Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
16. detsember 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-07-14758
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kaitsja
Liis Toomsalu
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
L.U , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 31.01.2008 ja lõpp 09.06.2018.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.12.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, L.U-le , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
L.U on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 31.01.2008 otsusega KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 4 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.01.2008. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (neist kolm on arhiveeritud) ning kannab reaalset vangistust teist korda. Võrreldes eelnevate kuritegudega on kuriteo raskusaste muutunud kergemaks. Kahe viimase teo puhul puudub vägivallakomponent, mis varasemalt kahel korral väljendunud. Kuritegude ühisteks joonteks on läbivalt grupis toime panemine. Isik on vangistuses jätkanud õigusvastast käitumist, mis väljendub ühe isikuvastase kuriteo ja kahe narkootiliste ainetega seotud kuriteo toime panemises. Oma tahte saavutamiseks on kasutanud vägivalda. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung L.U taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi ning õppinud eesti keelt. Vabaduses soovib ta saada Eesti kodakondsust. Isikul on garanteeritud töö- ja elukoht. Isiku sõnul on ta oma tegudest aru saanud. Kinnipeetav tunnistas, et tal oli vanglas probleeme narkootikumidega, kuid ta läbis võõrutusprogrammi ning sai abi. Isiku sõnul soovib ta oma elu muuta ja hoolitseda ema eest. Prokurör L.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli kriminaalkorras 7-l korral karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Ehkki eelnimetatud vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 16.06.2004 ja 31.01.2008 kohtuotsustega KarS § 331 järgi ettenähtud õigusemõistmisevase kuriteo toimepanemise eest. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna L.U kannab liitkaristust mh raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Arvestades L.U poolt toimepandud kuritegude raskust, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik vangidele. Vangistuses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (karistatud KarS § 331 alusel kahel korral), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
Kaitsja leidis, et praegusel hetkel on karistus kandnud kõik karistuse eesmärgid. L.U on palju muutunud, teinud järeldused oma varasema käitumise osas. Samuti on tal vangistuses olles olnud pikk aeg järele mõelda, kuidas edasi elada. Ta on saanud aru, et ta peab käituma õigusekuulekalt ja täitma käitumisnorme. Kuigi Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist, siis tegelikult kõik vabastamise alused on täidetud. Karistus on oma eesmärgid täitnud. Ta on muutnud oma suhtumist ühiskonda. Ta suudab kinni pidada normidest, mis ühiskonnas kehtivad. Nüüd vangistuses olles, tal distsiplinaarrikkumisi ei ole. Viimane kuritegu, mis oli toime pandud oli viimaseks rikkumiseks. Lisaks sellele on tal vabaduses olemas kõik garantiid. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht. L.U-l on haige ema, kes vajab tema hoolitsust. Ema pärast nii pikka poja vangistust andis nõusoleku elektronvalve paigaldamiseks korterisse. Ta usub, et poeg on suuteline õiguskuulekalt käituma. L.U-l on olemas täisealine poeg, kes teda toetab. Tema vabanemisfondi on ka raha kogunenud ja tema suhtes ei ole täitmisnõudeid. Isik on vangistuse ajal läbinud kõik sotsiaalsed programmid ja omandanud riigikeele. 16 aasta jooksul on isik ikka väga palju muutunud. L.U resotsialiseerumisprotsess oleks valutu, kui vabastada teda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Tugisiku olemasolu, peale nii pikka vangistust, on väga hea. Kaitsja leidis, et kriminaalhooldaja järelevalve on kõige efektiivsem viis teda kontrolli all hoida ning palus kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve all. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, isik on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik vangidele (risk vanglas ja ühiskonnas). Varasemate kuritegude puhul esines vägivalla komponent. Isik on kuritegusid toime pannud ka kinnipidamisasutuses. Kuritegude ühisteks joonteks on grupis tegutsemine. Vangla iseloomustusest nähtub, et L.U suhtes mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Materjalidest nähtub, et isikul on palju tuttavaid kuritegelikus maailmas, suhtleb teiste vanglate vangidega. Kinnipeetava puhul uue kuriteo risk seisneb selles, kui isik jätkab ka vabaduses suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti võib uue kuriteo risk tekkida, kui isik muudab vabaduses oma hoiakuid ning hakkab pooldama kriminaalseid subkultuurilisi hoiakuid. Kinnipeetav alustas vanglas narkootikumide tarvitamist ning teda on vangistuses narkokuritegude eest karistatud kahel korral. Kuigi isik enam narkootikume ei tarvita, leiab kohus, et kui isik ei ole varasemalt suutnud vangistuses käituda seaduskuulekalt ning on toime
pannud uusi kuritegusid, on tema vabastamine ennatlik, eriti olukorras, kus karistusaja lõpuni on jäänud üle kolme aasta. Isik on vanglas olnud 16 aastat, millest tingituna võib tema tavaühiskonnas toimetulek osutuda raskeks. Pikast vangistusest tulenevalt vajavad ka kinnipeetava sotsiaalsed oskused harjutamist. Isik on varasemalt tahte saavutamiseks kasutanud vägivalda ja olnud tahtlikult agressiivne. Vangla materjalidest nähtuvalt võib uue kuriteo risk seisneda selles, et isik soovib probleeme lahendada vägivallaga. Kohus leiab, et isiku poolt karistuse kandmise ajal uue kuriteo toime panemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.