Kohtulahend

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2015. a, Rapla

Kohtuistungi aeg

21.oktoober 2015.a.

Kriminaalasja number

1-14-1713

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldaja Reet Langi erakorraline ettekanne.

Süüdimõistetu

G.E (isikukood XXX, elukoht xxxxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxxx xxxxxxx xxxx

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 427 lg 1 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Pöörata G.E-le Pärnu Maakohtu 27.mai 2014.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa kaks (2) kuud ja viisteist (15) päeva täitmisele. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja vangistuse tähtaega arvestada G.E kinnipidamisest 19.oktoobril 2015.a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada maakohtu kaudu määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast.

Tallinna

Asjaolud ja kohtu seisukoht G.E on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 27. mail 2014. a KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistatud vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 kohaselt eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti üheksa (9) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust, mille tähtaega arvestati alates vahistamisest 11. mail 2014. a. Harju Maakohtu 10. detsembri 2014. a. määruse alusel vabastati G.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ühe aastase katseajaga. Kohtu määrusega on pandud G.E-le lisaks käitumiskontrolli nõuetele ka kohustused mitte tarvitada katseajal alkoholi ja

narkootikume, asuda kahe nädala jooksul tööle või registreerida end töötuna, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, pöördumine arsti poole alkoholivastase ravi saamiseks, allumine ravile kuni katseaja lõpuni ja kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammi läbimine. Vanglast vabanemise järel oli G.E väga lootusrikas, täitis korrektselt registreerimiskohustust ja tegi ametnikuga koostööd. 30.septembril 2015.a. esitatud erakorralise ettekande kohaselt ei tulnud G.E 28. augustil 2015. a, korralisele registreerimisele ja kriminaalhooldajal ei õnnestunud temaga enam kontakti saada. Ametnik kohtus G.E-ga viimati 17. augustil k.a ja sama päeval nägi teda viimati ka pere. Politsei andmetel toimetati G.E 18. augustil 2015. a Tallinna Kesklinna politseijaoskonda kainenemisele, kust pärast kainenemist vabastati. Tema mobiiltelefon oli välja lülitatud ja ise ta kellegagi ühendust võtnud ei ole. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. G.E tunnistab erakorralises ettekandes esitatud etteheiteid ja ei vaidle vangistuse täitmisele pööramisele vastu. Elukohast lahkumise ja kriminaalhooldajaga kontakti katkestamise põhjuseid ta kohtuistungil ei avaldanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja vangistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele. Asjas ei ole vaidlust, et G.E on rikkunud KarS § 75 lg. 1 p.p. 1 ja 2 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja § 75 lg. 2 p. 2 kohaselt kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ettekande arutamine ei olnud võimalik ilma G.E tagaotsitavaks kuulutamata. KarS § 76 lg. 5 kuni 31.detsembrini 2014.a. kehtinud redaktsioon reguleeris antud olukorda järgmiselt: kui tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastatud isik ei täida kontrollnõudeid või kohtu poolt pandud kohustust, siis pöörab kohus vangistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5 kohaselt kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel täitmisele. Alates 01.jaanuarist 2015.a. kehtival kujul saab KarS § 76 lõiget 5 kohaldada s.o. rakendada muid abinõusid peale vangistuse täitmisele pööramise ainult nende isikute suhtes, kes on süüdi mõistetud pärast 01.jaanuari 2015.a. Seega ei ole antud juhul muud võimalust peale vangistuse täitmisele pööramise.