Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
18.09.2015, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-4828
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid VADIM ŠTŠEMELEV’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
VADIM ŠTŠEMELEV, isikukood 36912102219, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.02.2014 ja lõpp 17.02.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
09.09.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta VADIM ŠTŠEMELEV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vadim Štšemelevile ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 17.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Štšemelevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Vadim Štšemelev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.06.2014 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 17.02.2014. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistung Vadim Štšemelev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal on palju põhjusi, miks ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava laps asus xxxx siia elama ja isiku ema ei saa üksi hakkama. Samuti on vanemad juba eakad ning neid peab aitama. Kinnipeetava sõnul ei tarvitanud ta 2010. aastal üldse narkootikume, kuid siis oli raha vaja ning elus läks kõik halvasti, siis seetõttu ta sattuski kuritegelikule teele. Nüüd on kõik teistmoodi ja ta tunnistab oma süüd täielikult. Vabanedes saab tööle xxxx, kus ta ennegi töötas. Garantiikirja tal selle kohta pole, kuid kinnipeetava sõnul võetakse ta sinna kindlasti tööle. Lisaks keeldub kinnipeetav kategooriliselt tarbimast alkoholi ja narkootikume. Vanglas läbis erinevaid programme. Elama asub vanemate juurde. Tema lapse eestkostja on vanaema, kes elab xxxx, kuid täiskasvanud poeg elab omaette. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Käesoleval hetkel välistab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise see, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on üliraske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad õiguskuuleka käitumise tagamiseks, tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna isik kannab karistust I astme narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega kujuneks süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, millist, arvestades kinnipeetava isikut, ei saa lugeda otstarbekaks. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta ja viie kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Viru Maakohtu 09.06.2014 kohtuotsusega mõisteti kinnipeetavale karistus vastavalt KarS § 184 lg 2 sanktsiooni alammäärale, s.o 3 aastat vangistust ning seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei ole ilmselgelt põhjendatud ega oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (sõltuvus), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud – tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, kinnipeetava sugulased on kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud. Samas arvestades
käesolevas arvamuses toodud asjaolusid, kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning reaalset karistust kannab kuuendat korda. Peamiselt on kinnipeetav karistatud varavastaste süütegude eest, kuid käesolevat karistust kannab kinnipeetav seoses narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalne kasusaamine ning üheks ajendiks on narkootikumide sõltuvus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 35% ning oht seisneb narkootiliste ainete levitamisele kaasaaitamises ja materiaalse kahju tekitamises. Seega oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kuna kinnipeetav kannab karistust esimese astme narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, millist, arvestades kinnipeetava isikut, ei saa lugeda otstarbekaks. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta ja viie kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Viru Maakohtu 09.06.2014 kohtuotsusega mõisteti Vadim Štšemelevile karistus vastavalt KarS § 184 lg 2 sanktsiooni alammäärale, s.o 3 aastat vangistust, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei ole ilmselgelt põhjendatud ega oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõttu tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu.
Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2015 kohtumääruse
Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. septembri 2015 määrus muutmata.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
Kohtumäärus jõustus 07. novembril 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.