Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
05.11.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-15-3916
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid P.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
P.S , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 26.11.2014 ja lõpp 23.05.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.10.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta P.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, P.S-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
P.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.05.2015 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistis kohus P.S-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 26.11.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung P.S taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul läheb vabanedes kohe tööle ja asub elama üürikorterisse, samas tahab pöörduda sotsiaalosakonda munitsipaalpinna saamiseks. Üürilepingut hetkel sõlmitud pole. Kinnitab, et hakkab elama õiguskuulekalt. Alkoholisõltuvust eitab, ütleb, et võib juua, aga võib ka mitte juua. Prokurör Enn Pustak asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele, kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 69%. Lisaks viitab prokurör P.S puhul vangistuses distsiplinaarkaristuse olemasolule ning vabanedes elukoha puudumisele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vanglas kannab karistust neljandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kõik kuriteod on varavastased, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholisõltuvus . Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki täitnud ei ole, kuna isik rikkus registreerimiskohustust ning käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetaval on vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses
üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt puudub isikul elukoht. Enne vangistust elas kinnipeetav tuttava juures tuttava tütrele kuuluvas korteris, kes ei ole nõus ega anna nõusolekut selle kohta, et P.S asuks vabanedes taas sinna elama. Seega puudub isikul kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus aga asjaolu, et alates 02.03.2015 töötab kinnipeetav vanglas majandustööl koristajana ning 10.03.2015 on kinnipeetavaga läbi viidud vestlus alkoholi kuritarvitamisest hoidumise meetoditest. Samas puudub kinnipeetaval vabanedes positiivset toetust pakkuv sotsiaalvõrgustik. Samuti puudub isikul vabanedes töökoht. Olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, on ilmunud kriminaalhooldusel kohtumisele alkoholijoobes. Isik ise probleemi ei tunnista, ravi kohaldamisega nõus ei ole. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 69%. Ohustatud on kogu ühiskond. Oht seisneb materiaalse kahju tekkimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on jätkuvalt ükskõikne ühiskonna suhtes ja jätkab alkoholi tarvitamist. Vähem oluline pole ka asjaolu, et P.S suhtlusringkonna moodustavad isikud, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes kuritarvitavad alkoholi. Vangla iseloomustuse kohaselt saab isik aru oma tegudest ja nende tagajärgedest, kuid tal puudub oskus olukordi teisiti lahendada. Isik on varasemalt suhtunud negatiivselt kriminaalhooldusesse, eirates nii kontrollnõudeid kui ka lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, seega ei suuda isik isegi kontrollitud keskkonnas (kriminaalhooldusel olles) vältida nõuete rikkumist. Isik suhtub ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja normidesse ükskõikselt. Kohus on seisukohal, et P.S puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole võimalik kriminaalhoolduse ajal isiku ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.