Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
13.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 29.10.2015
koht Kohtuasja number
1-14-2254
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Kaitsja
Silver Reinsaar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Kristjan Lindus’e vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Kristjan Lindus, isikukood 39507252212, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 29.09.2014 ja lõpp 28.03.2017
Jätta KRISTJAN LINDUS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Kristjan Lindus’elt menetluskuluna riigituludesse 120,48 eurot kaitsetasu v.adv. abi Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB PANK), nr EE932200221023778606 (SWEDBANK), nr EE403300333416110002 (DANSKE BANK), nr EE701700017001577198 (NORDEA PANK) viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 120,48 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. abi Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu Kristjan Lindus’e kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Kristjan Lindus’ele, kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 29.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Lindus’e vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega tunnistati Kristjan Lindus süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel kohaldati katseaega 2 aastat. Viru Maakohtu 22.08.2014 määrusega pöörati mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.09.2014 ja lõpuks 29.09.2016. Viru Maakohtu 14.08.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-959 mõisteti Kristjan Lindus süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 3 kuu võrra mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, 2 aastat vangistust võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel kinnipidamises viibitud aeg 12.07.201413.07.2014, s.o 2 päeva. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust algusega 29.09.2014. Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2015 otsusega jäeti Viru Maakohtu 14.08.2015 kohtuotsus muutmata ning käesolevaks hetkeks on Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustunud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud esimest korda, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 17-l korral. Kinnipeetav kannab esimest vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab ta kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isikut karistati tingimisi karistusega, kuid kuna ta ei täitnud talle katseajaks pandud kohustusi, pöörati karistus täitmisele. Katseajal jätkas isik uute kuritegude sooritamist sama isiku suhtes ning Viru Maakohtu otsusega nr 1-15-959 pikendati isikule määratud karistust 6 kuu võrra. Vangla iseloomustuse koostamise seisuga nimetatud otsus jõustunud ei olnud, kuna selle peale oli esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis 23.09.2015 otsusega Viru Maakohtu 14.08.2015 otsuse muutmata. Kinnipeetav on töötanud vanglas majandustöödel koristajana ja viimasel ajal köögitöölisena. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning enda sõnul mõistab alkoholi tarvitamisega seotud riske, samuti on vestelnud psühholoogiga. Alates 11.05.2015 omandab isik Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise eriala. Vangistuse jooksul kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Enne vangistust elas kinnipeetav väidetavalt üksi, aadressil xxxx. Kinnipeetava vangistuse perioodil on nimetatud aadressile elama asunud ka tema ema ja noorem õde. Tegemist on eramuga, kus on kaks tuba ning kõik elamiseks vajalik on olemas. Maja omanik on kinnipeetava ema E S, kes on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks antud aadressile. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis. Alates 11.05.2015 õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ning enda sõnul soovib vabaduses omandada kutsekeskharidust. Ametlikult töötanud on isik vähe, 3 kuud OÜ-s Ferdmaster. Mitteametlikult
on ta töötanud Soomes. Kinnipidamise perioodil on ta olnud hõivatud majandustöödel, esmalt koristajana ja hetkel köögitöölisena. Suhtumine töösse on positiivne ja ta on valmis töötama. Vabanemise korral garanteerib isikule töökoha tema isa J L oma firmas xxxx xxxx, töö oleks nii Eestis kui Soomes. Kinnipeetava kuriteod on sooritatud endise elukaaslase suhtes ning antud isiku suhtes tarvitas ta vägivalda ka katseaja perioodil. Kinnipeetava sõnul on neil endise elukaaslasega ka 2-aastane tütar, keda kasvatavad endise elukaaslase vanemad. Tulevikus sooviks ta hakata ise oma last kasvatama. Suhteid oma ema ja õega hindab kinnipeetav heaks, kuid tunnistab, et suhetes isaga on olnud probleeme. Kinnipeetava riskeerivat eluviisi näitavad tema korduvad liiklusseaduse rikkumised. Enda sõnul tunneb ta kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid nad ei mõjuta tema elu ega kuulu tema lähivõrgustikku. Kinnipeetav tunnistab, et ta on liialdanud alkoholi tarvitamisega ning muutub joobeseisundis agressiivseks, kuriteo episoodid sooritas alkoholijoobes. Teda on väärteokorras korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Isik tunnistab probleemi ja on motiveeritud sellega tegelema, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“. Puudub info, et kinnipeetav oleks tarvitanud narkootikume. Kinnipeetava sõnade kohaselt suhtub ta seadusesse positiivselt ning teab, et reegleid tuleb järgida. Samas on korduvalt esinenud liiklusseaduse ja alkoholiseaduse rikkumisi. Samuti on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on korduvalt tarvitanud vägivalda oma endise elukaaslase suhtes ning vestlusest selgus, et isik peab teatud olukordades vägivalla kasutamist õigustatuks. Konfliktiolukorras võib isik muutuda agressiivseks ja lahendada probleeme vägivaldselt. Isik võib panna toime vägivallaga seotud süütegusid, soodusteguriks on alkohol. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus samuti 66%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub vangla toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et kuigi kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi, ei saa sellest siiski järeldada, et see omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Isiku kuritegelik käitumine on otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega ning on jätkuvalt oht, et isik võib vabaduses jätkata alkoholi kuritarvitamist. Vangla hindab süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul 66%, mis ei ole madal risk. Lisaks on vangistatu kriminaalasjas nr 1-15-959 Viru Maakohtu 14.08.2015 otsusega mõistetud süüdi KarS § 121 järgi, mille eest lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2015 otsusega jäeti Viru Maakohtu 14.08.2015 otsus muutmata. Isiku suhetes on varasemalt kohaldatud käitumiskontrollile allutamist, kuid seni ei ole see süüdimõistetule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Prokurör leiab, et oma varasema käitumisega on isik näidanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole tema puhul põhjendatud, kuna kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede hoidmaks ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei
võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Lisaks märgib prokurör, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks, kuid nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust lähtuvalt on prokuratuur Kristjan Lindus’e ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 29.10.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et soovib saada vanglast välja, minna tööle ning asuda oma vana elu juurde tagasi. Tunnistab, et pani kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo ning on valmis vabanemisel minema alkoholi võõrutusravile. Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldab arvamust, et kuigi prokuratuur vabastamist ei toeta, on siiski võimalus isiku vabastamiseks. Isikul on vabaduses kindel elu- ja töökoht, mis on äärmiselt olulised. Lisaks on isik mõistnud, et kõik tema probleemid on tulnud alkoholist ning ta on andnud nõusoleku minekuks alkoholisundravile. Sundkorras ravile saatmine hoiaks teda eemal alkoholist ja välistaks uute kuritegude toimepanemise. Isik on omandamas eriala ning ta on osalenud sotsiaalabiprogrammis, ta teeb tööd ning kõik tingimused õiguskuuleka elu poole on loodud. Kaitsja palub vabastada kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Isik pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest talle mõistetud karistus on käesolevaks hetkeks jõustunud. See näitab, et isik on jätkanud õigusrikkumise toimepanemist kriminaalhoolduse all olles ning seetõttu leiab kohus, et kriminaalhooldus ei ole piisav meede õigusrikkumiste ärahoidmiseks süüdimõistetu poolt. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisjärgselt olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Samuti on ta vangistuses olnud tööga hõivatud ja läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“. Samuti iseloomustab kinnipeetavat positiivselt vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning ta on korduvalt tarvitanud vägivalda oma endise elukaaslase suhtes. Vangla iseloomustusest nähtub, et vestlusest isikuga selgus, et ta peab teatud olukordades vägivalla kasutamist õigustatuks ning et isik võib muutuda konfliktsituatsioonis agressiivseks ja lahendada probleeme vägivaldselt.
Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 66% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 66%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist kõrgete riskidega, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval ajal ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Kristjan Lindus’e puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Kristjan Lindus’e vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2015 kohtumääruse
Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Kristjan Linduse kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus menetlusse võtmata.
Kohtumäärus jõustus 26. jaanuaril 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.