Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

distsiplinaarkaristus. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. A.B kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et peale vabanemist asuks isik elama oma vanemate juurde aadressile XXX. Antud aadressil asub eramu, mis kuulub kinnipeetava xxx. Elamistingimused on head. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava xxx, xxx ja xxx andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Samuti on neile selgitatud elektroonilise valve olemust. Enne kinnipidamist elas kinnipeetav samal aadressil. Vabaduses pidas kinnipeetavat üleval ema. Samuti ta sai töövõimetuspensioni. A.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta A.B tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. A.B on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Kuriteod on muutunud raskemaks. Käesolevat karistust kannab grupiviisilise väljapressimise eest, so I-astme kuriteo eest. Uute kuritegude toimepanemise risk on väga kõrge. A.B ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. A.B ei sobi kriminaalhooldusele, kuna varasemalt kriminaalhooldusel viibides rikkus kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei täitnud kontrollnõudeid. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetav ei taha enam suhelda halva seltskonnaga. Kinnipeetava ema toetab poega, ootab koju. A.B on valmis tegelema oma alkoholiprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et A.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui aasta ja 6 kuud vangistust ning tema käitumist vanglas saab pidada üldjoontes korrektseks (kinnipeetaval on 1 distsiplinaarrikkumine). Kinnipeetava korrektne käitumine vanglas näitab, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et seekordne vangistus on pannud A.B mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui A.B on alkoholjoobes ja grupis, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle, valmisolekust varasema suhtluskonnaga enam mitte suhelda ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult

ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab A.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on A.B olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.B , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.