Kohtulahend

põgenemiskatse eest vahi alt; kuritahtliku huligaansuse eest, mis oli sisult eriti jõhker ja eriti küüniline ning mille toimepanemisel on kasutatud külmrelvana kasutatavat eset; tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel eriti piinaval ja eriti julmal viisil; kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Isikut on karistatud ühel korral tingimusliku vabadusekaotusega, järgnevad karistused on liidetud varasematele. Soodusteguriteks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, kriminaalse taustaga isikute mõju ja soov saada majanduslikku kasu. Ka vangistuses on K. Liiv toime pannud kaks kuritegu (narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta). - K. Liiv on vangistuses: osalenud arvutiteeninduse õppes; läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine;“ viinud psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga läbi regulaarsed vestlused väärtuste, hoiakute, isiksuseomaduste, huvide, enesearenguvõimaluste, suhete ja elustiili teemal; töötanud koristajana, kaaskinnipeetava hooldajana ja raamatukogu abitöölisena; läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk.“ Seega on süüdimõistetu vanglas teinud pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut ja seda tuleb arvestada olulise asjaoluna ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Märkimist väärib ka asjaolu, et tal puuduvad vangistuses käesoleval hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist, mis näitab, et kinnipidamisasutus mõjub K. Liivile distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. - Ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ja olemas on ka vajalikud nõusolekud. Tal on ka garanteeritud töökoht. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad õde ja tema perekond. Kinnipeetav on abielus olnud kahel korral, sh abiellunud ka vangistuse jooksul. Käesoleval hetkel on abielu lahutatud. 2.2 Maakohus eeltoodut kogumis arvesse võttes, asus seisukohale, et arvestades süüdimõistetu kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, varasemalt katseajal väga raske isikuvastase kuriteo sooritamist ning vangistuses kahe kuriteo ja korduvate distsiplinaarkaristuse toimepanemist, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Risk isiku puhul uue kuriteo toimepanemiseks on vähemalt märkimisväärne või enamgi. Samuti leidis maakohus, et K. Liivi praegusel vabanemisel saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne ja see ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku eriliselt küüniline käitumine (mõrv, mis oli toime pandud grupis, vahi alt põgenemise katse, avaliku korra rikkumine raskendavatel asjaoludel ja varavastane kuritegu) näitab, et ta ei aktsepteeri ühiskonnas tunnustatud käitumisreegleid. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine, sh väga raske isikuvastase kuriteo sooritamine, mille tagajärjel suri kannatanu, ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. 2.3 Maakohus, hinnates K. Liivi viimase aja käitumise vangistuses küll positiivseks, märkis aga sedagi, et veel eelmisel aastal oli tal probleeme vangla sisekorraeeskirjade järgimisega. Alles käesolevaks ajaks on märgata mõningaid muutusid isiku käitumises. Süüdimõistetu puhul, kellel on probleemiks vägivaldne käitumine ja alkoholi kuritarvitamine, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes ei ole isegi kinnipidamisasutuses suutnud käituda kehtivaid reegleid järgides (muuhulgas karistatud kriminaalkorras vangistuse jooksul), ei teki kohtul veendumust, et ta suudaks vabaduses seadusekuulekalt käituda. 2.4 Kohus pidas vajalikuks veel märkida, et kuivõrd käesolevaks hetkeks ei ole K. Liivi karistuse eesmärgid saavutatud, ei suudaks ka täiendav garantii, s.o elektrooniline valveseade, tagada kinnipeetava seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll tema tegevuse üle puudub. Käesoleval hetkel ei ole põhjust uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul aga olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.