V.A süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 9. juuli 2015 otsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatava V.A Vladimir Rogulski
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova
Süüdistatav
V.A . Elukoht: XXX; isikukood: XXX, kodakondsus: kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel; töökoht: ei tööta. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 10.11.2014.
Kaitsja
kaitsja
vandeadvokaat
vandeadvokaat Vladimir Rogulski
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 9. juuli 2015 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Narva Esimene Advokaadibüroo kaudu 120 eurot (s.h käibemaks 20 eurot) vandeadvokaat Vladimir Rogulskile apellatsioonimenetluses V.A-le riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista V.A-lt välja p-s 3 nimetatud menetluskulud riigituludesse.
5.V.A tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele
märkida viitenumber 99915700050317 ja selgitus „V.A kohtukulud“.
1-15-4728
Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.A anti kohtu alla ja teda süüdistati selles, et tema viibides 08.11.2014 kella 22:25 paiku alkoholijoobes Narva-Jõesuus, Koidula 19 asuva XXX e SPA veekeskuse ruumides ja kasutades ära asjaolu, et veekeskuse teenindaja tegeles teise külastajaga, võttis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil veekeskuse registreerimise letilt koti sularahaga summas 2089,31 eurot ning lahkus. Osa varastatud rahast andis V.A A.H. ile.
2.Viru Maakohtu 09.07.2015 otsusega tunnistati V.A süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluses 2 kuuni. Kinnipidamise aeg 08.11.2014-10.11.2014, s.o 3 päeva loeti karistusaja hulka. V.A lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui V.A ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, samuti KarS § 75 lg 2 p-des 1,2 ettenähtud kohustusi: hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju hiljemalt 09.07.2016 ja mitte tarvitada alkoholi. Katseaeg 1 aasta ja 6 kuud algab 09.07.2015.
3.Kohus lahendas ka menetluskuludega seotud küsimused, samuti mõistis V.A-lt välja tsiviilhagi 941 eurot kannatanu OÜ XXX kasuks.
4.V.A süüküsimuses antud asjas apellatsioonimenetlust ei toimu. Edasikaebuse on tinginud mittenõustumine karistusega ja kannatanu menetluskulude väljamõistmine süüdistatavalt kannatanu esindajale.
MAAKOHTU SEISUKOHT APELLEERITAVAS OSAS
5.Kohus leidis, et kuna süüdistataval puudub legaalne sissetulek, siis ei ole juba sel põhjusel otstarbekas karistada teda rahalise karistusega. Süüdistatava süüd vähendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tegemist on üheepisoodilise kuriteoga. Kohus ei lugenud süüd suureks, kuna varastatu maksumus ei olnud suur. Seetõttu võib karistus olla oluliselt alla KarS § 199 lg-s 1 ette nähtud vangistuse keskmist määra, miinimummäära lähedal. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, st seda, et tegemist on II astme kuriteoga, mille pani toime varem kriminaalkorras karistamata isik, ei ole otstarbekas vangistuse ärakandmine, mistõttu tuleb vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus arvestas sedagi, et väga oluline on tagada kuriteoga tekitatud kahju kiire ja kindel hüvitamine süüdistatava poolt.
Kuna süüdistatav ei avaldanud soovi kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, on antud juhul kõige paremaks võimaluseks siduda vangistuse täitmisele mittepööramine kahju täieliku hüvitamisega kohtu määratud tähtajaks, mida KarS § 73 ei võimalda. Kahju hüvitamiseks piisab 1 aastast. Kuna V.A pani kuriteo toime alkoholi mõju all, tuleb teda kohustada katseajal mitte tarvitama alkoholi.
APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
6.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistava kaitsja vandeadvokaat V. Rogulski, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist V.A-le mõistetud karistuse osas. Mõista karistuseks rahaline karistus ja kohaldada KarS § 73. Samuti tühistada Viru Maakohtu otsus OÜ Sidiv kasuks 30 euro väljamõistmise osas. Kaitsja märgib, et vangistust võib mõista üksnes juhul, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Antud juhul näeb KarS § 199 lg 1 ette ka rahalise karistuse. Asjaolu, et V.A legaalne sissetulek puudub, ei välista tema karistamist rahalise karistusega, kuna kohus võib süüdistatava karistuse kandmisest tingimisi vabastada. V.A pani toime varguse OÜ XXX töötaja hooletuse tõttu, kes jättis raha järelevalveta. Tegemist on tema esimese õigusrikkumisega. V.A tunnistas oma süüd ning kahetses puhtsüdamlikult toimepandut. Tal on 10-aastane poeg. V.A on 40% ulatuses töövõimetu. Kaitsja leiab, et kohtu poolt määratud karistus ei ole vastavuses kuriteo raskuse ja süüdistatava isikuga. Kaitsja leiab sedagi, et kohtul puudus õiguslik alus kohustada V.A tasuma OÜ Sidiv õigusbüroo arvele 30 eurot.
7.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus avaldada oma kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni 23.09.2015. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega on seisukohal, et apellatsiooni edu ei saada. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et V.A on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. Edasikaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust V.A-le lühimenetluses mõistetud karistuse osas. Apellatsioonis taotletakse, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse tingimisi vangistuse osas ning leitakse, et karistuse eesmärke täidaks ka rahalise karistuse mõistmine, milline taotletakse jätta täielikult tingimuslikult kohaldamata. V.A kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel peaks arvestama kannatanu töötaja hooletust ning et tegemist on V.A esimese õigusrikkumisega. Arvestada tuleks puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et tegemist on 40% ulatuses töövõimetu isikuga, kellel on 10-aastane poeg.
9.Tõsi on see, et V.A on varem kriminaalkorras karistamata isik. Õige on seegi, et KarS § 199 lg 1 näeb sanktsioonina ette ka rahalise karistuse. Maakohus on leidnud, et V.A puhul ei ole otstarbekas määrata talle rahalist karistust, kuna tegemist on isikuga, kellel puudub sissetulek. Kaitsja on apellatsioonis esitanud karistuse osas samad väited, mis maakohtu istungil.
9.1 Vastavalt KarS § 56 lg 1 ls-le 1 on isiku karistamise aluseks tema süü. Süü suurus oleneb süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest (KarS § 57-58). Isiku süü suuruse määramisel tuleb anda hinnang neile asjaoludele, mis on süüteoga seotud. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti andma hinnangu teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). 9.2 Maakohus süüd raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, süüd kergendava asjaoluna on välja toodud puhtsüdamlik süü ülestunnistamine ja kahetsus. Tegemist on II astme kuriteoga, milles süüdistatava süüd ei hinnanud maakohus arvestades vara maksumust suureks. Ringkonnakohus märgib, et ehkki vara maksumust arvestades ei saa süüd tõepoolest suureks hinnata, iseloomustavad süü suurust ka mitmed muud tegurid, aga nimelt järgmine. 9.3 Apellatsioonikohtule jääb arusaamatuks kaitsja väide, justkui õigustaks kannatanu töötaja hooletus kuidagi kuriteo toimepanemist või selline asjaolu mõjutaks karistuse raskust. Väärib märkimist, et kuriteo avastamisele aitas kaasa just kannatanu enda töötajate operatiivne tegevus, mille tulemusena peeti V.A juba veidi enam kui tund aega pärast tema poolt toime pandud õigusvastast tegu kinni Sillamäelt baar Randevuu juurest. Kätte saadi ka enam kui pool varastatud rahast. Ringkonnakohtu leiab, et V.Aegu on äärmiselt taunitav, sest süüdistatav, kasutades ära võimalust, mil töötaja tegeles teise kliendiga, pani toime varguse. Nagu maakohus õigesti tuvastas (ja selles osas ka vaidlus puudub), iseloomustab teo toimepanemist subjektiivsest küljest kavatsetus. 9.4 Apellatsioonis leitakse, et V.A on väljendanud kahetsust, mistõttu peaks tema karistus olema kergem. Apellatsioonikohus märgib, et maakohus on kahetsust ka karistust kergendava asjaoluna juba arvestanud, mõistes karistuseks miinimummäära lähedase karistuse. 9.5 Ringkonnakohus leiab, et arvestades V.A poolt toime pandud teo asjaolusid ning tema teos avalduvat subjektiivset süü suurust, on põhjendatud süüdistatava karistamine vangistusega. Märkimist väärib, et ehkki süüdistatav juba eeluurimisel kahetsust avaldas ja oli teadlik kahju summast, ei ole ta kannatanu esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt püüdnud kordagi kannatanuga ühendust võtta (lk 101), samuti ei nähtu ei kohtuistungi protokollist ega edasikaebusest, et V.A oleks ligikaudu aasta hiljemgi alustanud kannatanule tekitatud kahju hüvitamist. Arvestades lisaks, et süüdistataval on seoses kriminaalmenetluse ja tsiviilhagiga tekkinud märkimisväärsed kulud, samas kui tal puuduvad sissetulekud, ei oleks isegi olukorras, kui kaaluda rahalise karistuse mõistmist, sel juhul samaväärselt tagatud kannatanu õiguste kaitse (tsiviilhagi hüvitamine kannatanule). 9.6 Ringkonnakohus rõhutab, et süü suurus on siiski vaid üks osa karistuse mõistmise kaalutlusest, kuna karistuse mõistmise teise osa moodustab eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide püstitamine. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus arvestas karistust individualiseerides V.A isikut ning teo toimepanemise asjaolusid, mistõttu jättis karistuse tingimisi täitmisele pööramata. Tuleb nõustuda, et varem kriminaalkorras karistamata isiku puhul ei oleks tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas.
10.Lisaks on edasikaebuse tinginud kaitsja rahulolematus sellega, et V.A-lt on välja mõistetud kannatanu esindaja kulud 30 eurot. Kaitsja leiab, et õiguslik alus selleks puudub. 10.1 Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja märgib, et kohtuotsuse tegemisel lahendatakse ka küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Antud juhul tekkis
kannatanul OÜ XXX kulu 30 eurot seoses esindaja osavõtuga kriminaalmenetlusest. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuluks mh valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 10.2 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. Pärnoja on esitanud volikirja, mille kohaselt on ta lepingu alusel OÜ XXX esindaja (lk 48). Selles, et tegemist on mõistliku suurusega tasuga, vaidlus puudub. Käesoleval juhul taotleb kannatanu esindaja tasu maksmist õigusbüroo OÜ Sidiv arveldusarvele (tl 102). Kaitsja leiab, et õiguslik alus selleks puudub. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Menetlusosalise poolt valitud esindajale makstav tasu on menetluskulu olenemata asjaolust, kas menetlusosaline on selle tasu menetluskulude küsimuse otsustamise hetkeks ära maksnud või mitte. Piisab sellest, kui menetlusosalisel on tekkinud tasu maksmise kohustus (RKKKK 3-1-1-12504, p 8). Puudub vaidlus, et A. Pärnoja viibis esindajana Viru Maakohtu 09.07.2015 istungil ning ta on küsinud oma töö eest tasu 0,3 tunni eest. Maakohus on lugenud valitud esindajale makstud tasu suuruse mõistlikuks ja selle V.A-lt välja mõistnud kannatanule õigusabi osutanud ettevõtte arveldusarvele. Apellatsioonikohtu hinnangul on kohus toiminud seaduse mõttega kooskõlas.
11.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
12.V.A kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude ja riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 120 euro suuruses summas, sealhulgas käibemaks 20 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsja maakonnakohtu otsusega tutvumiseks, kulutanud 1 tunni ning apellatsiooni koostamiseks 1,5 tundi. Kriminaalkolleegium leiab, et lähtudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009. a otsusega kinnitatud ja viimati 01.05.2015 jõustunud muudatuste "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi Kord) punktidest 2 ja 16 on taotlus põhjendatud. Korra punkti 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasjas apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot. Korra punkti 2 kohaselt lisandub juhul, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Arvestades, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning põhjendatud, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
13.Kuivõrd apellatsioonimenetluse läbiviimise tingis süüdistatava huvides esitatud apellatsioon, jäävad selle käigus kantud kulud KrMS § 185 lg 2 ls 1 ja § 180 lg 1 ls 1 koosmõjus V.A kanda.
Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus /Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.