Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
07. oktoober 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-07-14758
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Anatoli Kondratjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ANATOLI KONDRATJEV, isikukood 36911182727, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 31.01.2008 ja lõpp 09.06.2018.
Süüdimõistetu
Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta ANATOLI KONDRATJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Anatoli Kondratjevile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Kondratjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Anatoli Kondratjev on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 31.01.2008 otsusega KarS § 331 järgi
ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 4 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.01.2008. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (neist kolm on arhiveeritud) ning kannab reaalset vangistust teist korda. Võrreldes eelnevate kuritegudega on kuriteo raskusaste muutunud kergemaks. Kahe viimase teo puhul puudub vägivallakomponent, mis varasemalt kahel korral väljendunud. Kuritegude ühisteks joonteks on läbivalt grupis toime panemine. Isik on vangistuses jätkanud õigusvastast käitumist, mis väljendub ühe isikuvastase kuriteo ja kahe narkootiliste ainetega seotud kuriteo toime panemises. Oma tahte saavutamiseks on kasutanud vägivalda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Anatoli Kondratjev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikul on garanteeritud töö- ja elukoht. Isiku sõnul soovib ta saada normaalseks kodanikuks, kavatseb vabanemisel asuda tööle ja teenida raha, et toetada oma invaliidist ema. Samuti soovib kohtuda pojaga. Kinnipeetav tunnistas, et tal oli vanglas probleeme narkootikumidega, kuid ta läbis võõrutusprogrammi ning sai abi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta Anatoli Kondratjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades Anatoli Kondratjevi poolt toimepandud kuritegude raskust, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud ja seda olukorras, kus vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik vangidele. Vangistuses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (karistatud KarS § 331 alusel kahel korral), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde Tartusse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on kinnipeetaval vabaduses võimalik tööle asuda lukksepana xxxx. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiooni asendamise treening“ ning edukalt lõpetanud eesti keele A2 ja B1 taseme kursused, on olnud hõivatud majandustöödel ning vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik ema ja poja näol, kes on valmis isikut moraalselt ja materiaalselt toetama. Anatoli Kondratjevi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud.
Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud seega juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Isik on vanglas toime pannud ühe isikuvastase ja kaks narkootilise ainega seotud kuritegu. Seega varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vangla hinnangul on Anatoli Kondratjev kõrgohtlik ning ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on suurem, kui isik on grupi mõjutusel ja hakkab pooldama kriminaalse subkultuuri hoiakuid. Materjalidest nähtub, et pikast karistusest tulenevalt on isikul palju tuttavaid kuritegelikus maailmas ning uue kuriteo risk võib seisneda ka selles, kui isik jätkab vabaduses suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 29 %. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kinnipeetava kõrgohtlikkusega asub kohus seisukohale, et põhjendatud on jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uute kuritegude toimepanemise fakti. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Samuti märgib kohus, et arvestades toimepandud kuriteo vägivaldsust ning selle tagajärgede pöördumatust, saaks Anatoli Kondratjevi ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.