Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ruslan Kerge on Viru Maakohtu 29.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-784 süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu poolt 03.12.2013.a otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 09.01.2013.a. Kohtuotsus jõustus 14.02.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.01.2013.a ja lõpeb 07.12.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 23.12.2014.a. 12.12.2014.a edastas Tartu vangla kohtule materjalid Ruslan Kerge ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Ruslan Kerge vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole võimalik käesoleval ajal raskete esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest süüdimõistetud isiku, kes on karistuse kandmise ajal süstemaatiliselt toime pannud distsipliinirikkumisi vabastamine ennetähtaegselt esimesel võimalusel, sest ei kantud karistuse pikkus, mis ei vasta toimepandud kuritegude tegelikule ohtlikkusele ja raskusele, ega isiku hoiakud ega eelnev tema suhtes kohaldatud reaalse karistuse kandmise ega kriminaalhoolduse järelevalve kohaldamise praktika ei anna alust ennetähtaegse vabastamise puhul edukale kriminaalhoolduse kulgemisele. Ruslan Kerge avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Tal on sündinud tütar, kes on tugevaks motivaatoriks edasiselt õiguskuulekale teele asumisel. Vangistuse ajal on ta saanud aru enda tegudest, tegeleb sellega, käib psühholoogi juures. Ka vabaduses on ta valmis jätkama probleemide lahendamisega ja nõus selleks vajadusel spetsialisti poole pöörduma. Ta soovib vabaduses jätkata enda õpinguid ja olla koos perega, kasvatada last. Kaitsja leiab, et karistuse täielik ärakandmine ei ole otstarbekas. Kuritegu toime pandud suhteliselt noores eas, tänaseks on Ruslan Kerge saanud vanemaks. Suureks motiveerivaks jõuks isiklik elu, lapse sünd, ta soovib osaleda lapse kasvamisel. Vabanedes on olemas elu- ja töökoht. Elu on korraldatud selliselt, et oleks võimalik viibida koos lapse ja elukaaslasega, kes on nõus asuma ajutiselt Eestisse. Kui Kerge praegu vabastada enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, siis uute kuritegude toimepanemise risk on viidud miinimumini. Distsiplinaarkaristused on kaitsja arvates seotud süüdimõistetu tervisliku seisundiga, tal on migreenihood, ja arvestada tuleks, et ta ei ole olnud ühiskonnaohtlik. Kui Ruslan Kerge praegu vabastada elektroonilise järelevalvega, siis on riskid väiksemad, kui ta kannaks ära karistuse lõpuni ja vabaneks ilma kontrollita.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

2 (4)

Käesolevaks ajaks on Ruslan Kerge temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Ruslan Kerge vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava isa Vladimir Kergele. Nii kinnipeetava isa Vladimir Kerge kui ema xxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Ruslan Kerge tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ruslan Kerge karistuse kandmise ajal on toimunud positiivseid arenguid. Ta on lõpetanud 7. ja 8. klassi Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Lisaks on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kus tema osalus hinnati väga heaks ning areng positiivseks. 01.09.2014.a alustas Ruslan Kerge õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 9. klassis. Vabaduses on tal toetavad lähedased, sündinud on tütar. Ruslan Kergel on väidetavalt võimalus vabanemise järgselt ka tööle asuda. Ta on avaldanud valmidust enda probleemidega tegeleda, vajadusel alluda ravile. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Ruslan Kerge on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning kannab juba kolmandat karistust kinnipidamisasutuses. Teda on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, varguse, avaliku korra rikkumiste ja narkootikumidega seotud kuritegude eest. Käesolevat karistust kannab isikuvastase kuriteo eest. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, kinnipeetav jätkas uute süütegude toimepanemist ka katseajal. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt esines kriminaalhoolduse perioodil kontrollnõuete rikkumisi, kuna isik viibis palju Soomes oma elukaaslase ja tütre juures, samuti töötas Soomes. Ka Ruslan Kerge käitumine vangistuse ajal ei tekita kohtul veendumust, et muutused süüdimõistetu tõekspidamistes ja käitumises on ka tegelikkuses toimunud ning, et need on püsivad. Ruslan Kerget on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, tal on hetkel neli kehtivat karistust. Kohus ei saa nõustuda kaitsja väitega, et need ei ole olnud ohtlikud. Rikkumiste tõsidust iseloomustavad karistused, mis vangla poolt on määratud, kehal korral on selleks olnud kartser (10 ja 25 ööpäeva). Kohtul puudub veendumus, et isik, kes ei suuda nõuetest kinni pidada ka range järelevalve tingimuses, oleks seda valmis tegema kriminaalhooldusel. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et Ruslan Kerge vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Ruslan Kergel puhul esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud (toetav perekond, elu- ja töökoht, reaalsed tulevikuplaanid), mis võiksid toetada tema vabastamist. Kuid need olid tema puhul olemas ka varasemalt ja ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest eemale. Sõnades on Ruslan Kerge väljendanud küll soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid oma käitumisega vangistuse jooksul ta seda kinnitanud ei ole. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Menetluskulud Ruslan Kerge tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.01.2015.a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Katrin Jennsen. Kaitsja esitas 28.01.2015.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

3 (4)

kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 135,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 135,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ruslan Kergelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.