Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-15-4728 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 10. juulist 2015. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 31. juulist 2015. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viiteist) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

I KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

N.U süüdistatakse selles, et tema viibides 08.11.2014 kella 22.25 paiku alkoholijoobes Narva-Jõesuus, Koidula 19 asuva Noorus SPA veekeskuse ruumides, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades asjaolu, et veekeskuse teenindaja tegeles teise veekeskuse külastajaga, märkamatult võttis veekeskuse registreerimise letilt koti sularahaga summas 2089,31 eurot ja lahkus; õues N.U andis osa varastatud sularahast xxx. Oma tegevusega pani N.U toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult ning võttis tsiviilhagi omaks. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, abiprokuröri, kaitsja ja kannatanu esindaja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et N.U süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Ülalnimetatud kuriteo toimepanemine Põhalovi poolt on tõendatud: Kannatanu xx ütlustega, millest nähtub, et ta on Noorus OÜ seaduslik esindaja, 2014 novembri alguses ta sai teada, et 08.11.2014 õhtul oli toime pandud SPA Nooruse veekeskuses sularaha vargus, mille käigus kaks meesterahvast varastasid kokku 2089,31 eurot. Noorus OÜ-le oli tagastatud raha summas 1148,31 eurot, seega kahju moodustab 941 eurot (lk 58-60). Tunnistaja xx ütlustega, mille kohaselt, oli ta 08.11.2014 vahetuses hotelli Noorus vee- ja saunakompleksis, pärast vahetuse lõppu ta nägi kahte meesterahvast. Pärast nende lahkumist ta märkas, et kott rahaga on kadunud. Varastatud kotis oli: raha summas 2089,31 eurot, pangaterminali

1-15-4728 kaudu tehtud maksete tšekid ja kassatšekid (lk 1-4). Tunnistaja xx ütlustega, millest nähtub, et ta töötas OÜ Noorus videovalve vanemadministraatorina. 08.11.2014 hoone 2. korrusel asuval SPA administraatoriletilt pandi toime raha vargus. Videovalvekaameratega oli fikseeritud, kuidas noormehed panevad administraatoriletilt toime varguse (lk 50-53). Tunnistaja xx ütlustega, millest nähtub, et 08.11.2014 õhtul, täpset aega ta ei mäleta, tuli koos oma sõbra N.U-ga Sillamäelt Noorus SPA veekeskusesse, mis asub NarvaJõesuus. Lahkusid Vladimiriga veekeskusest kõige viimastena, kell oli 22.00 paiku. Kui nadläksid ära, siis astusid registreerimisleti juurde. Vladimir seisis sellel ajal tema lähedal, mida ta tegi, ta ei näinud. Kui nad läksid Noorus SPA-st välja, siis läksid mööda peateed sanatooriumi Liivarand poole, talle meenus, et nad läksid mööda teed taksole vastu, kuid taksot nendele vastu ei tulnudki. Kui nad läksid mööda teed, siis N.U näitas talle kotti, milles oli raha, mis summa täpselt oli, ta ei tea, olid erineva väärtusega kupüürid. Küsis N.U-lt, kust ta selle rahaga koti sai, mille peale vastas , et varastas selle koti Noorus SPA-st registreerimisletilt. Ütles, et pani varguse toime sel ajal kui maksis xx õlle eest. Vladimir võttis kotist välja väikese paki raha, kupüürid olid erinevas väärtuses, ning andis xx. Milline summa oli, ta täpselt ei tea, kuid rohkem kui 100 eurot. Võttis raha endale, et seda edaspidi oma isiklikeks vajadusteks kasutada ( lk 27-29, 39-41). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt kinnipidamisel N.U-lt võeti ära esemed: 10-euroseid 4 kupüüri, 20-euroseid 7 kupüüri, 50-euroseid 5 kupüüri, 2eurosendist 2 münti, 1-eurosendist 5 münti, 34 Noorus SPA Hotell pandaterminali maksekviitungit (lk 10-13, 21-25). Asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et xx ja N.U-lt kinnipidamisel äravõetud sularaha ja kaardimakse tšekid; vaadeldud on Noorus SPA valvekaamera salvestis (lk 4445, 55 - 56). Kahtlustatava N.U enda ütlustega - ta tunnistas oma süüd antud varguse toimepanemises (lk 16-18, 34-36). Kohus on seisukohal, et N.U pani ülalnimetatud kuriteo toime kavatsetult. Süüdistatav N.U teadis, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle hõivata ning tegi seda. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava KarS § 199 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistataval puudub legaalne sissetulek ning juba sel põhjusel pole tema karistamine rahalise

1-15-4728 karistusega otstarbekohane. Süüdistatava N.U karistuse kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Tegemist on ühe kuriteo episoodiga. Vara maksumus, mille N.U varastas, pole suur. Seetõttu N.U süü pole suur ning N.U vangistus võib olla oluliselt alla KarS § 199 lg 1 ettenähtud vangistuse keskmist määra, miinimummäära lähedal. Kohus, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut (N.U on varem kohtulikult karistamata ning tegemist on teise astme kutiteoga), leiab, et mõistetud vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, seega jätab kohus määratud vangistuse täitmisele tingimisi pööramata. Samuti kohus on seisukohal, et konkreetse kriminaalasja puhul on väga oluline tagada kuriteoga tekitatud kahju võimalikult kiire ja kindel hüvitamine süüdistatava poolt. Süüdistatav ei väljendanud soovi või kavatsust hüvitada tekitatud kahju vabatahtlikult ning seetõttu antud juhul on selleks kõige paremaks võimaluseks siduda vangistuse mittepööramine kahju täieliku hüvitamisega kohtu poolt määratud tähtajaks, mida ei ole võimalik saavutada KarS §73 kohaldades, st tuleb määrata katseaeg käitumiskontrolli nõuete kohaldamisega. Kuna kahju moodustab 941 eurot, tuleb anda N.U-le piisavalt palju aega kahju hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et niisuguse kahju hüvitamiseks piisab 1 aastast. N.U pani kuriteo toime alkoholi mõju all, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumise parandamise huvides tuleb kohustada N.U mitte tarvitama alkoholi katseaja jooksul. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata N.U poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 08.11.2014 kuni 10.08.2014, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka.

IV TSIVIILHAGI

Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanule endise olukorra taastamine. See eesmärk on kõige lihtsamalt saavutatav omanikule temalt äravõetud vara samas seisundis tagastamisega või samaväärse varaga asendamise teel. Kui nimetatud võimalused on kahju tekitaja poolt kasutamata, tuleb äravõetud vara väärtus hüvitada rahaliselt summas, mis võimaldab kahju heastamise kannatanul endal soetades äravõetud varaga samaväärne vara. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu OÜ Noorus esitas N.U vastu tsiviilhagi summas 941 eurot. Süüdistatav N.U hagile vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

1-15-4728 Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada.

V MENETLUSKULUD

Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub N.U-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 585 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale Vladimir Rogulski väljamakstava tasu (kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 120 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 144 eurot). Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et käesoleval ajal on süüdistatav töötu, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.