Kriminaalasi nr 1-13-3634
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. september 2015, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-3634
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vitali Guki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VITALI GUK, isikukood 37606022258, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 20.06.2013 ja lõpp 11.08.2017
Vabastada VITALI GUK temale Viru Maakohtu 04.04.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 2 määrata Vitali Guki elektroonilise valve pikkuseks 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata Vitali Gukile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 11.08.2017. Kohustada Vitali Gukki katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohustada Vitali Gukki katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 21,4,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 3 (kolme) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased) ilma kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata ja narkootikume tarvitavate isikutega ning mitte viibima narkootikumide tarvitamisega seotud paikades; - osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Vitali Guk kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Vitali Guk karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 16.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Guki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 04.04.2014 otsusega nr 1-13-3634 tunnistati Vitali Guk süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 (neli) aastat vangistust. Vitali Guk tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Vitali Gukile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 4 (neli) aastat vangistust Viru Maakohtu 03.05.2013 otsusega mõistetud karistus 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks Vitali Gukile mõisteti 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Vitali Guki karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 18.09.2012 – 23.01.2013, s.o 4 (neli) kuud 8 (kaheksa) päeva ning lõplikult kuulub Vitali Gukil kandmisele 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Vitali Guki karistuse kandmise algus on alates 20.06.2013.
Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Vitali Gukki kriminaalkorras karistatud 15-l korral ning reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Kuritegude dünaamika on stabiilne, muster korduv. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid nii vägivalla kasutamisega kui ka ilma, kuriteo varjamise, raskeid avaliku korra rikkumisi kui ka narkootiliste ainetega seotud kuritegusid. Käesolev süüdimõistmine on samuti röövimise ja narkokuriteo toimepanemise eest. Vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks. Kuritegude laad on sarnane varasemate kuritegudega, soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Individuaalse täitmiskava raames on kinnipeetav vangistuses läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme kursused, sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ning osalenud tugigrupis MTÜ Teekond. Varasemalt on kinnipeetav olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel, alates 24.03.2014 töötab ta vangla tootmistöödel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma korterisse aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega rahuldavas seisukorras oleva korteriga. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava õde N G, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elektroonilise valve kohaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused olemas. Kinnipeetav lõpetas 9. klassi Kohtla-Järve 14. Keskkoolis ning Kohtla-Järve Kutsekeskkoolis omandas masinist buldooseri-ekskavaatorijuhi kutse. Kinnipidamise ajal on isik jätkanud õpinguid Rummu Erikutsekoolis väikeettevõtte töökorralduse erialal. Kinnipeetav töötas ametlikult aastatel 1996 - 2000 Ahtme kaevanduses mäetöölisena. Peale seda ei ole töötanud, oli arvel Töötukassas, kuid tegeles ka iseseisvalt tööotsingutega. Enne vangistust oli sissetulek kindel ja stabiilne - xxxx. Vaatamata sellele ei suutnud isik oma kulusid ja tulusid tasakaalus hoida, kuigi korteri ja toidu eest kandis hoolt ema. Rahapuudus oli ka antud kuriteo sooritamise põhjuseks, kuna kinnipeetava toimetulekut mõjutas sõltuvusprobleem. Lähedastest on kinnipeetaval kriminaalkorras karistatud õde N G, vanemad on surnud. Õe sõnade kohaselt on tal vennaga suhted head. Vitali Guki sõpruskonnast ei tea õde midagi. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Enne vangistust oli isik hoolimatu ja riskeeriva elustiiliga. Kinnipeetava väitel ta alkoholi ei tarvita, kuid narkootikumide tarvitamist alustas 1999. aastal. Narkojoobes on isik käitunud vägivaldselt. Käesolevaks hetkeks on kinnipeetav läbinud asendusravi. Motivatsioon loobuda sõltuvusainete tarvitamisest on isikul olemas. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetav on xxxx. Korduvalt on isik toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Sõltuvusainete tarvitamisest on tingitud käitumishäired - impulsiivsus ja enesevalitsuse kaotamine. Narkootikumide mõjul tegutseb isik hetkeimpulsside ajel, ei mõtle oma tegevuse tagajärgedele. Tulevikuplaanid on isikul olemas. Kolm viimast tingimisi mõistetud vangistust ebaõnnestusid, kuna Vitali Guk ei täitnud katseaja tingimusi ning sooritas katseajal uusi kuritegusid. Kuna isik on korduvalt karistatud, võib oletada, et ta ei ole aru saanud oma käitumise tagajärgedest ning pole teinud vajalikke järeldusi. Oht seisneb rahvatervise kahjustamises läbi narkootiliste ainete vahendamise/edasimüümise, samuti on oht vägivalla kasutamises võõra vallasasja omastamise eesmärgil. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 39%, uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%, mida loetakse korduva kuriteo toimepanemise keskmiseks tõenäosuseks. Vastavalt
riskiprotsendile Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 11.08.2017 ning käitumiskontrolli pikkuseks 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Vitali Gukki täitma KarS § 75 lg 2 p 21,4,7,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 8 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava õde N G on xxxx ning nõus venda vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Vitali Gukil kindlat töökohta. Kriminaalhooldaja teeb sarnaselt vanglaga ettepaneku määrata katseaeg kuni 11.08.2017 ning käitumiskontrolli pikkuseks 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vitali Gukile KarS § 75 lg 2 p 21,4,7,8,9 sätestatud kohustused ning elektroonilise valve kohaldamise pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 8 kuud. Vitali Guk ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta tunnistab oma süüd ja saab aru, et kõik probleemid on tulnud narkootikumide tarvitamisest. Vabaduses ta ei suutnud neist probleemidest vabaneda, kuid vanglas on ta läbinud rehabilitatsiooni ja spetsiaalsed programmid. Samuti on ta 1,5 aastat töötanud ning on veendunud, et suudab normaalselt elada. Garanteeritud töökohta tal ei ole. xxxx on talle määratud seoses xxxx. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vitali Guki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub nimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 15.07.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. V. Guki käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, majandus- ja tootmistöödel töötamine, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemine, riigikeele õpe jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Vitali Gukil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 11.08.2017. Üksnes kuriteo tehiolud ei välista antud juhul süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja ning elektroonilise valve pikkuse kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu Vitali Guki tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vitali Guki võib kaheksa kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on 15-l korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma seitsmendat reaalset vanglakaristust muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o esimese raskusastme kuritegude eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Ta on läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme kursused, sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ning osalenud tugigrupis MTÜ Teekond. Kinnipeetav on osalenud ja osaleb vangla tööhõives. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht, kus elatakse koos õega. Vitali Gukil puudub küll vabanemisel garanteeritud töökoht, kuid talle oli enne vangistust määratud xxxx, mida on võimalik taastada. Seega on kuni töökoha leidmiseni tagatud kindel igakuine sissetulek, samuti on õde lubanud nii materiaalselt kui ka moraalselt venda toetada. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu 39%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%, milliste näol on tegemist keskmiste riskidega. Peamine risk seondub kinnipeetava puhul narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkosõltuvus). Nimetatud riski võivad suurendada suhtlemine kriminaalkorras karistatud sõprade/tuttavatega. Viru Vangla ja prokurör toetavad Vitali Guki tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Vitali Guk viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Vitali Gukile KarS § 75 lg 2 p 21,4,7,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Vitali Guki elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kontrollnõuete ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmist jälgib kriminaalhooldusametnik, kes aitab isikut ühiskonda sotsialiseerida. Kohtu hinnangul tuleks Vitali Gukile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul on ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 11.08.2017. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.