Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. detsembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse
süüdimõistetu Anatoli Kondratjevi (Kondratjev) kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu, määruskaebus
liik
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 16. detsembri 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Anatoli Kondratjevi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 31.01.2008 otsusega tunnistati Anatoli Kondratjev süüdi KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mistõttu mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 4 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistusaja algus 31.01.2008 ja lõpp 09.06.2018.
2.Viru Maakohtu 16.12.2014 määrusega jäeti A. Kondratjev vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Nähtuvalt vangla esitatud materjalidest märkis maakohus, et isik on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik vangidele (risk vanglas ja ühiskonnas). Varasemate kuritegude puhul esines vägivalla komponent. Isik on kuritegusid toime pannud ka kinnipidamisasutuses ning kuritegude ühisteks joonteks on grupis tegutsemine. Maakohus võttis arvesse ka asjaolu, et A. Kondratjevi puhul on mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul 21% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Samuti leidis maakohus, et isikul on palju tuttavaid kuritegelikus maailmas ja ta suhtleb teiste vangidega. Kinnipeetava puhul seisneb uue kuriteo risk selles, kui isik jätkab vabaduses suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega.
Samuti võib maakohtu hinnangul uue kuriteo risk tekkida, kui isik muudab vabaduses oma hoiakuid ning hakkab pooldama kriminaalseid subkultuurilisi hoiakuid.
2.2.Kinnipeetav alustas vanglas narkootikumide tarvitamist ning teda on vangistuses narkokuritegude eest karistatud kahel korral. Kuigi isik enam narkootikume ei tarvita, leidis maakohus, et kui isik ei ole varasemalt suutnud vangistuses käituda seaduskuulekalt ning on toime pannud uusi kuritegusid, on tema vabastamine ennatlik, eriti olukorras, kus karistusaja lõpuni on jäänud üle kolme aasta. Samuti märkis maakohus, et isik on vanglas olnud 16 aastat, millest tingituna võib tema tavaühiskonnas toimetulek osutuda raskeks. Pikast vangistusest tulenevalt vajavad ka kinnipeetava sotsiaalsed oskused harjutamist. Isik on varasemalt tahte saavutamiseks kasutanud vägivalda ja olnud tahtlikult agressiivne. Vangla materjalidest nähtub samuti see, et uue kuriteo risk võib seisneda selles, et isik soovib probleeme vägivallaga lahendada.
2.3.Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et isiku poolt karistuse kandmise ajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.
3.Viru Maakohtu 16.12.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Kondratjevi kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 16.12.2014 määruse ja vabastada A. Kondratjev vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja leiab, et maakohus on määruses küll viidanud KarS § 76 lg-le 3 (alates 01.01.2015 KarS § 76 lg 4), kuid paraku ei ole maakohus otsustuse langetamisel järginud objektiivselt seadusest tulenevalt. Kaitsja leiab, et A. Kondratjevi puhul on vangistus praeguseks hetkeks olnud igati eesmärgipärane.
3.2.A. Kondratjev on vangistuses viibinud juba 16 aastat ning ta on niivõrd pika vangistuse jooksul teinud väga suured ümberhinnangud oma mõtlemises ja on valmis kriminaalhooldaja abiga oma elu korraldama õiguskuulekalt ning järgima ühiskonnas kehtivaid tavasid ja reegleid. A. Kondratjev soovib oma elulaadi täielikult muuta, tal on vabaduses tihedad suhted oma ema ja pojaga. Vabanedes asub ta elama oma ema juurde, kes reaalsuses vajab väga tema abi igapäevaeluga toime tulemisel. Samuti on A. Kondratjevi täisealine poeg nõus oma isa igati aitama. Lisaks leiab kaitsja, kuivõrd A. Kondratjev asub vabanedes tööle, siis tekivad tal töökohas uued kontaktid kolleegidega ning igasugune soov või vajadus kriminaalse taustaga isikutega suhtlemiseks puudub.
3.3.Kaitsjale jääb arusaamatuks maakohtu väide aastatetagusele sündmusele, mille eest on A. Kondratjevile juba karistus mõistetud. Samuti märgib kaitsja, et A. Kondratjevil puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on teinud pingutusi enda muutmiseks – tunnistab oma kunagist kuritegelikku käitumist ja mõistab selle hukka. Mõttemaailma muutmisele on aidanud kaasa vangistuses olles läbitud sotsiaalprogrammid, ühtlasi on kinnipeetav omandanud riigikeele oskuse. Kaitsja leiab, et ärahoidmaks resotisaliseerumisprotsessi raskust, oleks väga tõhusaks vahendiks käitumiskontroll koos elektroonilise valvega. Kaitsja märgib, et kriminaalhooldus koos elektroonilise valve kohaldamisega aitab tagada kõige efektiivsemalt inimese resotsialiseerumise protsessi. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et A. Kondratjevi puhul on vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, kuivõrd kriminaalhooldusega kaasneb nii range kontroll kui ka isiku suunamine tavaeluga toimetulemiseks.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Kondratjevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (seda ka elektroonilise valve alla) ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Kondratjevi kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Kondratjevi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Kondratjev enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Kondratjev on omandanud riigikeele B1 taseme, osalenud programmis „Agressiooni asendamise treening“, ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja tal on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Kondratjevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad igati üles vabastamist toetavad asjaolud.
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks A. Kondratjev vabaduses käituda õiguskuulekalt. A. Kondratjevi on varasemalt kriminaalkorras karistatud 7 korda (millest kolm karistust on arhiveeritud), reaalset vanglakaristust kannab isik teist korda. Arvestades asjaolu, et kaks viimast kuritegu on kinnipeetav toime pannud vanglas, võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevast karistusest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Veelgi enam, A. Kondratjevile mõistetud liitkaristusest on kandmata veel üle 3 aasta. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevaks hetkeks on mõistetud karistusest kantud siiski ebapiisav aeg ning karistuse eesmärk on jäänud saavutamata, sest isik on ka kinnipidamisasutuses kuritegusid toime pannud.
7.Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. Käesoleval hetkel A. Kondratjevil distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid siiski tuleb arvestada asjaoluga, et kinnipeetavat on vangistuses viibimise aja jooksul kriminaalkorras kahel korral karistatud, mis käesoleval hetkel ei soosi tema tingimisi enne tähtaga vangistusest vabastamise. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima lisaks distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on küllaltki ebareaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Kondratjevi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu A. Kondratjevi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.