lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-1872/24

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 18.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-1872/24
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1539
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-1872/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.05.20121-12-1872/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.05.20131-12-1872/29Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.08.20141-12-1872/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.09.20151-12-1872/58Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.10.20151-12-1872/64Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-12-1872

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

18.juunil 2014 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-12-1872

Kohtunik

Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Asja läbivaatamise kuupäev

18.06.2014 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Kalev (Liiv) Liiv ́a elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kalev Liiv, isikukood 36611062742

Kaitsja

Vandeadvokaat Küllike Namm

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

MÄÄRAS:

Jätta Kalev Liiv tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Liiv`i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kalev Liiv on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.01.2004 otsusega KarS § 331 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 25.10.2001 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.09.2004 ja lõpp 13.11.2017. Kinnipidamisasutuses Kalev Liiv` kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse kestel 18 korda karistatud distsiplinaarkorras.

Vabanedes asub elama õe juurde aadressile Põltsamaa vald Võhmanõmme küla Liivi talu. Kinnipeetav on vangistuses omandanud keskhariduse. On asunud vangistuses tööle, on töötanud kaaskinnipeetava hooldajana, käesoleval ajal töötab koristajana. Vabaduses asub tööle OÜ-s xxx ehitus-ja remonditöölise ametikohale. Vanglas toetavad teda rahaliselt sugulased. Tasumata rahalisi nõudeid on 67,13 eurot, mille tasumisega tegeleb. Vabanemisfondis on xxx eurot. Elustiil oli vabaduses riskeeriv. Aastate jooksul on toimunud rahunemine, on endaga tegelenud ja käitumist muutnud. Telefoni ja kokkusaamiste teel suhtleb enamasti sugulastega. Viimase aasta jooksul on käinud lühiajalisel kokkusaamisel endine kuriteokaaslane x. x. Alkoholi tarbis harva kuid neil harvadel juhtudel kaasnesid sellega alati väga rasked kuriteod. Kuigi käesolevalt alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleem puudub (vangistuses) ei ole kindel, kas vabaduses see samuti nii on, seega võib alkoholi mõjust käitumisele olla uue kuriteo risk olemas. Enne vangistust narkootikume ei tarvitanud. Vanglas on narkootikume tarvitanud ja kaks korda selle eest kriminaalkorras karistatud. Põhjendab oma tegevust keeruliste suhetega ja sooviga lõõgastuda. On endale andnud sõna, et jääb edaspidi puhtaks. Kalev Liiva on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kalev Liiv pani viimase kuriteo toime, kandes karistust vanglas. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks (varavastastest isikuvastasteni), sealhulgas on viimased kuriteod toime pandud vangistuses (KarS § 331). Mitmed kuriteod toime pandud grupis, tahtlik tapmine raskendavatel asjaoludel (alkoholijoobes). On varasemalt toime pannud põgenemiskatse kinnipidamisasutusest (arestimajast 2001a). Tegevused vangistuse ajal: - 01.09-11.10.2006 osales arvutiteeninduse õppes; - 30.09-16.12.2009 läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine; - 2010-2014 regulaarsed vestlused psühholoogiga (teemadel: väärtused, hoiakud, isiksuseomadused, huvid, enesearengu võimalused, suhted ja elustiil). - 23.08.2012 töötas koristajana (2 nädalat); - 28.08.2012-31.08.2013 töötas kaaskinnipeetava hooldajana; - 01.09.2013 töötab eluosakonna koristajana; - 31.10-19.12.2013 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening; - 29.01-16.04.2014 läbis sotsiaalprogrammi Õige hetk. Viru Vangla ei toeta Kalev Liiva vabastamist elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub Kalev Liiv elama xxx. Eramu, kuhu kinnipeetav vabanemise järgselt elama soovib asuda, kuulub tema õele. Eluase vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Eluaset kasutab kinnipeetava õde koos abikaasaga. Mõlemad isikud andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks aadressil xxx. Vabanemise järgselt on Kalev Liivil võimalik tööle asuda xxx ehitus- ja remonditöölise ametikohale. Kinnipeetava õde ja tema abikaasa omavad lepingulist töökohta ning on nõus esialgu kinnipeetavat majanduslikult toetama. Kohtutäituri andmebaasi andmetel on Kalev Liivil võlanõudeid 501,21 euro ulatuses. K. Liiv on oma senise käitumisega näidanud, et tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Vabaduses olles võib tema käitumist mõjutada alkoholi ja narkootikumide tarbimine, läbikäimine kriminaalse taustaga isikutega ja soov oma majanduslikku olukorda parandada ebaseaduslikul viisil. Kinnipeetav on kaks viimast kuritegu toime pannud vangistuse kandmise ajal. Teda on vangistuse kandmise ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Uue kuriteo sooritamise riski võib suurendada kinnipeetava suhtlemine endiste kuriteokaaslastega Väidetavalt on aastatega teinud väärtushinnangutes korrektiive ja mõistab muutuste vajalikkust. Positiivseks saab lugeda asjaolu, et tal on olemas lähivõrgustiku toetus. Kinnipeetava õe sõnul on Kalev Liiv pikka aega vanglakaristust kandnud ning vabanemise järgselt moodustavad tema lähivõrgustiku põhiliselt pereliikmed ja sugulased. Kõik kinnipeetava pereliikmed ja lähedased omavad töökohta ega liialda alkoholiga. Lähedased on külastanud sageli kinnipeetavat.

Kinnipeetava õe hinnangul annavad kõik lähedased oma panuse, et Kalev Liiv vabanemise järgselt elaks seaduskuulekalt. Kalev Liiv taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri abi Sigrid Nurm ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja, vandeadvokaat Küllike Namm taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga ning süüdimõistetu ja kaitsja arvamustega, leiab, et Kalev Liiva tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole küllaldaselt põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kalev Liiva isikut iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kalev Liiv oma senise käitumisega on näidanud, et tal on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Vangistuses on külastanud teda endine kuriteokaaslane. Distsiplinaarkaristusi 2014 aastal kinnipeetav ei ole toime pannud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kalev Liiv on vangistuse jooksul korduvalt ja seda kuni kuni 2013 aastani karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja soovimatust muuta oma käitumist. Viimased distsiplinaarkaristused kustusid vahetult enne käesoleva Viru Vangla taotluse kohtus läbivaatamist. Kalev Liiv on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on karistatud varavastaste ja 1 astme isikuvastase kuriteo eest. Viimased kuriteod kinnipeetavana narkootilise aine omandamise, valdamise ja tarvitamise pani toime vangistuses, mis näitab, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Isegi vangla režiimil olles ei ole isik loobunud pikka aega õigusvastasest käitumisest. Kinnipeetavaval on vabaduses lähedased, kes teda toetavad, kuid see asjaolu ei ole olnud ka vangistuse kestel piisav asjaolu, mis oleks pikaajalise vangistuse kestel K.Liivi pannud aru saama õigusvastase käitumise mõjust tema poolt valitud käitumise negatiivsele tulemile tema elukorralduses. Kalev Liiv ei andnud endale aru pikka aega oma üleastumise raskusest peale raske isikuvastase kuriteo toimepanemist ja juba vangistuses olles, kui kinnipidamisasutuses pani toime uue kuriteo ja peale seda ka korduvalt temale määratud distsiplinaarkaristusi. Siinkohal pidi Kalev Liiv olema teadlik, et tema ennetähtaegse vabastamise võimalused eelnimetatud käitumise korral taanduvad olematuks tulenevalt seadusest ennetähtaegse vabastamise tingimustele mittevastava käitumise korral. K.Liiv on Viru Vangla iseloomustuse andmetel suutnud käituda seaduskuulekalt vaid viimase ühe aasta kestel tema pikaajalist karistust arvestades (ära kantud üle 15 aasta vangistust). Viru Vangla iseloomustusest tulenevalt on kinnipeetav jätkuvalt (iseloomustuse koostamise ajahetkel arvatuna) kõrgohtlik avalikkusele ja

risk tuleneb alkoholijoobes olles vägivalla kasutamises ja Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist käesoleval ajal. Varasemalt kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja (kinnipidamiskohas) narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et käitumiskontroll ja elektrooniline valve ei hoiaks Kalev Liiva uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Eeltoodut väljendades tugineb kohus asjaolule, et vanglarežiimil olles ei suutnud K.Liiv kuni 2012 aasta juunikuuni alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, eines vanglatöötajate ähvardamisi ja solvanguid nende aadressil, mille eest teda ka distsiplinaarkorras karistati. Asjaolu, et K.Liiv on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalabiprogramme ja hüvitanud oma võlgnevused riigile ei ole kohtu arvates käesolevaks ajaks saavutanud küllaldast eesmärki tema ühiskonnaohtlikkuse maandamisel. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatavat usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist karistuse kandmisel, puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab pika katseaja läbida probleemivabalt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetu positiivne käitumine vanglas viimase aasta kestel ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema poolt toimepandud isikuvastase ja kinnipidamiskohas toimepandud kuritegude asjaolusid ning sellele järgnevat problemaatilist käitumist vanglas kuni distsiplinaarkaristuste kustumise tähtajani. Kalev Liiv kannab liitkaristust muu hulgas ka 1 astme isikuvastase kuriteo eest. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud kogumis on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu ühe aasta kestel seaduskuulekas käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks üldsuse õiglustunne ilmselt negatiivselt riivatud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 15 %. Toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Kalev Liiva ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud piisavalt pikk aeg. Isiku käitumine vangistuses näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja süvendatud sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Kalev Liiva vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.