Kohtulahend

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või teine kohtumenetluse pool advokaadi vahendusel viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja karistati aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati selle ja Tartu Maakohtu 3. detsembri 2013. a otsusega erinevate kuritegude eest mõistetud kolme aasta kümne kuu ja kahekümne kaheksa päevase liitkaristuse alusel uus liitkaristus, millega loeti KarS § 121 järgi mõistetud vangistus raskema karistusega kaetuks, s.o mõisteti R. Kergele lõplikuks karistuseks kolme aasta kümne kuu ja kahekümne kaheksa päevane vangistus. Karistusaeg algas 9. jaanuaril 2013.

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viidates uue kuriteo toimepanemise vähesele tõenäosusele toetas vangla süüdimõistetu vabastamist.

toetas samuti R. Kerge ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. R. Kerge vabanemisejärgsed tingimused oleksid head: ta saaks tööd, tal oleks elukoht ja teda toetaksid lähedased. Kinnipeetav on aga korduvalt kriminaalkorras karistatud: seda nii isiku-ja varavastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest. R. Kerge on vanglas läbinud sotisaalprogramme. Sellest hoolimata pole süüdimõistetu käitumine paremuse poole muutunud: R. Kerget on pärast käesoleva aasta alguses toimunud tema ennetähtaegse vabastamise taotluse läbi vaatamist karistatud kolme distsiplinaarrikkumise eest. Muu hulgas paigutati ta kümneks päevaks kartserisse. R. Kerge kaitsja taotlusel määras kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 2 alusel, et R. Kerge saab järgmine kord taotleda oma ennetähtaegset vabastamist kuus kuud pärast maakohtu määruse jõustumist. Määruskaebus

Katrin Jennsen, kes paluvad maakohtu määruse tühistada ja R. Kerge ennetähtaegselt vabastada.

omandanud haridust. Tal on naine ja laps. Ta kannatab koleerilise temperamendi all, ent

soovib selle probleemiga võidelda. Tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Ta saaks minna tööle. Kui talle määrataks katseaeg, saaks riik tema käitumist kontrollida.

Kerge elutingimused väga head. Nimelt on tal toetavad lähedased, sealhulgas naine ja väike laps. Ka on tal elu- ja töökoht. Oma endiste kuriteokaaslastega R. Kergel suhteid ei ole. R. Kerge on vanglas end parandanud ja omandanud põhihariduse. R. Kerge ei ole vangis olles pannud toime ühtegi kuritegu. Üksnes distsiplinaarkaristuse tõttu ei ole põhjendatud isikut vabastamata jätta. Ka tuleb arvestada, et üks distsiplinaarkaristus määrati R. Kergele selle eest, et ta soovis end eelmise distsiplinaarkaristuse vastu kaitsta. R. Kerge soovib end psühholoogil nõustada lasta. Kontrollnõuete kehtestamine võimaldaks tagada, et R. Kerge jääb õiguskuulekaks. Ringkonnakohtu seisukoht

asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et R. Kerget ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks maakohtu seisukohti üksipulgi üle korrata ja märgib vaid järgmist.

vabastamine tuleb kõne alla pigem erandlikel asjaoludel. Niisuguseid asjaolusid R. Kerge puhul ei esine. Kindlasti ei saa erandlikuks pidada seda, et R. Kerge ei ole vanglas kuritegusid toime pannud: et inimene kuritegusid ei soorita, on normaalne, mitte erandlik nähtus.

ennetähtaegse vabastamise vastu olevat asjaolu.

võimaldatud kanda karistust vabaduses olles, ent ta on ikka ja jälle riigi usaldust petnud ning sooritanud kuritegusid.

mõne kuu jooksul karistatud suisa kolme distsiplinaarsüüteo eest. Isegi kui nõustuda kaitsjaga, et R. Kerge karistamine selle eest, et ta hakkas protesteerima varasema karistamise vastu, ei tohiks olla kuigivõrd kaalukas takistus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise teel, ei saa kuidagi mööda vaadata asjaolust, et kahe distsiplinaarrikkumise osas arusaadavad ja aktsepteeritavad põhjendused puuduvad. Oluline on ka see, et 3. märtsil 2015. a ametnike korraldustele allumata jätmise eest karistati R. Kerget kartserisse paigutamise ehk kõige raskema vangistusseaduse §-s 63 ette nähtud distsiplinaarkaristusega. Seega oli rikkumine vanglaametnike hinnangul väga tõsine.

pärast maakohtu määruse jõustumist. Kui R. Kerge suudab selle aja jooksul hoiduda uutest distsiplinaarrikkumistest, võib kohtul järgmisel korral tekkida lootus, et süüdimõistetu suudaks ka vabaduses olles õiguskuulekalt käituda, mistõttu saaks ta vabastada.

põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22. septembri 2015. a määruse muutmata ja R. Kerge vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal maakohtu määruse analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks kokku kolm tundi, mille eest ta taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja esindas R. Kerget juba maakohtu menetluses ja oli sellest lähtuvalt kohtuasjaga kursis. Maakohtu istungil tõi advokaat välja suuresti samad asjaolud, mis on kajastatud kaebuses ringkonnakohtule. Seetõttu leiab kolleegium, et vajalikus KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes tuleb pidada kaitsja tehtud pooleteise tunnist tööd. Niisiis kujutab endast põhjendatud tasu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel peab R. Kerge selle menetluskulu hüvitama.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.