Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. septembri 2015 määrus N.O-le (N.O) Harju Maakohtu
15.septembri 2014 otsusega mõistetud karistuse KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu N.O, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 7. septembri 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu N.O määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 15.09.2014 otsusega tunnistati N.O lühimenetluses kiirmenetluse korras süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati N.O-le mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti N.O poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (13.09.201415.09.2014) karistusaja hulka. N.O tuli ära kanda 9 kuu 27 päeva pikkune vangistus. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati N.O-le mõistetud ja ärakandmata karistus üldkasuliku tööga. N.O peab 1 aasta pikkuse tähtaja jooksul tegema 594 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. N.O kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX . KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määras maakohus N.O-le lisakohustuse, s.o käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
2.15.10.2014 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande taotlusega pöörata N.O-le mõistetud vangistus täitmisele. Esmakohtumist ei ole toimunud, kuna hooldusalune ei ole ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. ÜKT tundide tegemisega ei ole alustatud.
2.1.27.10.2014 erakorralise ettekande menetlemise istungil esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule kirjaliku taotluse N.O vahistamiseks, kuna kohtule 15.10.2014 esitatud erakorralisest ettekandest tulenevalt on alust arvata, et N.O hoiab kõrvale kohtuotsuse täitmisest.
2.2.Viru Maakohtu 27.10.2014 määrusega kuulutati N.O tagaotsitavaks ja määrati tema suhtes kohaldada tabamisel vahistamist.
2.3.23.01.2015 esitas PPA Ida prefektuur maakohtule infot, mille kohaselt N.O asukoht on tuvastatud ning ta viibib Põhja Eesti Regionaalhaigla Ortopeediakeskuses plastikakirurgia ja põletusravi osakonnas. Tulenevalt sellest infost, tühistas Viru Maakohus 28.01.2015 määrusega N.O suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine.
2.4.02.02.2015 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja vastuse kohaselt hospitaliseeriti N.O 28.12.2014. 22.01.2015 teostati parema labajala osaline amputatsioon. Vasaku jala osas otsustati teostada amputatsioon säärest. Lisaks vajas N.O veel täiendavat operatsiooni parema labajala köndi katmiseks. Raviarsti 03.02.2015 esitatud hinnangu põhjal oleks N.O võimeline osalema kohtuistungil 1-2 kuu pärast, s.o märtsis-aprillis 2015. Uueks istungi ajaks määrati 01.06.2015. Sellele istungile süüdimõistetu ei ilmunud.
2.5.Viru Maakohtu 17.06.2015 määrusega kohaldati N.O suhtes sundtoomist. Süüdimõistetule on kohtuistungi kutse kätte toimetatud, tema mõjuvad põhjused mitteilmumiseks on teadmata, mistõttu on alust arvata, et N.O hoidub tahtlikult menetlusest kõrvale. Sundtoomine ebaõnnestus.
2.6.Viru Maakohtu 15.07.2015 määrusega kuulutati N.O tagaotsitavaks ning määrati kohaldada tabamisel tema suhtes vahistamist.
2.7.23.08.2015 peeti N.O kinni ning toimetati aadressile Rahumäe tee 6/1, Tallinn. 24.08.2015 ärakuulamisel märkis süüdimõistetu, et unustas kohtule teatada, et ta ei saa korduvalt istungile tulla. Tunnistab, et oli ise süüdi. Maakohus leidis, et vahistamismääruse muutmiseks puudub alus. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 07.09.2015 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele N.O-le Harju Maakohtu 15.09.2014 otsusega mõistetud karistus, s.o 9 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 23.08.2015.
3.1.Maakohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, oli seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks ega otstarbekas isiku suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna N.O on rikkunud temale pandud kohustust pika aja jooksul tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjenduseta ning ta ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks pidada põhjendatuks võimaldada temal alustada üldkasuliku töö tundide sooritamist. Maakohus on seisukohal, et N.O ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud. Ta on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole.
3.2.Maakohtul puudus usaldus N.O suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust üldkasuliku töö sooritamise nõuetekohaseks täitmiseks ja seega
kuulub temale mõistetud karistus selle kandmata osas täitmisele pööramisele. N.O on sooritamata 594 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 9 kuud 27 päeva vangistust. N.O karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o alates 23.08.2015. Määruskaebuse sisu
4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N.O, kes palub uuesti üle vaadata Viru Maakohtu tehtud määruse ning juhib tähelepanu, et maakohus ei ole arvestanud määrust tehes tema tervislikku seisundit ega kuulanud sisuliselt ära tema põhjendusi üldkasuliku töö mitte tegemise kohta.
4.1.Kaebuse esitaja toob välja, et tal on mõlemad jalad osaliselt amputeeritud, seega on ta raske liikumispuudega invaliid, töövõimetu 80% ulatuses. Seega ei olnud kaebajal võimalik üldkasuliku töö tunde sooritada ja ta ei ole võimeline selleks enne, kui on saanud proteesi.
4.2.Kuna sotsiaalkindlustusamet ei ole N.O-le veel töövõimetupensioni määranud, siis puudub tal ravikindlustus ja igasugune sissetulek, mistõttu ta ei olnud võimeline ka kohtuistungile ilmuma ega sellest sidevahendite kaudu teatama. Kaebuse esitaja väitel ta andis kriminaalhooldusametnikule oma uue elukoha aadressi.
4.3.N.O palub võimalust kanda karistust tingimisi vabaduses, kuna vangistuses karistust kandes kaotaks ta oma elukoha ja olemas sotsiaalsidemed lõplikult. Lisaks nii pika aja möödudes võib tema jala proteesimine osutuda võimatuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
7.Kuigi KarS § 69 lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et N.O puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole sisuliselt N.O suhtes kriminaalhooldust toimunud. Süüdimõistetu ei ole käinud esimesel registreerimisel ning ei ole talle Harju Maakohtu 15.09.2014 otsusega määratud üldkasuliku töö tundidest sooritanud mitte ühtegi tundi. N.O ei ole asunud talle mõistetud karistust kandma. Ringkonnakohus leiab, et N.O üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isik on ilmselgelt näidanud üles soovi kriminaalhoolduses mitte osaleda ning üldkasulikku tööd sooritada. Arsti vastuse kohaselt kohtule oli süüdimõistetu ambulatoorsel ravil alates 28.12.2014, seejuures oli aga
esimene kohtumine kriminaalhooldusametniku juures määratud juba 30.10.2014. Seega vaatamata rasketele terviseprobleemidele, hakkas süüdimõistetu kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidma juba varasemalt. Kuna süüdimõistetul on toimunud mõlema jala osaline amputatsioon, siis ei ole alust rääkida ka lisakohustuse määramisest või üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisest, sest ei ole teada, kas N.O oma väidetava 80% töövõimetusega on üldse võimeline üldkasulikku tööd sooritama ja seda ka proteesiga. Määruskaebuses toodud alternatiivset varianti, jätta vangistus tingimisi kohaldamata, ei pea ringkonnakohus käesoleval ajahetkel enam põhjendatuks. N.O suhtes tehtud kohtuotsus jõustus 23.09.2014, seega on möödunud rohkem kui aasta ja süüdimõistetu ei ole asunud karistust täitma ning karistuse mõistmise eesmärgid on täitmata. Uue võimalusega karistust kanda vabaduses jääksidki ilmselt karistuse eesmärgid saavutamata. Kuna isik on tahtlikult ja teadlikult hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, suhtunud hoolimatult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks pöörata täitmisele N.O-le mõistetud karistus.
8.Vastuseks N.O väitele, et vangistuses olles kaotab ta elukoha, sotsiaalsidemed ning tema jala proteesimine võib osutuda võimatuks, märgib ringkonnakohus järgnevat. Süüdimõistetu oli teadlik temale mõistetud karistusest ning sellest, mis see endaga kaasa toob. Seega N.O pidi teadma, et kui ta ei täida kriminaalhooldusnõudeid ning ei soorita üldkasuliku töö tunde, siis võidakse talle mõistetud karistus täitmisele pöörata ning ta kaotab elukoha ning erinevad sidemed katkevad. Kohtukolleegium nõustub, et N.O tervislik seisund on raske, kuid tegemist ei olukorraga, kus see takistaks süüdimõistetul mõistetud karistust kanda vangistuses. VangS § 52 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vangla. VangS § 53 lg-s 2 märgitu kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. Seega, puudub alus väita, et vangistuses oleku jooksul ei saa süüdimõistetu pädevat abi ning vajadusel ka proteesimist.
9.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 07.09.2015 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu N.O määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.