Kohtulahend

Kaitsja

Vandeadvokaat Matti Reinsalu

Süüdistatav

K.H elukoht: xxxxx xxxx ,xxxxxxx isikukood: XXX kodakondsus: EV, haridus: x xxxxx xxxxxx töökoht: ei tööta Tõkend: 11.11.2013 kell 09.55 kahtlustatavana kinni peetud ja 13.11.2013 kell 09.55 vabastatud ning kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13.11.2013 Varem kriminaalkorras karistatud 1 – l korral. 15.08.2012 mõisteti Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7 järgi karistusega 4 kuud vangistust 1 aasta 6 kuulise katseajaga, katseaja lõpp 14.02.2014. a. Tõkend vahistamine kohaldatud 17.09.2014 a

Kaitsja

Vandeadvokaat Eve Jundas

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi

Süüdi tunnistada J.F KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks

2 (17)

1-14-4860 neli (4) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista J.F ́ile kaks (2) aasta ja kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui J.F ei pane kolme (3) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 14.10.2014. a. Süüdi tunnistada Herman Juurik KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks neli (4) aastat vangistust. KarS § 61 järgi arvestades erandlikke asjaolusid kohaldada Herman Juurik’ule karistust alla alammäära ning mõista karistuseks kaks (2) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista Herman Juurik ́ule üks (1) aasta ja neli (4) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Herman Juurik ei pane kaheksateistkuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: (1) Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 14.10.2014. a. Süüdi tunnistada G.A KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista karistuseks neli (4) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista G.A ́le kaks (2) aastat ja kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel liita 02.10.2014 a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud vangistus kuus (6) kuud ja 13 päeva, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista kaks (2) aastat ja kaheksa (8) kuud vangistust. Kohaldada G.A suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning kandmise aja algust arvata alates 15.04.2014 a Süüdi tunnistada K.H KarS § 214 lg 2 p 1, 4 karistuseks neli (4) aastat vangistust.

3 (17)

järgi ning mõista

1-14-4860

Õigeks mõista K.H KarS § 121 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista K.H ́ale kaks (2) aastat ja kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 11.11.2013 kuni 13.11.2013 s.o kolm päeva lugeda karistuse kandmise aja hulka. Ära kandmisele kuulub kaks (2) aastat seitse (7) kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 15.08.2012 a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o nelja (4) kuu võrra ja mõista K.H’le lõplikuks karistuseks kaks (2) aastat üksteist (11) kuud ja 27 päeva vangistust Kohaldada K.H suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning kandmise aja algust arvata alates 17.09.2014 a Välja mõista J.F ’ilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p järgi sundraha 887,50 € ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgile 108 €, kokku 337.20 €. Välja mõista Herman Juurik’ult riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 887,50 € ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorovale 108 €, kokku 337.20 €. Välja mõista G.A’lt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 887,50 € ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest kaitsja vandeadvokaat Veera Tolli- Baskinile 40 € ja asenduskaitsjale Matti Reinsalule 288 €, kokku 520 €. Välja mõista K.H’alt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 887,50 €, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest kaitsja vandeadvokaat Eve Jundasele 108 €, kokku 396.96 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel solidaarselt Silver Saaremetsa’lt, G.A’ilt, J.F ’ilt ja Herman Juurik’ult ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 13E-LäI0068) 61 € Kaitsja van.adv Lembit Nirk, esitas kohtule taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub kohtuistungil osalemise eest tasumisele 229.20 €. Kaitsja van.adv Eve Jundas esitas kohtule taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub kohtuistungil osalemise eest tasumisele 288.96 €. Kaitsja van.adv Natalia Suvorova esitas kohtule taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub kohtuistungil osalemise eest tasumisele 288.96 €. Asenduskaitsja van.adv Matti Reinsalu esitas kohtule taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub kohtuistungil osalemise eest tasumisele 192 €. Kohus leidis, et taotlused vastavad Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013 a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus

4 (17)

1-14-4860 ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaatidele hüvitada. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, rahaline karistus“. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus tunnistada K.H süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust KarS § 214 lg 2 p1, p 4 järgi mõista karistuseks vangistus 6 aastat, KarS § 64 liita karistused, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ja karistuseks mõista vangistus 6 aastat, § 238 lg 2 vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 liita karistusele 15.08.2012 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud, ära kandmata vangistus 4 kuud ja mõista liitkaristus 4 aastat 4 kuud vangistust KarS § 68 arvata karistusaja hulka vahi all viibimine alates 11.1113.11.2003, s.o 3 päeva ja kandmisele kuulub 4 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Isik on teise kuriteo kahtlustusega vahistatud 17.09.2014 ja lugeda karistuse kandmise alguseks 17.09.2014 Kohaldada käesolevas kriminaalasjas K.H suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata kahtlustatvana kinnipidamisest Tallinnas 17.09.2014. Tunnistada G.A süüdi KarS § 214 lg 2 p1, 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat § 238 lg 2 vähendada tema karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS 65 lg 1 liita karistusele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.10.2014 a otsusega mõistetud karistus 6 kuud 13 päeva KarS § 64 alusel, lugedes kergem karistus kantuks raskeimaga ja kokku karistuseks vangistus 2 aastat 8 kuud, lugedes karistuse alguseks vahistamine alates 15. aprill 2014. Tunnistada J.F süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 aastat, § 238 lg 2 vähendada tema karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui J.F ei pane 2 aasta ja 8-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Tunnistada Hermann Juurik süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja mõis ta talle karistuseks vangistus 4 aastat. Juhindudes KarS § 61, võttes arvesse asjaolu, et Hermann Juurik on varem karistamata, tema osa kuriteo toimepanemise on kõige tagasihoidlikum- ta oli ainus , kes ei löönud ja raha ei küsinud, mõista talle karistus alla sanktsiooni alammäära. Mõista Hermann Juurikule karistuseks vangistus 2 aastat § 238 lg 2 vähendada tema karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Hermann Juurik ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: Süüdistatavad Hermann Juurik ja J.F tunnistasid ennast süüdi, K.H ja G.A ennast süüdi ei tunnistanud. J.F-i kaitsja taotles karistuse kergendamist ja katseaja kohaldamist ilma

5 (17)

1-14-4860 kriminaalhoolduseta.Herman Juuriku kaitsja taotles isiku õigeks mõistmist, G.A kaitsja isiku õigeks mõistmist ning K.H kaitsja taotles isiku suhtes kohaldada kergemat karistust. Faktilised asjaolud Süüdistus on esitatud selles, et Hermann Juurik’ut, alkoholijoobes olles 11.11.2013 kella 01:00-03:00 vahelisel ajal isikute grupis koos K.H-ga , J.F-iga ja G.A-ga tungis xxxx xxxxxx xxxxxx xxxx korterisse ja vaatas vaikides pealt kuidas K.H korduvalt rusikaga lööb vastu verise näoga KS pead ja ülakeha, samuti vaatas pealt kuidas J.F lööb vastu verise näoga KS pead, ta kuulis kuidas K.H nõudis raha ja seega oli ta teadlik esitatud raha nõude sisust võimendas oma kohalolekuga K.H sõnade paikapidavust ja suurendas kannatanu K S hirmu. Hermann Juurik pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga isikute grupi poolt mis on kuriegu KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. J.F alkoholijoobes olles 11.11.2013 kella 01:00-03:00 vahelisel ajal isikute grupis koos K.H-ga, Herman Juurikuga ja G.A-ga tungis xxxx xxxxxx xxxxxx xxxx korterisse ja kuulis kuidas K.H nõudis korteris olevalt mehelt raha, seega oli ta teadlik esitatud raha nõude sisust, ta vaatas vaikides pealt, kuidas K.H lööb korduvalt rusikaga vastu verise näoga KS’i pea ja ülakeha piirkonda. Ta ise lõi vasaku käe rusikaga kaks korda voodil istuvat KS pea piirkonda. Ise K S rünnates võimendas ta K.H sõnade paikapidavust ja suurendas kannatanu KS hirmu. J.F pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga isikute grupi poolt, mis on kuritegu KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. G.A alkoholijoobes olles 11.11.2013 kella 01:00-03:00 vahelisel ajal, isikute grupis koos K.H-ga , J.F-iga ja Hermann Juurikuga tungis xxxx xxxxxx xxxxxx xxxx korterisse, nõudis KS raha, kui annab 200 eurot, siis läheb hästi, kui annab 150 eurot siis jääb ellu, KS raha anda ei olnud, seejärel G.A lükkas mõlema käega selja tagant KS voodile pikali maha, tekitades KS vigastused; kolju- ja näoluude murru, ninaluu murru, ülalõualuu murru, lahtise peahaava, huule ja suuõõne lahtise haava, roiete, rinnaku ja lülisambarinnaosa murrud, roide murru ja füüsilist valu. G.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis koos J.F ’ga, Hermann Juurikuga ja K.H-ga nõudis vägivalda kasutades varalise kasu 200 ja 150 eurot üleandmist, pani sellega toime väljapressimise, mis on kuritegu KarS § 214 lg 2 p1, 4 järgi. K.H alkoholijoobes olles 11.11.2013 kella 01:00-03:00 vahelisel ajal isiklikust vihavaenust läks varasema probleemi lahendamiseks xxxx xxxxxx xxxxxx xxxx korterisse ja lõi kaks korda parema käe rusikaga vastu KS’i pea piirkonda, mille tagajärjel K S kukkus pikali, tekitades löömisega KS pea piirkonna vigastused K.H pani toime teisele isikule füüsilise valu tekitamise ja kehalise väärkohtlemise, mis on kuritegu KarS § 121 järgi. K.H alkoholijoobes olles 11.11.2013 kella 01:00-03:00 vahelisel ajal isikute grupis koos J.F-iga, Hermann Juurikuga ja G.A-ga tungis xxxx xxxxx

6 (17)

1-14-4860 xxxxxx xxxx korterisse ja nõudis KS raha 120 eurot, KS raha anda ei olnud, seejärel K.H lõi parema käe rusikaga ja jalaga korduvalt vastu KS pea ja keha piirkonda, tekitades KS vigastused; kolju- ja näoluude murd, ninaluu murd, ülalõualuu murd, lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav, roiete, rinnaku ja lülisambarinnaosa murd, roide murd ja füüsilist valu. K.H isikuna, kes on toime pannud varguse, isikute grupis koos J.F ’ga, Hermann Juurikuga ja G.A-ga nõudis vägivalda kasutades varalise kasu 120 eurot üleandmist ja pani sellega toime väljapressimise, mis on kuritegu KarS § 214 lg 2 p 1,4. Maakohtu seisukoht Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluse korras, mille kohta on süüdistatavad esitanud vastavasisuline taotluse ning kohtul on olemas kaitsjate ja prokuröri nõusolek. J.F ’ile ja Hermann Juurik’ule on esitatud süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. G.A ’ile on esitatud süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja K.H ’ale esitatud süüdistus KarS § 121 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises. Kohus analüüsib ja kontrollib süüdistatavatele etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt, kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatavate poolt süüdistuses toodud tunnustele vastava teo toimepanemist. Süüdistatavaid süüdistatakse KarS § 214 järgi, mis kriminaliseerib varalise kasu nõu dmise, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või h rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Seega moodustavad nimetatud karistusõigusnormi objektiivse koosseisu a) varaline kasu, b) selle üleandmise nõudmine c) nõude sidumine ( psüühilise või füüsilise ) vägivalla kasutamisega. Vastavalt TsÜS § 66 on vara isikule kuuluv rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum( nn majanduslik varamõiste). Varaline kasu tähendab seega positiivset muudatust süüdlase varalises seisus ja sellele vastavat negatiivset muudatust kannatanu varalises seisus (s.t väljapressimine on suunatud kannatanu viimisele varalisele enesekahjustuseni). Eeltoodust tulenevalt saab varalise kasu üleandmise nõudmisena KarS § 214 mõttes käsitleda üksnes sellise rahalise nõude esitamist, mille nõudmiseks nõudjal õigus puuduks, sest endale omandiõiguse alusel kuuluva vara tagasinõudmine mitteomanikust valdajalt ei kutsu esile positiivset muudatust kannatanu varalises seisus. Seega on süüdistatavate tegevus KarS § 214 objektiivse koosseisu tunnuste esinemine hindamiseks oluline tuvastada esmalt koosseisuelemendina varalise kasu esinemine. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et süüdistatavate poolt väljapressimise esitatavaks üleandmise nõudeks oli 120 € suurune summa, mis on tõendatud järgmiste tõenditega. Süüdistatav Hermann Juurik kinnitas, et süüdistuses toodud ajal viibis kannatanu korteris ning Silver, Mario ja Illar olid vanamehe ees püsti ja rääkisid vanamehega juttu, kõige agressiivsema jutu ja käitumisega oli Silver, kes ütles vanamehele, et anna mulle raha, sa oled mulle raha võlgu, sul ei ole arve pealgi raha, kus sa raha panid? Süüdistatav J.F tõendas, et Silver ütles kõigi kuuldes toas, et naaber korterist mees on talle raha võlgu, mina ei kuulnud seda, et Silver oleks öelnud raha summat, kui palju see naabrimees on talle raha võlgu.

7 (17)

1-14-4860 Süüdistatav G.A kinnitas, et kui ta kannatanu korterisse läks, siis talle avanes selline vaatepilt, tuba oli segamini, otse ees oli voodi, milles lamas üks vanem mees, voodi ääre peal istusid Silver ja kaks minule võõrast noormeest, Silver ütles mulle kohe, et nad peksid seda vanameest, kuna oli talle võlgu olnud, summat ta ei maininud. Süüdistatav K.H tõendas, et kui läksid kannatanu juurde, tegi K ukse lahti ja mina läksin K tuppa, minu järgi tulid tuppa Illar, Mario, see võõras tüdruk ja võõras noormees kelle nime ei tea. K istus voodile ja ma küsisin K käest, kus on mu raha 120 eurot, sa oled mulle raha võlgu. Tunnistaja LK kinnitas, et kannatanu KS rääkis talle, et temalt nõuti raha ja sai Silveri käest peksa. 11.nov öösel kella 1 ja 3 vahelisel ajal koputati tema korteri aknale ja tema juurde tahtsid tulla ja tulid K.H, üks võõras tüdruk ja kaks noormeest. Mario nimeline noormees hakkas temalt raha küsima, kuid Silver ütles - Mario ära nori, Mario lõpetas, siis tuli RS oma korterist välja ja Silver hakkas temaga rääkima. Veel kinnitab tunnistaja, et K rääkis talle ise, et sai Silveri käest peksa, kuna tal ei olnud raha anda. Ise peksmist ei näinud. Tunnistaja KS ütlustega selle kohta, et o li 11.11.2013. öösel koos J.F-i , Juuriku K.H ja G.A-ga xxxxx xxxxxx xxxx korteris. Silver ütles, et läheme naabri juurde ning sinna läksid veel Mario, Illar ja Hermann, tema läks hiljem järgi ning nägi , et vanamees on peksa saanud, verine ning Silver ja Mario nõuavad raha Silver ja Mario läksid xxxxxx xxx xxxx korterisse, et võlga sisse nõuda poisid läksid kõik neljakesi uksest sisse, Mario võis teistest hiljem minna, kuid kindlalt kuulis, et see oli Mario kes vanamehele ütles mingi summa, et kui annad niipalju, jääd vigaseks ja teise summa puhul jääb elama. Summade suurused ei ole enam meeles. Tunnistaja RS ütlustega selle kohta, et elab xxxxxx xxx xx korteris x, kella 1 paiku öösel tuli tema korterisse K.H koos kolme noormehega ja ühe tüdrukuga, üks noormees oli Mario nimeline, kaks noormeest xxxxxxxxxx. Nägi verise näoga K S , Silver uhkustas, et vaata, mis ma S tegin . Ta tahtis helistada politseisse, aga Silver käis tal kogu aeg järel, sai siiski helistada EN ja sai öelda, et KS sai peksa. Toas kuulis, kuidas poisid rääkisid K löömisest. Sai noormeeste jutust aru, et Mario oli K raha välja pressinud. Kannatanu KS kinnitab, kuidas teda 11.11.2013 öösel kella 1 ja 3 vahelisel ajal ründasid K.H ja veel 3 noormeest, teda peksti ja nõuti raha. Kohtu hinnangul ülalpool analüüsitud tõendite pinnalt saab kohus teha järelduse, et nii kannatanu, süüdistatavate kui ka tunnistajate poolt antud ütlused kattuvad süüdistuses toodud sündmusega olulise teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuses taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses. Küll on summa suurust 120 eurot nimetanud süüdistatav K.H, teised on kinnitanud raha nõudmist täpsustamata summat. Kohtu hinnangul KarS § 214 üheks koosseisuliseks tunnuseks on varalise kasu üleandmise nõudmine, mis hõlmab ka antud juhul raha nõudmist, seega on karistusõigusnormi objektiivse koosseisu varalise kasu ja selle üleandmise nõudmine tuvastatud. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatavate nõude sidumine psüühilise vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes on tuvastatud.

füüsilise ja

Kannatanu KS kinnitas, et ta ei ole K.H-le raha võlgu, samuti pole K.H teinud talle tööd. Teisel korral tulid koos K.H-ga tuppa 3 noormeest, need olid kannatanule võõrad, Silver küsis raha, anna 50 eurot, ütles, et pole,

8 (17)

1-14-4860 pärast raha küsimist hakkas Silver teda rusikatega lööma pea piirkonda, samuti jalaga, ka teised 3 lõid korduvalt ja nõudsid raha küll 50, küll 100 ja 500 eurot. Tüdruk ei löönud ja raha ei küsinud. Ühel hetkel lõpetati löömine ja üks noormees ütles läheme ära. Kannatanu kinnitas, et peale peksmist jooksis ninast ja suust verd, seejärel jooksis tuttava xxx xxxx juurde ööbima, kartis koju jääda. 11.11.2013 a hommikul tuli koju, teda nägi EN, kes helistas politseisse ja kiirabisse Süüdistatav Hermann Juurik kinnitas, et oli 11.11.2013. öösel koos J.F-i, KS , K.H ja G.A-ga xxxxx xxxxxxx xxxx korteris. Silver rääkis, et tal on raha otsas ja naaberkorterist vanamees on talle raha võlgu. Silver läks üksinda naabrimehe korterisse, tuli tagasi ja ütles, et naaberkorteri uks oli kinni, kuid vanamees peaks kodus olema, sest vanamehel pole kuskile minna. Siis kui Silver esimest korda tagasi tuli meie juurde, ei olnud minu meelest käed verised. Siis helistati ja ma läksin korterist välja õue telefoniga rääkima umbes 20 minutit. Samal ajal läksid majast välja, Illar, Mario ja mingi võõras vanamees ning liikusid xxxx linna poole. Seda ei pannud tähele millal Illar, Mario ja vanamees majja tagasi tulid. Kui olin kõne lõpetanud, siis läksin majja sisse ja ma nägin, et paremat kätt jääv korteri uks oli lahti ja ma kuulsin sealt korterist juttu. Läksin kohe sinna korterisse sisse ja nägin korteris sees purjus Üx, Mariot, Silverit ja Kx ning toas otse ees voodil istuvat vanemat meesterahvast, kelle nime (ca 50-60 aastane, keskmise kehaehitusega, kampsun seljas), kellel ma nägin vasakul turses põsesarnal kuivanud verega haava ca 4-5 cm pikkust, kes eelnevalt käis Üx ja Marioga väljas. K seisis korteris ukse juures ja nägi kõike mis toas toimus. Silver, Mario ja Illar olid vanamehe ees püsti ja rääkisid vanamehega juttu, kõige agressiivsema jutu ja käitumisega oli Silver kes ütles vanamehele, et anna mulle raha, sa oled mulle raha võlgu, sul ei ole arve peal raha, kus sa raha panid. Seejärel lõi Silver ühe korra parema käe rusikaga vastu vanamehe nägu. Peale lööki hakkas vanamehel suust verd jooksma. Ma ei mäleta, kas Silveri poolt küsitud raha summast oli juttu. Vanamees ütles mitu korda Silverile, et tal ei ole raha. Silver ütles vanamehele, et kui sul ei ole raha võta siis võlgu. Vanamees ütles, et tal ei ole kellegi käest raha võlgu võtta, kellelgi ei ole raha. Süüdistatav tunnistas, et sai aru, mis korteris toimub. Hiljem kui väljus suitsu tegema, siis K, Illar, Mario ja Silver jäid korterisse. Peale suitsu tegemist läksin majja sisse tagasi ja läksin kohe paremat kätt jääva vanamehe korterisse. Korteris oli Silver, Mario, Illar ja seisid voodil istuva verise näoga vanamehe ees ning rääkisid läbi segi vanamehega. Silver käskis tal püsti tõusta. Vanamees püsti ei tõusnud vaid istus voodi äärele. Siis lõi Silver ühe korra parema käe rusikaga vastu verist vanamehe nägu, vanamees kukkus peaga vastu seina voodisse pikali. Seejärel tõusis vanamees püsti ja läks nägu pesema ning läks voodisse pikali. Seejärel läks Illar vanamehe juurde ja käskis vanamehel püsti tõusta, vanamees tõusis voodile istukile ja siis Illar ütles vanamehele anna raha, raha summast ei olnud juttu, Illar ütles lihtsalt anna raha, vanamees ütles, et tal ei ole raha tahate ma toon teile viina. Illar ütles, et viina pole kuskilt saada, kõik kohad on kinni. Seejärel tõusis vanamees ja pani jope selga ja hakkas ukse poole minema ja keegi hõikas, et ei lähe välja, mine tagasi voodisse, viska pikali. Vanamees pani jope ära ja hakkas voodile istuma, kui Illar lõi minu teada parema käe rusikaga vastu verist vanamehe näo piirkonda, vanamees kukkus voodi külje peale põrandale pikali maha ja vanamees hakkas uuesti püsti tõusma, vanamees ei jõudnud veel püstigi tõusta, kui Illar lõi teist korda parema käe rusikaga vastu vanamehe nägu, vanamees kukkus istukile voodisse. Siis Mario ütles vanamehele, et kui annad 200 eurot, siis läheb hästi, kui annad 150 eurot, siis jääd ellu. Vanamees ei öelnud midagi. Seejärel kui vanamees läks nägu pesema ja kui hakkas voodi poole liikuma, lükkas Mario kahe käega vanameest selja tagant selliselt, et vanamees kukkus voodile pikali. Mario jäi veel midagi vanamehega rääkima, kuid mina lahkusin koos Illariga. Nägin, veel, et vanamees istus verise näoga voodil ja Silver ja Mario olid tema ees. Siis tulid Silver ja Mario vanamehe korterist välja koridori. Seejärel pani vanamees oma korteri välisukse kinni ja seestpoolt haaki. Süüdistatava Hermann Juuriku poolt on joonistatud skeem, mille kohaselt tema ja K

9 (17)

1-14-4860 Sseisid ukse juures, voodil istus vana mees, tema ees laua ja voodi vahel Mario, siis Silver ja Illar- otse vana mehe ees. Süüdistatav J.F kinnitab, et tunneb K.H 2012 lõpust, Mario, kelle perekonna nime ei tea on mulle võõras, Herman Juurik on mulle sõber, KS on mulle sõbranna. 11.11.2013 kella 01:00-03:00 vahelisel ajal läksime koos Hermanniga ja K Silveri juurde xxxxxx xxxx korterisse kus pakuti alkoholi. Vahepeal läks Silver korterist väljas ja kui tagasi tuli ütles Silver kõigi kuuldes toas, et naaber korterist mees on talle raha võlgu, mina ei kuulnud seda, et Silver oleks öelnud raha summat, kui palju see naabrimees on talle raha võlgu. Siis ühel hetkel läks K.H naaber korteri xxxxxx xxxx ukse taha ja hakkas ühe käega tugevasti vihaselt vastu korteri nr x uksele koputama ja samal ajal karjus, tee uks lahti. Siis tehti korteri nr x välisuks seestpoolt haagist lahti. Mina olin samal ajal Silverist taga pool ja ma nägin, et korteri nrx ukse tegi lahti lühem vanem meesterahvas, kes oli mulle võõras. Kui see vanem meesterahvas oli ukse lahti teinud, siis kohe läks vihane Silver korterisse, mina koos Mario ja Hermann'ga läksime Silveri järgi tuppa sisse. Siis kui toas olime, hakkas vihane purjus Silver vanema meesterahva käest küsima, et kus mu võlg on, tahan raha. Silver ei öelnud raha summat, mina vähemalt ei kuulnud millisest summast oli juttu. Vanem meesterahvas ütles, et tal ei ole raha anda, seejärel lõi Silver parema käe rusikaga ja parema jalaga korduvalt vastu vanema meesterahva pea piirkonda. Silveri jala löögid võisid minna pihta vanemale meesterahvale keha piirkonda. Peale seda kui Silver oli löömise lõpetanud, siis lõin mina kaks korda vasaku käega vastu vanema meesterahva paremat põske. Kuna meesterahval oli nägu verine, siis läks minu vasak käsi veriseks, muidugi hiljem pesin käe puhtaks. Samal ajal, kui mina ja Silver lõime vanemat meesterahvast, siis Mario ja Hermann viibisid samuti korteris nr x ja ma arvan, et Mario ja Hermann võisid löömist pealt näha. Mina löömise ajal ei küsinud vanema meesterahva käest raha. Minu teada Silver ei saanud vanema meesterahva käest raha kuna meesterahval ei olnud raha anda. Seda mina ei näinud pealt, kas Mario ja Hermann lõid vanemat meesterahvast. Siis ühel hetkel läksin koos Silveri, Mario ja Hermann'ga korterist nr x minema korterisse nr x ja jõime natuke alkoholi ning läksin minema koos K ja Hermann'ga minu elukohta, kus jäime magama. Süüdistatav G.A kinnitas, et läks koos K.H-ga 10.11.2013 kella 21-22 paiku tema ema juurde külla kus hakkasid alkoholi tarbima. Öösel kella 1 paiku äratas AO teda ja käskis minna Silverit ära kutsuma. Läks häälte järgi, öeldi, et Silver on vastas korteris, läks sinna sisse. Oli 11.11.2013. öösel koos J.F-i , S, K.H ja Juurikuga xxxxx xxxxxxx xxxx korteris. Kirjeldab teiste tegevust vanamehelt raha nõudmisel ja peksmisel. Väidab, et tegid K.H-ga omavahel kannatanu juures nalja, et kui saavad 200 eurot, siis läheb vanamehel hästi, kui 150 jääb ellu. Kinnitab, et vanameest ta ei löönud ja K nägu juba verine. Kohus ei nõustu süüdistatava seisukohaga, et nõudes kannatanult nõude täitmist tegid nalja. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kannatanut peksti seega arvestades seda õhkkonda, kus neli noort meest olid kannatanu toas tajus ja koges KS kohal viibivate isikute poolt vägivalla kasutamist. Süüdistatav K.H kinnitas, et 10.11.2013 õhtu poole tulin koos G.A-ga ja AO Tallinnast xxxxxx ema koju xxxx xxxx xxxxxx xxxxx korterisse. Korteris jõin koos Mario'gaja Aa alkoholi millest jäin purju. 11.11.2013 kella 01:00-03.00 vahelisel ajal olin koos Mario'ga ja A xxxxx xx esimese sissekäigu ees õues ja tegime suitsu ning rääkisime niisama juttu, siis nägin xxxx poole liikumas Illar't, kes oli koos ühe mulle võõra noormehega ja ühe võõra tüdrukuga. Kutsusin nad koos tema tuttavatega xxxxxx xx RKkorterisse alkoholi jooma. Minu arvates oli Illar koos oma sõpradega samuti purjus, neil oli kaasas alkohoolne jook Rum, mis oli Coca-Cola'ga segamini. Korteris nr x jõin mina koos teistega alkoholi ja ma jäin alkoholi joomisest väga purju. Mina rääkisin M, et naabrimees KS tegin kunagi kolm aastat tagasi tööd ja päeva raha oli 30 eurot, tööd

10 (17)

1-14-4860 tegin neli päeva, kuid K mulle tehtud töö (lõhkusin maja juures vineer plaate) eest raha 120 eurot ei andnud. Mina rääkisin Illarile veel, et naabrimees K on mulle raha võlgu ning ühel hetkel ütlesin, et lähme naabrimehe juurde xxxxxx xxxx. Sellel ajal kui mina RK korteris vist nr x alkoholi jõin oli ema kodus ja magas, kasuisa oli tööl. Mina läksin korteri nr x ukse taha ja koputasin tugevasti korteri välisuksele nr x ning karjusin tee uks lahti, meil on viina. K tegi ukse lahti ja mina läksin K tuppa, minu järgi tulid tuppa Illar, Mario, see võõras tüdruk ja võõras noormees. K istus voodile ja ma küsisin K käest, kus on mu raha 120 eurot, sa oled mulle raha võlgu. K ütles mulle, et tal ei ole raha anda. Siis peale seda lõin parema käe rusikaga korduvalt vastu K nägu ja parema jalaga lõin korduvalt vastu K keha piirkonda. Löökidest hakkas K ninast ja suust verd jooksma. Mina ei saanud K käest küsitud raha 120 eurot ja üldse ei saanud K käest raha. Peale seda kui mina lõpetasin K löömise, siis lõi Illar rusikatega mitu korda vastu K näo piirkonda. Seda löömist võisid pealt näha Mario, üks võõras noormees ja võõras tüdruk. Mario, võõras noormees ja tüdruk K ei löönud ega nõudnud raha. Minu teada Illar raha K käest ei küsinud, Illar ainult lõi rusikatega Kvastu nägu. Kuna Ki käest raha ei saanud, siis läksime K korterist nr minema. KS läbivaatusest, fototabelidtest nähtub, et 11.11.2013 kell 10.56 olid kannatanul silmad paistes, hematoomid, vasakul küljel marrastus, mõlema silma ümbrus lillakas-punase värvusega, huuled paistes, huulel marrastus, nina ja suu ümbruses kuivanud veri, pealael vigastus Sündmuskoha vaatlus, fototabelitest nähtub, et xxxx xxxxx xxxxxx xx esimeses trepikojas korterid nr x ja x , vahel väike koridor, xxxxxxx xxxx korter lukustamata, korteris esemed peale kannatanu peksmist paiknevad korrapäratult. Koopia kiirabikaardist nr 3932037, kehavigastuste dokumenteerimise kaart, koopiapatsiendikaardist nr 133614, kus on fikseeritud näo piirkonna hulgitrauma, VI-VII roide murd, põrutus, diagnoos-ninaluude murd, ülalõualuu murd, lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav, roidemurd, kirjeldatud KS välimust ja vigastusi, S käed ja nägu määrdunud, verised, valulikkus rindkeres, kurdab kaela-ja peavalu, hingata raske, selgitab et teda peksti omas kodus ja nõuti raha. Teostatud uuringud peaajust, koljupõhimikust, silma koobastest, nina kõrvakoobastest ja lülisamba kaelaosast Koopia ambulatoorse epikriisist (haigusloost), koopiaga uuringutest, kus on tuvastatud, et kannatanu nägu on turses, enam paremalt poolt, kogu näopool on turses ja kuivanud verega koos. Isiku kohtuarstliku ekspertiisaktiga nr 13e-LäI0068 on kirjeldatud KS vigastusi, mis saadud 11.11.2013 löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks rusikatega, kängitsetud jalaga) vigastused- vaskpoolse 4.roide, ninaluude ja ülalõualuu murd, põrutushaavad ülahuulel ja suuesikus, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja pehmete kudede turse pea piirkonnas; tervisekahjustused saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik et löökidest kõvade tömpide esemetega, tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse, millest paranemine kestab kuni 4 nädalat. Tunnistaja AO on andnud ütlusi selle kohta, et oli süüdistuses toodud ajal xxxxx korteris xxxxxx xxxx–K.H läks kõrval korterisse K nimelise mehe juurde ning peale tagasitulekut sai aru, et K.H oli meest peksnud kuna Silveril oli parem käsi verine, samuti nägi kannatanu KS, kelle nägu oli verd täis, lõhki ja paistes. Tunnistaja RS kinnitas, et elab xxxxxx xxx xx korteris x, kella 1 paiku öösel tuli tema

11 (17)

1-14-4860 korterisse K.H koos kolme noormehega ja ühe tüdrukuga, üks noormees oli Mario nimeline, kaks noormeest xxxxxxxxxxx. Nägi verise näoga KS, Silver uhkustas, et vaata, mis ma S tegin. Veel kinnitab, et olid LK korteris, L läks magama ja seltskond tuli tema korterisse. Ta tahtis helistada politseisse, aga Silver käis tal kogu aeg järel, sai siiski helistada EN ja sai öelda, et KS sai peksa. Toas kuulis, kuidas poisid rääkisid K löömisest. Sai noormeeste jutust aru, et Mario oli K raha välja pressinud. Tunnistaja AV kinnitas oma ütlustega asjaolu, et 11.11.2013 öösel tuli tema juurde paistes näoga KS ja palus varjupaika. Oli aru saada, et K on peksa saanud ,tema ei küsinud ja K ei rääkinud midagi täpsemalt. Analüüsides kohtule esitatud tõendeid leidis kohus, et J.F, Hermann Juurik G.A ja K.H viibisid vahetult kannatanu KS elukohas ning selle kohta puudub vaidlus. Kohtu hinnangul olid kõik süüdistatavad teadlikud KarS § 214 kirjeldatud kuriteokoosseisu realiseerimiseks esitatud raha nõudmise ja ähvarduste sisust, võimendasid oma kohalolekuga süüdistatavate K.H 120 euro ja G.A sõnade „kui saavad 200 eurot, siis läheb vanamehel hästi, kui 150 jääb ellu“. paikapidavust ja aktiviseerisid kannatanu hirmu. See kas kannatanul tekkis hirm ja oli reaalne, et isiku suhtes kasutatakse vägivalda on eluliselt usutav, sest peale raha nõudmist ning kannatanu nõutud summa mitte andmist, alustas K.H viimase peksmist käte ja jalgadega, peale seda lõi J.F rusikaga vähemalt kahel korral ja seejärel tõukas G.A kannatut selja tagant voodisse pikali. Seega väljendas kannatanu arusaama selles, et pidas raha andmata jätmisel reaalseks tema suhtes vägivalla kasutamist. Kohtu hinnangul väljapressimise korral on vägivald või sellega ähvardamine kannatanu sundimise vahend. Röövimise puhul kasutatakse vägivalda vastupanu mahasurumiseks, et saada kannatanult vara, raha. Käesoleval juhul kasutati vägivalda kannatanu suhtes selleks, et asuks raha muretsema. Süüdistatav Hermann Juurik kinnitas, et kui K.H küsis raha ning seda ei saanud käskis kannatanul muretseda raha, minna võtta kelleltki laenu. Kannatanu tajus tema aadressil välja öeldud rahalise nõude taga kõikide kohal viibinud isikute võimalikku käitumist. Kohtu hinnangul tuleb aktsepteerida ka olulise panusena ähvardu se täideviimisel olukorda, kus üks või mitu süüdistatavat võimendavad oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu. Antud juhul pole oluline, et kriminaalasjas puuduvad tõendid Hermann Juuriku ja J.F-i poolt kannatanu suulisest ähvardamisest. Nii Hermann Juurik kui ka J.F viibisid kannatanu korteris süüdistuses toodud ajal ja olid teadlikud K.H ja G.A poolt avaldatud nõudmiste sisust, kiites need vaikides heaks ning võimendades neid oma kohalolekuga. Veelgi enam nähes kuidas K.H peksab kannatut lõi J.F ka ise peale K.H peksmise lõpetamist kahel korral kannatanut kätega pea piirkonda. Siinjuures kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kannatanul tekkiv hirm oli reaalne. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on usutav kui korterisse sisenevad neli noormeest, küsides raha ja hakates isikut peksma on selge, et peksmisest võivad osa võtta kõik sissetungijad või osa, kes oma kohalolekuga võimendavad nõudmiste sisu. Süüdistatavale G.A’ile on esitatud süüdistus, et alkoholijoobes olles 11.11.2013 kella 01:00-03:00 vahelisel ajal, isikute grupis koos K.H-ga, J.F-iga ja Hermann Juurikuga tungis xxxx xxxxx xxxxxxx xxxx korterisse, nõudis K St raha, kui annab 200 eurot, siis läheb hästi, kui annab 150 eurot siis jääb ellu, KS raha anda ei olnud, seejärel G.A lükkas mõlema käega selja tagant KS voodile pikali maha, tekitades KS vigastused; kolju- ja näoluude murru, ninaluu murru, ülalõualuu murru, lahtise peahaava, huule ja suuõõne lahtise haava, roiete, rinnaku ja lülisambarinnaosa murrud, roide murru ja füüsilist valu.

12 (17)

1-14-4860

Kaitsja leidis, et nimetatud vigastusi ei saanud kaitsealune põhjustada ainult kannatanu lükkamisega voodi. Kohus nõustub taolise seisukohaga ning leiab, et nimetatud vigastused pole kohtuliku uurimise käigus leidnud kinnitust, et need oleks põhjustanud G.A ning tuleb süüdistusest välja jätta. Veel leiab kaitsja, et G.A poolt ütlused „annad 100 eurot jääd peksuta, annad 200 eurot jääd ellu“ oli öeldud aadressil xxxxxx xxxx, mitte kannatanu elukohas xxxxxx xxxx. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. Nimetatud nõue, oli öeldud tõesti tunnistaja LK elukohas G.A poolt, kuid samal öösel mindi koos süüdistuses toodud nelja noormehega kannatanu juurde ning süüdistatav Hermann Juurik kinnitas, et peale seda kui J.F küsis kannatanult raha ning kui viimane ei andnud lõi rusikaga vastu kannatanu nägu, seejärel ütles G.A kannatanule annad 200 eurot läheb hästi kui annad 150 jääd ellu. Seega G.A nõue, mis oli vahetult suunatud KS suhtes tekkis viimasel hirm ning see oli reaalne, et tema suhtes võidakse veel vägivalda kasutada. Veel on esitatud süüdistus K.H-le KarS § 121 järgi selles, et olles alkoholijoobes 11.11.2013 kella 01:00-03:00 vahelisel ajal isiklikust vihavaenust läks varasema probleemi lahendamiseks xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx korterisse ja lõi kaks korda parema käe rusikaga vastu KS pea piirkonda, mille tagajärjel KS kukkus pikali, tekitades löömisega KS pea piirkonna vigastused. Süüdistatav ennast temale esitaud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kannatanu kinnitas, et süüdistatav käis tema juures esimest korda üksinda ning K.H teda kindlasti ei löönud, kuid ütles et ma kodust ära ei läheks. K.H kinnitas kohtuistungil et esimest korda minnes kannatanu juurde ei löönud teda, hetk hiljem , ütles et lõi teda. Süüdistatav Hermann Juurik kinnitas, et oli 11.11.2013. öösel koos J.F-i , KS , K.H ja G.A-ga xxxxx xxxxxxx xxxx korteris. Silver rääkis, et tal on raha otsas ja naaberkorterist vanamees on talle raha võlgu. Silver läks üksinda naabrimehe korterisse, tuli tagasi ja ütles, et naaberkorteri uks oli kinni, kuid vanamees peaks kodus olema, sest vanamehel pole kuskile minna. Siis kui Silver esimest korda tagasi tuli meie juurde, ei olnud minu meelest käed verised. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel üheltpoolt kannatanu ning teiselt poolt süüdistava ütluste asetamisel ühtsesse konteksti samal ajal süüdistatava suhtes käiva kriminaalmenetlusega, võimalik teha tõsikindlat järeldust kummagi leeri ütluste suurema usaldusväärsuse suhtes. Kohtule esitatud teabest ei ole võimalik järeldada, et süüdistatava ütlused oleksid rohkem usaldusväärsed kui kannatanu ütlused. Seega ei ole kohtu hinnangul antud asjaoludel võimalik tõsikindlalt tuvastada 11.11.2013 kella 01:00-03:00. ajal süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud vestluse täpset sõnastust ning suunatust ja süüdistatava löömist, millest tulenevalt tuleb sellise tõsikindlalt mittetaastatava vestlusest tulenev kahtlus lugeda kriminaalmenetluses mittekõrvaldatuks. Kuivõrd nimetatud sisu ongi käesoleva kriminaalmenetluses tõendamisese ja ainsaks võimalikuks vahetuks tõendiks on süüdistatava ja kannatanu ütluste lahknevusest tulenev kõrvaldamata kahtlus tuleb kohtul tõlgendada nimetatud asjaolu süüdistatava kasuks. Rohkem lubatavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole ning K.H tuleb KarS 121 järgi õigeks mõista. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on

13 (17)

1-14-4860 vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatavate ja nende kaitsjate poolt etteheidetavate süütegude osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toodud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate J.F ja Hermann Juurik poolt KarS § 214 lg 2 p 4, G.A ja K.H poolt süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1,4 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluste isikute teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatavad J.F ja Hermann Juurik KarS § 214 lg 2 p 4, ning G.A ja K.H KarS § 214 lg 2 p 1,4 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmine. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab KarS § 60 lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust. Nimetatud korrigeeritud raami kohus analüüsib süüdistatava Hermann Juuriku suhtes kuna kohtu hinnangul on alus isiku suhtes karistuse kergendamiseks. KarS § 214 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse teo toimepanijat 4-12 aastase vangistusega, rahalise karistuse mõistmist seadusandja ette ei näe. Seega leiab kohus, et kõne alla tuleb karistuse mõistmisel vangistuse kohaldamine. Kohus järgmisena teinud kindlaks karistusraamid tuleb hinnata süü suurust. Süü annab KarS § 56 järgi aluse isiku karistamiseks ja määrab põhijoontes ära milline peab olema kohaldatav karistus. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku järgi on süü suurus mõõdetav eelkõige kergendavate ja raskendavate asjaolude abil. Kergendavaks asjaoluks luges kohus Hermann Juurik’u ja J.F-i suhtes kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatava G.A ja K.H suhtes kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Nimetatud asjaolud on kriminaalmaterjalides kontrollitavad. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatavate huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Süüdistatavate huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas nende süü neile etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud ning selles vaidlus puudub.

14 (17)

1-14-4860

Seejärel tuleb kohtul kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatavate süüle nende poolt toimepandud tegudes ning motiveeriks süüdistatavaid ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute vara ja tervise mitteohustamisele tulevikus. KarS § 56 sätestab karistuse eripreventiivse ja üldpreventiivse eesmärgi. Kohus peab prognoosima milline karistus on efektiivsem hoidmaks ära isiku järgmise süüteo pidades samas ka silmas kogu ühiskonna turvalisuse tagamist. Eripreventsioon realiseerub põhimõtteliselt kolmes vormis: hirmutamine s.o karistuse kaudu süüdlase taunimist, parandamist s.o süüdlase mõjutamist, et isik uusi kuritegusid ei paneks toime ning kindlustamist s.o teo toimepanija isoleerimist. Riiklik süüdistaja leidis, et Hermann Juurik’ut tuleks karistada KarS § 214 lg 2 p 4 järgi alla alammäära. Kohus nõustub taolise seisukohaga. Arvestades asjaoluga, et isik on varem kohtulikult karistamata, tema süü teo toimepanemisel oli kõige väiksem, Hermann Juurik ei löönud ega nõudnud kannatanult raha vaid oma kohalolekuga võimendas kaassüüdistatavate rahanõudmiste täitmist, mis oli seotud vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes tuleb Herman Juurik’ule KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks neli (4) aastat vangistust. KarS § 61 järgi arvestades erandlikke asjaolusid kohaldada Herman Juurik’ule karistust alla alammäära ning mõista karistuseks kaks (2) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista Herman Juurik ́ule üks (1) aasta ja neli (4) kuud vangistust KarS § 74 lg 1,3 järgi 18 kuulise katseajaga. Süüdistatava J.F ’i suhtes leidis kohus, et isik on varem kohtulikult karistamata, kahetses toimepandut leidis kohus, et isikut tuleb karistada sanktsiooni alammäära piires 4 aastase vangistusega vähendades karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 aasta ja 8 kuud vangistust KarS § 73 lg 1,3 järgi 3 aastase katseajaga. Kohus nõustub riikliku süüdistaja seisukohaga, et G.A ja K.H suhtes on põhjendatud eripreventsioonina kindlustamine ehk reaalse karistuse mõistmine vangistuse näol kuna karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus tuvastas, et G.A ’i on varem karistatud kolmel korral. Viimati karistati G.A 02.10.2014 a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,9, § 201 lg 2 p 1ja § 203 järgi 6 kuu ja 13 päevase vangistusega. G.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista karistuseks neli (4) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista G.A ́le kaks (2) aastat ja kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel liita 02.10.2014 a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud vangistus kuus (6) kuud ja 13 päeva, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuse ks mõista kaks (2) aastat ja kaheksa (8) kuud vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb lugeda tema vahistamisest s.o 17.04.2014 a. Süüdistatavat K.H on varem karistatud ühel korral 15.02.2012 a KarS § 199 lg 2 p 7 järgi 4 kuulise vangistusega KarS § 74 lg 1,3 järgi 18 kuulise katseajaga. Isik pani uue kuriteo toime katse ajal. K.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista karistuseks neli (4) aastat vangistust. Õigeks mõista K.H KarS § 121 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista K.H ́ale kaks (2) aastat ja kaheksa (8) kuud

15 (17)

1-14-4860 vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 11.11.2013 kuni 13.11.2013 s.o kolm päeva lugeda karistuse kandmise aja hulka. Ära kandmisele kuulub kaks (2) aastat seitse (7) kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 15.08.2012 a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o nelja (4) kuu võrra ja mõista K.H ’le lõplikuks karistuseks kaks (2) aastat üksteist (11) kuud ja 27 päeva vangistust Kohtu hinnangul on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes KarS § 56 lg.1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, et süüdistava G.A ja K.H poolt toimepandud süüline ja õigusvastane rünne kahjustas KarS § 214 kaitstud õigushüve inimese vara, isikuvabadust ja tervist. G.A ja K.H ei ole teinud nimetatud õiguslikust etteheitest selliseid järeldusi millest võiks välja lugeda nende tõsikindlat kavatsust pöörduda ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele mille tõestuseks on asjaolu, et G.A ’ile on esitatud käesolevas kriminaalasjas süüdistus 11.11.2013 a toime pandud teos, mida kohus menetleb ning on tähelepanuväärne asjaolu, et järgmisel päeval 12.11.2013 Tallinnas paneb toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, veel 3 päeva hiljem paneb toime KarS § 199 lg 2 p 5,7 9 järgi kvalifitseeritava teo ning 02.10.2014 a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja karistab G.A 6 kuulise ja 13 päevase vangistusega. Samuti ka K.H ei ole teinud temale 15.08.2012 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud karistusest järeldusi vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist, pannes uue kuriteo toime katseajal. Kohus leiab, et isikutele mõistetud reaalne vangistust sanktsiooni alammääras on õiguslik etteheide, mis on ilmselt piisav motiveerimaks neid ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud süüteo eest süüdistatava süüle vastava õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra, kui ühiskondliku kooseksisteerimise turvalisust tagava väärtusmastaabi suhtes. Kohtu hinnangul mõistetud karistuse kaudu isikud kinnipidamiseasutusse paigutatuna tajuvad vahetult ise enda õigusvastase käitumise tagajärgi ning sellest johtuvalt hoiduvad saadud kogemuse põhjal edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu seisukohast lähtudes vastab selline karistus G.A’le ja K.H’le etteheidetud süüteo toimepanemises. Tsiviilhagi lahendamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõendid Süüdistatava K.H’a jalanõud NIKE – tagastada omanikule. Edasikaebamise kord

16 (17)

1-14-4860

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik

17 (17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.