keevitaja kutse, mis annaks vabanemisel võimaluse tööd leida.

Aleksei Savval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Jaanuaris 2014. a määrati Aleksei Savvale karistus selle eest, et ta hoidis kambris traate, mille abil ühendas ta televiisori pistikusse. Vabanemise korral soovib asuda elama üürikorterisse koos abikaasa ja 7-aastase tütrega. Aleksei Savva lähivõrgustikku kuuluvad lisaks abikaasa ja tütrele veel isa ja vend. Pere omavahelised suhted on head ja toetavad. Kriminaalasja materjalides on garantiikirjad, mille kohaselt sõber xxxxxxxxxxxxxxxxx isa Valeri Savva ja vend Jüri Savva on nõus Aleksei Savvat vabanemisel materiaalselt toetama seni, kuni Aleksei Savval puudub endal sissetulek. Moraalset ja materiaalset tuge on kriminaalhooldaja ettekande kohaselt nõus osutama ka abikaasa. Garanteeritud sissetulek Aleksei Savval hetkel puudub, kuid ta soovib asuda tööle keevitajana ja töötamise kõrvalt omandada IT alase kõrghariduse. Hinnates kõiki materjale kogumis, on ilmne, et Aleksei Savva kuritegeliku käitumise põhjuseks on olnud majanduslik olukord. Ka Aleksei Savva selgituste järgi pani ta kuritegusid toime selleks, et raha saada. Seega on kindla töökoha ja regulaarse sissetuleku olemasolu Aleksei Savva puhul äärmiselt vajalik. Kuigi kahtlematult on Aleksei Savval keevitaja kutse omandamise tõttu suuremaid väljavaateid töö leidmiseks, ei taga see, et Aleksei Savva taaskord vabanemise korral asuks varalist kasu saama ebaseaduslikul teel. Samuti on Aleksei Savval ka varasemalt olnud olemas lähedaste inimeste toetus, mis ei ole mõjutanud teda seaduslikul teel raha teenima.

4.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Aleksei Savva tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Siinjuures ei võimalda kohtu arvates Aleksei Savva tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu hinnangul ei ole Aleksei Savva ärakantud karistusaeg proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Aleksei Savva tuleb jätta karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kriminaalmenetluse kulud Aleksei Savva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Ann Saar. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 180 eurot (koos käibemaksuga). Istungil taotles kaitsja tasu suurendamist, kuna istung kestis planeeritud poole tunni asemel kauem. Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus, leides, et kaitsja esitatud taotlus ning istungil tasu suurendamise taotlus on põhjendanud kogu ulatuses, kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa, s.o 216 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 216 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksei Savvalt välja mõista.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20261-26-2385/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 19.06.20261-21-8988/585Riigikohtu kriminaalkolleegium