Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07.09.2015, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil
Kriminaalasja number
1-14-7637
Kohtunik
Anu Ammer
Sekretär
Kätlin Koidumäe
Kohtuasja nimetus
Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tiina Saare erakorraline ettekanne taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu Kohtumääruse õiguslik alus
H.A, isikukood XXX, elukoht xxxx
KrMS § 387, § 427, § 432, § 387; KarS § 68 lg 1 ja § 69 lg
Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele H.A-le Harju Maakohtu 15.09.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-7637 mõistetud karistus, s.o 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine - jätta muutamata. Karistuse kandmise algust arvestada alates H.A kinnipidamisest, s.o alates 23.08.2015. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses on Viru vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega H.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Harju Maakohtu 15.09.2014 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses mõisteti H.A süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 3 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning H.A-le mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 13.09-15.09.2014, karistusaja hulka ning H.A-le mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati 594 tunni
üldkasuliku tööga 1 aasta pikkuse tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 24.09.2014. Kohtuotsuse kohaselt allutati H.A üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla, ühes kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi. 15.10.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo kohtule erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna H.A ei ilmunud kriminaalhooldusesse registreerimisele ja hoidus kõrvale üldkasulikust tööst. 15.10.2014 seisuga ei olnud tema alustanud ÜKT tundide sooritamist. Tema asukoht oli teadmata. Kohtuistungile 27.10.2014 H.A ei ilmunud, tema asukoht oli teadmata. Kriminaalhooldusametnik esitas taotluse vahistada süüdimõistetu, kuna ilma tema osavõtuta ei ole võimalik erakorralist ettekannet läbi vaadata. Prokurör toetas vahistamistaotlust ning taotles kuulutada H.A tagaotsitavaks ning kohaldada tema suhtes tabamisel tõkendina vahistamine. Viru Maakohtu 27.10.2014 kohtumäärusega kuulutati H.A tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldati tabamisel tõkend – vahistamine. 23.01.2015 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond kohtule info, mille kohaselt viibis H.A ravil Põhja Eesti Regionaalhaiglas. Tulenevalt KrMS § 131 lg 4 sätestatud nõuetest, küsitles kohus 28.01.2015 Kalmer Põderit Põhja Eesti Regionaalhaigla Ortopeediakeskuse plastikakirurgia ja põletusravi osakonnas. Raviarsti poolt avaldatud info kohaselt on H.A ühest jalast kuni sääreni amputeeritud ja teisest jalast on amputeeritud pool jalalaba. H.A ei olnud suuteline iseseisvalt liikuma. Küsitlemise tulemusel oli kohus seisukohal, et puudus alus H.A vahistamiseks, kuna ei tuvastatud menetlusest tahtlikku kõrvalehoidumist. H.A avaldas, et haiglaravi järgselt asub ta esialgu elama xxxx, et ta on nii kohtu kui kriminaalhooldaja jaoks kättesaadav e-posti aadressil xxxx ning et mõningase paranemise järgselt on ta iseseisvalt suuteline ilmuma kohtuistungile. H.A vahistamist ei saanud konkreetses olukorras pidada põhjendatuks ning kohus tühistas H.A suhtes kohaldatud tõkendi - vahistamine. H.A raviarst dr T K avaldas arvamust, et tema patsient on veebruaris haiglast väljakirjutamise järgselt, oma tervisliku seisundi tõttu suuteline kohtuistungile ilmuma umbes 12 kuu möödumisel. Kokkuleppel H.A-ga , arvestades tema tervislikku seisundit, määras kohus erakorralise ettekande läbivaatamiseks kohtuistungi 01.06.2015. Kohtukutse edastati e-posti teel ja H.A kinnitas kohtukutse kättesaamist ning oli seega istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungile 01.06.2015 H.A ei ilmunud, ega teatanud ka seda takistavatest asjaoludest. Kriminaalhooldusametnik Tiina Saare avaldas kohtuistungil kohtule, et 29.05.2015 kinnitas H.A temale telefoni teel, et on kohtuistungist teadlik ja lubas ilmuda kohtusse. Kohus lükkas asja arutamise edasi, määrates uueks kohtuistungi ajaks 14.07.2015 ja kohaldas tema suhtes 17.06.2015 kohtumäärusega sundtoomise. 18.07.2015 andis kriminaalhooldusametnik Tiina Saare kohtule teada, sai H.A 17.06.2015 telefoni teel kätte. H.A ütles, et on kriminaalhooldusametniku e-kirjad kätte saanud ning seega teab uue kohtuistungi aega. Mainis ka, et elab nüüd teises kohas ja lubas e kirjaga uue aadressiga saata, kuid seda ei teinud. Hiljem uuesti helistades H.A enam telefonile ei vastanud. Lisaks teostas Harjumaa kriminaalhoolduse nooremametnik elukoha kontrolli, mille tulemusena selgus, et varem avaldatud aadressil H.A enam ei ela. Kontrollile eelneval päeval leppis nooremametnik temaga telefoni teel kokku, et tuleb kontrollima ja H.A väitis, et on siis kodus. Kontrollimise päeval hooldusalune telefonile enam ei vastanud. Kohtuistungile 14.07.2015 H.A ei ilmunud, tema asukoht oli teadmata. Tema suhtes määratud sundtoomine ebaõnnestus. Kriminaalhooldusametnik Tiina Saare avaldas, et on proovinud erinevatelt numbritelt H.A-le helistada, kuid ta ei vasta, kuigi telefon on 2(3)
sisse lülitatud ja kustub. Tema elukohta kontrolliti, kuid seal ta enam ei ela. Oma uuest elukohast pole ta vaatamata antud lubadusele kriminaalhooldusele teada andnud. On saatnud talle mitu ekirja ja meeldetuletust, kuid H.A ei vasta ka neile kirjadele. Kriminaalhooldusametnik esitas taotluse vahistada süüdimõistetu, kuna ilma tema osavõtuta ei ole võimalik erakorralist ettekannet läbi vaadata. Viru Maakohtu 15.07.2015 kohtumäärusega kuulutas kohus H.Aagaotsitavaks ja kohaldas tabamisel tema suhtes tõkendina vahistamise. H.A peeti kinni 23.08.2015. Kohtuistungil 07.09.2015 jäi erakorralist ettekannet esinav kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar taotluse juurde karistus täitmisele pöörata, sest kriminaalhooldust ei ole isiku suhtes võimalik teostada. H.A tunnistas kohtuistungil kohustuste rikkumist, seda sisuliselt põhjendamata. Karistuse täitmisele pööramisele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Möönis, et tuleb asuda vangistust kandma, kuid taotles kohtul siiski kaaluda anda temale võimalus kanda karistus vabaduses. Alates 01.01.2015 sätestab KarS § 69 lg 6, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 75 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks ega otstarbekas isiku suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna H.A on rikkunud temale pandud kohustust pika aja jooksul tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjenduseta ja tema ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks pidada põhjendatuks võimaldada temal alustada üldkasuliku töö tundide sooritamist. Kohus on seisukohal, et H.A ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käitu ma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud. Tema on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole. Kohtul puudub usaldus H.A suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust üldkasuliku töö sooritamise nõuetekohaseks täitmiseks, kuulub temale mõistetud karistus selle kandmata osas täitmisele pööramisele. H.A on sooritamata 594 tundi üldkasulikku tööd , millele vastab 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätab kohus tema suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine, muutmata, kuna on alus eeldada, et H.A, olles käesoleva asja menetlemise käigus olnud korduvalt tagaotsitavaks kuulutatud, võib asuda karistuse kandmisele asumisest kõrvale hoiduma. H.A karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o alates 23.08.2015. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.