Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Sellest arusaamist kinnitas hooldusalune oma allkirjaga. L.G alustas üldkasuliku töö sooritamist 1.12.2014. Üldkasuliku töö tunde sooritas L.G nõuetekohaselt ning pidas kinni tööjuhendajate ja ametnikuga sõlmitud kokkulepetest, kontrollnõudeid täitis korralikult. Alates aprillist 2015 hoiab ta kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. 01.07.2015 toimunud registreerimisel selgitas kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö sooritamise olulisust. 03.09.2015.a. oli võetud seletus, kus L.G teavitas oma keeldumise põhjusest. Süüdimõistetul on talle määratud 480 tunnist üldkasulikust tööst sooritatud 288 tundi Seega L.G hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja näitab oma käitumisega, et ta ei kavatse ÜKT sooritamist jätkama. Lähtudes ülaltoodust ning vastavalt KarS § 69 lg 6 kriminaalhooldusametnik taotleb L.G-le karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud kuid ei kuulu rahuldamisele. L.G pole sooritanud üldkasuliku tööd selle sooritamiseks koostatud ajakavas ettenähtud tähtajaks, millega hoidus kõrvale Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusest. Vastavalt KarS § 69 lg 6 (kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis) kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Süüdimõistetu avaldas ning kinnitas oma käitumisega, et ta kavatse jätkata üldkasuliku töö sooritamist. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et L.G hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Samas, vangistuse täitmisele pööramisel kohus arvestab alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatusi ning vaatab ümber L.G-le Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega mõistetud karistust. Vastavalt KrMS § 432 lg 3-4, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. KrMS § 432 lg 3-5 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. L.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega nr 1-14-7202 KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistatud 4 kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsusega nr 1-10-11052 mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mis asendati 480 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta, määrates ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 199 lg 2 p 4,7 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. L.G kannab Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi mõistetud 4 kuulist vangistust 01.01.2012-10.03.2012 toime pandud varavastase teo eest, millega on tekitatud kahju 300 eurot s.o. üle 200 € ulatuses. L.G tegu kvalifitseeruks käeoleval ajal kehtivas KarS-i redaktsioonis samuti KarS §199 lg 2 p 4,7 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi mõistetud karistuse puhul. L.G kannab Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega nr 1-14-7202 mõistetud liitkaristust, mis sisaldab varasema Viru Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsusega nr 1-10-11052 mõistetud karistust. Seega osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust, mida L.G kannab, moodustab talle Viru Maakohtu 05.09.2011 otsusega KarS 199 lg 1 järgi KrMs § 238 lg 2 kohaldamisega mõistetud karistus 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 199 lg 1 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Süüdistusaktist nähtub, et L.G on põhjustanud KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava teoga varalise kahju summas 2770 krooni ehk 177,04 eurot, seega on tegemist kahjuga, mis ei ületa väheväärtusliku asja väärtuse Karistusseadustiku 01.01.2014 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus üle 200 euro, vt KarS § 218 lg 4). Seega L.G poolt 20.10.2007 toimepandud tegu pole käesoleval ajal kuriteona karistatav ning on olemas alus liitkaristuse vähendamiseks 4 kuu võrra (s.o. Viru Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsusega nr 1-10-11052 mõistetud karistuse võrra). Kuna L.G tuleb vabastada Viru Maakohtu 05.09.2011 otsusega nr 1-10-11052 KarS § 199 lg 1 järgi mõistetud karistusest (4 kuud vangistust) ning vähendada Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega nr 1-14-7202 mõistetud liitkaristust (8 kuud vangistust) varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra siis kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb üksnes viimase otsusega mõistetud 4 kuud vangistust millele võrdub 240 tundi üldkasulikku tööd. Seisuga 15.09.2015 on L.G sooritanud 288 üldkasuliku töö tundi ja seega Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega nr 1-14-7202 mõistetud karistust võib lugeda kantuks.

Lähtudes ülaltoodust jätab kohus 15.09.2015 erakorralise ettekanne L.G-le üldkasuliku töö asendamiseks vangisusega ja selle täitmisele pööramiseks rahuldamata. Juhindudes KrMS § 428, § 432, kohus

M Ä Ä R A S:

Jätta rahuldamata Viru Vangla 15.09.2015 erakorraline ettekanne, L.G-le Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö asendamiseks vangisusega ja selle täitmisele pööramiseks rahuldamata. Vabastada L.G temale Viru Maakohtu 05.09.2011 otsusega nr 1-10-11052 KarS §199 lg 1 järgi mõistetud karistusest (s.o. 4 kuud vangistust) ning vähendada Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega mõistetud lõplikku karistust (8 kuud vangistust), lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks üksnes Viru Maakohtu 13.10.2014 kohtuotsusega nr 1-14-7202 temale KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi mõistetud karistuse osa s.o. 4 kuud vangistust, mis lugeda kantuks. Määruse ärakiri edastada L.G-le ja Viru Vanglale. Määruse peale võib esitada määrusekaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.