Nikolai Boriskov süüdistuses KarS § 114 p-de 1, 4 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. juuni 2015 otsus
Apellatsioonide esitajad
süüdistatav Nikolai Boriskov, süüdistatav Nikolai Boriskovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga
Prokurör
ringkonnaprokurör Olga Dorogan
Süüdistatav
Nikolai Boriskov, isikukood: XXX, asukoht: Viru Vangla; ei tööta; kriminaalkorras karistatud
Kaitsja
vandeadvokaat Kaido Kooga
RESOLUTSIOON:
1.Viru Maakohtu 29. juuni 2015 otsus jätta muutmata.
2.Süüdistatav Nikolai Boriskovi ja süüdistatav Nikolai Boriskovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga apellatsioonid jätta rahuldamata.
3.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaat Kaido Koogale süüdistatav Nikolai Boriskovile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Nikolai Boriskovilt. Nikolai Boriskovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Nikolai Boriskov, 1-14-5652 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
1.Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega üldmenetluses tunnistati Nikolai Boriskov süüdi KarS § 114 p-de 1, 4 järgi ning mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 15.01.2014 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestati alates N. Boriskovi vahistamisest, s.o alates 15.01.2014. VÕS § 1043 alusel rahuldati kannatanu V.B. tsiviilhagi ning mõisteti N. Boriskovilt välja 803,24 eurot kannatanu V.B. kasuks. Lisaks mõisteti 29.06.2015 otsusega N. Boriskovilt välja menetluskulud summas 7041,50 eurot, mis tuleb süüdistataval tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
1.1.N. Boriskovile esitati süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem pannud toime teise inimese tapmise, pani taas toime kuriteo järgmistel asjaoludel: 13.01.2014 pärast kella 23.00, viibides Z.B. elukohas Kohtla-Järvel, aadressil XXX asuvas korteris, tahtliku tapmise eesmärgil peksis piinaval ja julmal viisil Z.B. surnuks, lõi korduvalt kõva tömbi esemega Z.B. t pea ja näo piirkonda, millega tekitas rohked põrutushaavad näol ja peas, näokolju ja ajukolju luude hulgimurrud, ajukoe põrutuse, verevalumid peaaju kelmete all ja peaajuvatsakestes, verevalumid näo ja pea pehmetes kudedes, mille tulemusel Z.B. suri sündmuskohal lahtise kolju-ajutrauma tagajärjel. Lisaks tekitas N. Boriskov Z.B. kaela mittetäielikust komprimeerimisest materjaliga kaks strangulatsioonivagu kaelal, samuti tekitas sügavad marrastused vasaku labakäe selgmisel pinnal. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustas N. Boriskov Z.B. le teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitas talle põhjendamatult jõhkraid vigastusi. Süüdistusaktis on N. Boriskovi tegu kvalifitseeritud mõrvana KarS § 114 p-de 1 ja 4 järgi, s.o tapmisena, tehes seda julmal ja piinaval viisil ning korduvalt.
2.Maakohus, uurinud esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud ning süüdistatav N. Boriskov pani toime kannatanu Z.B. tapmise julmal ja piinaval viisil, olles varem tapmise toime pannud ehk korduvalt ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud mõrvana KarS § 114 lg 1 p 1 ja p 4 järgi. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgnevad.
2.1.Maakohtus kohtuliku uurimise käigus keeldusid isiklikel põhjustel ütlusi andmast süüdistatava isa N.B. ja süüdistatava abikaasa J.B. , mistõttu taotles prokurör nende kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Kaitsja sellega ei nõustunud. Maakohus asus seisukohale, et puudub alus jätta ütlused vastu võtmata. Kui KrMSi eelmine redaktsioon nägi ette erandi selles osas, kas tunnistaja keeldub ütluste andmisest seaduslikul alusel või mitte, siis alates 01.09.2011 kehtiv KrMS § 291 sõnastus sellist vahet ei tee. Maakohtu arvates on täidetud ka KrMS § 291 lg 3 p-dest 1-3 tulenevad nõuded.
2.2.Süüdistatav N. Boriskov tunnistas ennast maakohtus täielikult süüdi ning kohtuliku arutamise käigus ei olnud vaidlust selle üle, et 13.01.2014 õhtusel ajal peale kella 23.00 viibis süüdistatav kannatanu Z.B. elukohas korteris aadressil XXX , Kohtla-Järve, kus tekkinud tüli käigus tappis kannatanu. Maakohus märkis, et süüdistatava poolt kannatanu Z.B. tapmise fakt ei olnud antud asjas vaidlusesemeks. Seda kinnitavad ka teised uuritud tõendid.
2.3.Seejuures löökide arvu osas ei anna isikulised tõendiallikad kindlat vastust. Süüdistatava N. Boriskovi ning tunnistajate M.J. i ja D.P. i ütlused lähevad löökide arvu osas lahku. Sellest tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks tugineda kannatanule tekitatud kehavigastuste arvu kindlaks tegemisel eelkõige eksperdiarvamusele. Eksperdiarvamuse kohaselt tekitati kannatanule kokku 23 kuni 27 vigastust. Vastavalt sellele oli ka löökide arv, kuid täpsemalt ei osanud ekspert öelda, kuna osa vigastusi oli üksteise peal.
2.3.1.Süüdistuse kohaselt tekitas N. Boriskov Z.B. kaela mittetäielikust komprimeerimisest materjaliga kaks strangulatsioonivagu kaelal ja sügavad marrastused vasaku labakäe selgmisel pinnal. Seda kinnitab eksperdiarvamus. Kannatanu kaelal kahe strangulatsioonivao tekkimise mehhanism ja asjaolud jäid aga maakohtus kohtuliku arutamise käigus kindlaks tegemata. Ekspert Marat Jeržanov ei osanud maakohtu istungil ülekuulamisel kinnitada, kas need olid tekitatud enne või pärast lööke pea piirkonda, aga selgitas, et kõik kannatanu kehal avastatud kehavigastused tekitati elupuhuselt. Kuna eksperdiarvamuse järgi oli kannatanu Z.B. surma põhjuseks aju-kolju lahtine tömp trauma, siis need kaks strangulatsioonivagu ei olnud otseses põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega ning maakohus ei hakanud käsitlema sellega seonduvaid asjaolusid põhjalikumalt. Kannatanu vasaku labakäe selgmisel pinnal olnud vigastuste osas nõustus maakohus eksperdi arvamusega ning luges tõendatuks, et need olid tekitatud kannatanu pea tagumisse piirkonda löökide sooritamisel, kui kannatanu püüdis kaitsta käega oma pead.
2.3.2.Maakohus luges tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut vähemalt 23 korda erikujulise haamriga vastu pead ja nägu, millega tekitas temale rohked põrutushaavad näol ja peas, näokolju ja ajukolju luude hulgimurrud, ajukoe põrutuse, verevalumid peaaju kelmete all ja peaajuvatsakestes, verevalumid näo ja pea pehmetes kudedes, mille tulemusel Z.B. suri sündmuskohal lahtise kolju-ajutrauma tagajärjel. Süüdistatava teod ja selle tagajärjeks saabunud kannatanu Z.B. surm on omavahel põhjuslikus seoses.
2.4.Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et süüdistatav N. Boriskov on varem karistatud Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003 otsusega KrK § 101 p-de 1, 7 järgi teise inimese tapmise eest.
2.4.1.Kaitsja vaidles seejuures vastu, et kuritegu ei ole toime pandud piinaval või julmal viisil. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on julm viis kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Maakohus luges tõendatuks, et süüdistatav on korduvalt löönud kannatanut temaga kaasas olnud haamriga pea erinevatesse piirkondadesse, teinud kokku vähemalt 23 lööki, millega tekitas kannatanule näo- ja ajukolju luude murrud, verevalumid ning saadud aju-kolju lahtise trauma tagajärjel suri kannatanu kohapeal. Maakohtu arvates tekitas süüdistatav kannatanule põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi, mistõttu tapmine oli toime pandud julmal viisil.
2.4.2.Arvestades tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist, põhjustas N. Boriskov Z.B. le teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitas talle põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi. Ekspert on kinnitanud, et esimesed löögid pea piirkonda ei olnud surmavad ning peale esimeste löökide saamist oli kannatanu veel elus ja teadvusel. Marrastused vasaku labakäe selgmisel pinnal kinnitavad, et kannatanu püüdis ennast kaitsta, kaitsta oma pead, kuid vaatamata sellele jätkas süüdistatav kannatanu löömist. Ka tunnistajate M.J. ja D.P. ütlused tõendavad, et mõnda aega pärast viimaste löökide saamist oli kannatanu veel elus. Samuti kinnitas tapetu ema V.B. , et kui ta saabus kohale oli tütar veel elus, aga ei olnud enam teadvusel. Tunnistaja D.P. kuulis, kuidas pärast saadud lööke nuttis kannatanu oma korteri koridoris. See viitab, et süüdistatav põhjustas oma tegudega kannatanule suurt valu, millele osutavad ka rohked ja rasked vigastused. Süüdistatav ise kirjeldab toimunut, et kõik toimus väga kiiresti, tekkis tüli, ta haaras haamri, tegi esimesed löögid elutoas, selle järgnesid paar lööki koridoris. Samas tunnistab süüdistatav, et vahetult enne kannatanu tapmist tarvitas ta ära kaks doosi narkootilist ainet fentanüül ning ei mäleta hästi kõiki asjaolusid. Tunnistajate M.J. i
ja D.P. i ütlused kinnitavad, et kannatanu löömine võttis süüdistataval tunduvalt rohkem aega. Tunnistaja D.P. ütluste järgi riidlemise algusest kuni kannatanu nutmise lõppemiseni kulus 3035 minutit. D.P. helistas V.B. le kell 23.21. Kell 23.30 helistas V.B. häirekeskusesse, olles tütre korteri ukse juures ning kogu selle aja vältel oli kannatanu veel elus. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kannatanu Z.B. tapmine on toime pandud julmal ja piinaval viisil.
2.5.Tahtluse osas märkis maakohus, et N. Boriskov pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult, kuid mitte kavatsetult. Antud asjas tuvastatud asjaolud ei osunda sellele, et süüdistatav oleks seadnud Z.B. tapmise endale eesmärgiks. Süüdistatav N. Boriskov on üle 20 korra löönud kannatanut elutähtsasse piirkonda haamriga ehk kõva tömbi esemega, millega tekitas kannatanule rohkelt vigastusi, mille tulemusel Z.B. suri sündmuskohal. Asjaolu, et süüdistatav soovis kannatanu surma, kinnitab ka see, et peale esimeste löökide tegemist elutoas kui kannatanu hakkas karjuma ja katsus põgeneda tema käest, joostes välja koridori korteri välisukse poole, järgnes süüdistatav temale ning vaatamata selle, et kannatanu enam ei liikunud, kukkus koridoris maha ja oli seljaga tema poole, tegi veel mitu lööki pea piirkonda. Peale viimaste löökide tegemist pani süüdistatav, tema enda ütluste järgi, ennast riietesse ja lahkus sündmuskohalt tundmata vähimatki huvi kannatanu seisundi suhtes, kuigi nägi kannatanul rohkeid vigastusi ja verd, et ta oli raskes seisundis ja korises. Seega teadis süüdistatav N. Boriskov, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja soovis seda ehk pani teo toime otsese tahtlusega.
2.6.Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest ei tuginenud sellele asja arutamise käigus.
2.7.Karistuse osas märkis maakohus, et karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse N. Boriskovi kohtuliku arutamise käigus avaldatud kahetsust ja karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. N. Boriskovi süü on üle keskmise. Ta pani toime tapmise piinaval ja julmal viisil, teistkordselt, otsese tahtlusega, suhtudes oma tegude tagajärgedesse ükskõikselt. N. Boriskov on varem korduvalt karistatud. Maakohus nõustus prokuröri karistusettepanekuga selles, et ei ole alust eluaegse vangistuse kui kõige rangema karistuse määra mõistmiseks. Samas, arvestades kergendavat asjaolu (kahetsus), aga ka kuriteo raskust ja laadi (tapmine piinaval ja julmal viisil, korduv), õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalusi süüdlase mõjutamiseks, leidis maakohus, et N. Boriskovile tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras, s.o 15-aastane vangistus. Maakohus ei tuvastanud alust N. Boriskovile mõistetava karistuse kandmisest vabastamiseks või selle kergendamiseks. Süüdistatav N. Boriskovi ja süüdistatava kaitsja vandeadvokaat K. Kooga apellatsioonid
3.Viru Maakohtu 29.06.2015 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav N. Boriskov, kes taotleb endale kergema karistuse mõistmist, menetluskulude vähendamist ning palub kohtul arvestada otsuse tegemisel tema puhtsüdamlikku kahetsust.
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatava kaitsja, kes palub Viru Maakohtu 29.06.2015 otsuse tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada N. Boriskov süüdi KarS § 114 p 4 järgi ja mõista talle kergem karistus. Apellatsioonis esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
4.1.Apellant leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Riigikohtu 14.02.2007 otsuse nr 3-1-1-114-06 kohaselt väljendub julmus põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. N. Boriskovi tegevuses ei väljendunud sellist põhimõttelist ja erilist hoolimatust. Ka ei tekitanud ta kannatanule põhjendamatult jõhkraid ja
moonutavaid vigastusi, mistõttu ei saa rääkida kannatanu tapmisest julmal viisil. Samuti ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, et tegemist oli piinaval viisil tapmisega ja et see oleks leidnud tõendamist. Kohtupraktika kohaselt on tapmine piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. N. Boriskovi poolt sooritatud löökide arv on suur, kuid pole teada, kui kiiresti kaotas kannatanu teadvuse. Kui kannatanu ema sündmuskohale saabus, oli kannatanu teadvuseta, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et kannatanule tekitati valu ja muid füüsilisi vigastusi pika aja jooksul.
4.2.Apellatsioonis ollakse seisukohal, et süüdistatav N. Boriskovile tuleb mõista kergem karistus, kuna süüdistatav ei ole tegu toime pannud julmal ja piinaval viisil. Maakohus võttis arvesse N. Boriskovi kohtuliku arutamise käigus avaldatud kahetsust. Lisaks kirjutas N. Boriskov 12.01.2015 enne kohtumenetluse algust puhtsüdamliku ülestunnistuse, mille ta esitas maakohtule. Apellatsioonis ollakse seisukohale, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, s.o süü ülestunnistamisele ilmumine. Ringkonnaprokurör O. Dorogani vastus apellatsioonidele
5.Apellatsioonide osas esitas vastuse prokurör, kes apellatsioonidega ei nõustu ning jääb varasemas kohtuinstantsis enda poolt toodud argumentide juurde. Prokurör on nõus maakohtu põhistatud seisukohaga, et hinnates tapmistegu tervikuna – võitlusvõimetu kannatanu massiivne peksmine kõva tömbi esemega pähe – on tegemist julma ja piinava teoviisiga KarS § 114 p 1 tähenduses. Prokurör peab vajalikuks veel rõhutada, et maakohtu istungil on tuvastatud, et kehavigastuste tekitamisel kannatanu tundis suurt valu. Eksperdiarvamusele tuginedes on tuvastatud, et kannatanul esimesed löögid pea piirkonnas olid mitte surmavad ja sel ajal kaitses kannatanu ennast kätega ning kõik temal avastatud vigastused on elupuhused. Tunnistaja D.P. kinnitas, et kannatanu karjus valust, mis annab alust arvata, et vähemalt ründe alguses kannatanu tundis valu. See fakt, et hiljem koridoris kannatanu nuttis kinnitab, et ta oli teadvusel ja tundis valu. N. Boriskovi ja tema kaitsja arvamus, et N. Boriskovi määratud karistus tuleb kergendada, ei ole põhjendatud, sest maakohus on põhistanud, millised tegurid tingivad süüdistatavale karistuse mõistmise just sellises määras. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, sh maakohtu otsuse, kohtuistungi protokolli ja apellatsioonidega ning prokuröri vastusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
6.1.Menetlusõigusest tulenevalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires (RKKKm nr 3-1-1-115-04). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11). KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsioonide piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatava kaitseõiguse tagamise seisukohalt,
sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonides vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11).
7.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida järgnevat. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. KarS § 5 lg 2 sätestab sellest erandi, mille kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Alates 01.01.2015 jõustus uus KarS-i redaktsioon, mis tõi endaga kaasa N. Boriskovile 27.06.2014 esitatud süüdistuse aluseks oleva sätte, s.o KarS § 114 p-de 1 ja 4, muudatused. Alates 01.01.2015 on KarS § 114 muutunud kahelõikeliseks, sätestades lisaks füüsilise isiku vastutusele (lg 1) ka juriidilise isiku vastutuse (lg 2). Sätte kahelõikeliseks muutmine ei ole endaga kaasa toonud aga varasemalt kehtinud sätte punktides sätestatud koosseisu asjaolude muutumist. Muutunud ei ole ka alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 114 sanktsioonimäär – nii kuni 31.12.2014 kehtinud kui ka 01.01.2015 kehtima hakanud KarS näeb mõrva eest, mis on toime pandud piinaval või julmal viisil ja vähemalt teist korda, karistusena ette 8- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse. Seega ei ole N. Boriskovi puhul tegemist isikuga, kelle suhtes kohalduks KarS § 5 lg 2 ning tuleb lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsioonist.
8.Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et N. Boriskov põhjustas kannatanu Z.B. surma. Seejuures on süüdistatav maakohtu istungil tunnistanud ennast süüdi (lk 57 pöördel). Maakohus kvalifitseeris süüdistatava poolt toime pandud tapmise koosseisuliste asjaoludega ka julma ja piinava viisi (punkt 1) ja vähemalt teist korda toimepanemise (punkt 4). Vaidlust ei ole ka selles, et N. Boriskovi jaoks oli see vähemalt teine toimepandud tapmine. N. Boriskov on Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003 otsusega süüdi mõistetu KrK § 107 p 7 järgi, s.o tahtliku tapmise eest, mis oli toime pandud eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles osas, et N. Boriskov pani tapmise toime piinaval ja jumal viisil. Apellatsioonis tuuakse välja, et N. Boriskovile süüks arvatud julm ja piinav viis ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.
8.1.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatuga, et N. Boriskovi tegevus ei väljendanud põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes (s.o julmus) ega tekitanud kannatanule teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi (s.o piinav viis).
8.1.1.Tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena väljendub julm teoviis põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Julma viisina on alust käsitada kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist. (RKKKo nr 3-1-115) Maakohtus avaldatud ekspertiisiakti (avaldamine lk 74 pöördel; akt, toimik kriminaalasja juurde köide 1, lk 136-155) ja eksperdi maakohtus antud ütluste (lk 75-76) kohaselt tekitati kannatanule hulgaliselt vigastusi, erinevad luumurrud pea- ja näopiirkonnas, nt vasaku sarnaluu ja ninaluude hulgikillunenud murrud, otsmikuluu hulgikillunenud murd, kolju põimikluude hulgikillunenud murd ning haavad peas on sügavad ja ulatuvad luuni. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja seisukoht, et selliste vigastuste näol ei ole N. Boriskovi tegevuses väljendunud põhimõtteline ja eriline hooletus inimelu ja –keha kui väärtuse suhtes ehk julmus. Täiesti asjakohatu on kaitsja väide, et süüdistatav ei tekitanud kannatanule põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi, sest ringkonnakohtu hinnangul on tegemist jõhkrate eluga kokkusobimatute vigastusega, millega süüdistatav on ilmselgelt väljendanud igasugust lugupidamatust inimelu suhtes.
8.1.2.Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu ja kauakestvaid muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva, happe või muu vahendi kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. Samuti võib tapmise piinaval viisil moodustada ohvri surnuks peksmine, sel juhul tuleb arvestada löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta inimkehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud kehavigastuste hulka ja laadi ning valutunde kestust. (RKKKo nr 3-1-1-106-97) Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli ka piinava viisiga KarS § 114 punkti 1 mõttes ning ei jaga kaitsja seisukohta, et vaatamata löökide suurele arvule, ei ole teada, kui kiiresti kaotas kannatanu teadvuse ning seetõttu ei ole tegemist piinava viisiga. Eksperdi maakohtus antud ütluste (lk 75 pöördel) kohaselt esimeste löökide ajal kannatanu pea tagumisse piirkonda oli kannatanu olnud teadvusel, kuid näopiirkonna viimased vigastused – luu murrud ja peaaju põrutus – olid absoluutselt surmavad. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuigi teadvusel oleku aeg on oluline, ei ole see absoluutne ainuke asjaolu, mida arvestada tuleb. N. Boriskov peksis korduvalt Z.B. d, tekitades talle vähemalt 23 erinevat vigastust, kuid võimalik ka rohkem. Ekspertiisiakti kohaselt (toimik kriminaalasi juurde köide 1, lk 147) tekkisid haavad löögist, mida kinnitavad traumeeritavate jõudude rakenduskohtade paiknemine, nende tsentripetaalne suund, samuti vigastuste põrutustele viitav iseloom. Arvestades, et süüdistatav põhjustas tömbi esemega peksmisega ohvrile hulgi erinevaid luumurde, siis oli tegemist loomult intensiivsete ja paljude löökidega. Kuna vigastused olid tekitatud näo- ja peapiirkonda, siis sõltumata sellest, et süüdistatava vägivaldse tegevuse kestvust ja kannatanu teadvusel oleku aega saab kirjeldada minutites, võib ringkonnakohtu hinnangul tulenevalt löökide arvust, asukohast ja kehavigastuste iseloomust lugeda süüdistatava tegevuse piinavaks, mis põhjustas kannatanule teadvusel oleku viimases faasis ulatusliku ja ebainimliku valutunde.
8.1.3.Kohtukolleegium nõustub prokuröri ja maakohtuga, et piinavat viisi on siiski võimalik ka ajaliselt määratleda tunnistaja D.P. i ütlustega (lk 66). Nende kohaselt tunnistaja kuulis 13.01.2014 umbes kella 23.11 või 23.15 paiku, et Zoja sõimas kedagi, rääkis valjusti. Seejärel kuulis tunnistaja valju karjumist, mitte lihtsalt ei karjutud, vaid justkui oleks keegi haiget teinud. Üks karje ja mõne sekundi möödudes samasugune uuesti. Samuti olid tunnistaja hinnangul kuulda tömbid (tuhmid) löögid. Seejuures olid löögid peale karjumist. On oluline, et vastates maakohtu küsimusele (lk 67), kui kaua kestis ajaliselt sõnaline vaidlemine kuni ohvri nutmiseni, vastas tunnistaja, et see oli 30-35 minutit. See asjaolu annab kinnitust, et tegemist oli pikema perioodi jooksul toimunud suurt valu tekitanud peksmisega, mille eest Z.B. üritas ennast kaitsta, kuid mis ei õnnestunud.
8.1.4.Piinavaks ja julmaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema ka tahtlus. Ohvri piinamine või julmutsemine ei pea olema süüdistatava eesmärk, vaid piisab kui ta peab ohvri kannatusi või brutaalset surma võimalikuks ja möönab seda. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdistataval on olemas tahtlus, sest ei ole eluliselt usutav, et pekstes kannatanut vähemalt 23 erineva vigastuse tekitamisel, sh peapiirkonda, ei pidanud N. Boriskov võimalikuks, et põhjustab kannatanu surma. Süüdistatav pidi seda vähemalt möönma.
9.Kaitsja leiab, et kuna ei ole põhjendatud N. Boriskovi süüditunnistamine tapmises piinaval ja julmal viisil, siis tuleb süüdistatavale mõista ka kergem karistus. Nii süüdistatav kui ka kaitsja leiavad, et kohus peaks arvestama süüdistatava suhtes ka KarS § 57 lg 1 p 3 märgitud kergendavat asjaolu ehk süüdistatava ilmumist süü ülestunnistusele.
9.1.Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et N. Boriskov on põhjendatult süüdi tunnistatud tapmises piinaval ja julmal viisil, siis puudub alus ka kaitsja apellatsioonis märgitud taotluse, s.o kergema karistuse mõistmine, rahuldamiseks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu käsitlusega mõistetud karistuse osas ning ei pea vajalikuks siinkohal sellel rohkem peatuda,
kuna apellatsioonis taotletu, s.o karistuse vähendamine, põhjusel, et puudub julm ja piinav viis, ei ole enam asjakohane.
9.2.Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna N. Boriskovi kohtuliku arutamise käigus avaldatud kahetsust, st on tuginenud KarS § 57 lg 1 p-le 3. KarS § 57 lg 1 p 3 näeb karistust kergendavate asjaoludena ette süü ülestunnistamisele ilmumist, puhtsüdamlikku kahetsust või süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Apellatsioonis viidatud süü ülestunnistamisele ilmumine on isiku vabatahtlik avaldus, millega ta võtab süüteo omaks; tema enda algatusel pöördutakse kohtuvälise menetleja poole, kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning talle teadaolevate süüteo asjaolude avaldamist, mis hõlbustab süüteo avastamist (RKKKo-d nr 3-1-1-23-96; nr 3-1-1-1397; nr 3-1-1-112-04, p 8). Et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (RKKKo nr 3-1-1-105-06, p 11). Ei ole oluline, millisel motiivil isik süü ülestunnistamisele ilmus ning kas ta kahetseb oma tegu või mitte. Selline pöördumine vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina (KrMS § 63 lg 1). Samuti tuleb protokollis näidata, et initsiatiiv ülestunnistuseks tuli isikult endalt. Vastavasisulise kirjaliku pöördumise korral tuleb seda käsitada ülestunnistusele ilmumise sooviavaldusega ning pöörduja tuleb kirjalikult esitatud väidete osas üle kuulata (RKKKo nr 3-1-1-127-06, p 10). Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingil muul viisil (RKKKo nr 3-1-1-127-06, p 10). Seega ei vasta käesolev N. Boriskovi ülestunnistus sellele esitavatele nõuetele ning maakohus on põhjendatult jätnud selle arvestamata kui karistust kergendava asjaolu. Lisaks on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus on karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, siis puudub alus arvestada täiendavalt karistust kergendavate asjaoludena veel süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kannatanute ees vabandamist (RKKKo nr 3-1-1-112-04, p 8).
10.Süüdistatav on taotlenud oma apellatsioonis maakohtus väljamõistetud menetluskulude vähendamist. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maakohtu 29.06.2015 otsusega anti süüdistatavale võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. Oma apellatsioonis ei ole süüdistatav seejuures väljatoonud ühtegi mõjuvat põhjendust, miks tuleks menetluskulusid vähendada. Maakohus on niigi võimaldanud N. Boriskovil menetluskulusid ositi tasuda, mistõttu leiab ringkonnakohus, et süüdistatava taotlus menetluskulude vähendamiseks jääb edutuks.
11.Süüdistatav N. Boriskovi riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat K. Kooga esitas Tartu Ringkonnakohtule tasutaotluse, milles taotleb tasu kokku summas 96,00 eurot, sh käibemaks 16,00 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus seonduvalt kaitsealuse nõustamise ja apellatsiooni koostamisega sellises ajalises mahus on põhjendatud ja rahuldab taotluse. KrMS § 185 lg 2 alusel ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud, s.o N. Boriskovi kanda.
12.Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. juuni 2015 kohtuotsuse muutmata ning süüdistatav N. Boriskovi ja süüdistatava kaitsja K. Kooga apellatsioonid rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.