Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan
Asja läbivaatamise kuupäev
25.05.2015-28.05.2015; 01.06.2015-02.06.2015 ja 05.06.2015 avalikul kohtuistungil
Kriminaalasi
Nikolai Boriskovi süüdistuses KarS § 114 p 1, 4 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
Nikolai Boriskov isikukood 37902212221, elukoht xxx; viibib vahi all Viru Vanglas, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel - vene keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 13.03.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 101 p 7, § 142 lg 2 p 2,4, § 130 lg 1 järgi vangistusega 10 aastat; 16.10.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi vangistusega 8 kuud, ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 3 kuud 29 päeva. Tartu Maakohtu 20.01.2012 määrusega oli vabastatud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 13.02.2013 Vahistatud alates 15.01.2014 Vandeadvokaat Kaido Kooga
Kaitsja
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg 1,3; § 311; § 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus
Süüdi tunnistada Nikolai Boriskov kuriteo toimepanemises KarS § 114 p 1,4 järgi ning mõista talle karistuseks 15 (viisteist) aastat vangistust.
2.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 15.01.2014 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestada alates Nikolai Boriskovi vahistamisest, s.o. alates 15.01.2014.
3.Nikolai Boriskovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada antud kohtuotsuse jõustumisel. 1(13)
4.Vastavalt VÕS § 1043 rahuldada kannatanu Xxx Xxx tsiviilhagi ning mõista Nikolai Boriskovilt välja 803,24 eurot kannatanu Xxx Xxx kasuks (a/a xxx Swedbank).
5.Rahuldada kaitsja advokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 948 + 48 eurot, kokku 996 (üheksasada üheksakümmend kuus) eurot (koos käibemaksuga).
6.Välja mõista Nikolai Boriskovilt riigituludesse menetluskulud: 975 eurot sundraha; 1 euro toimiku paljundamise kulud; 2280 eurot DNA-ekspertiisi kulud; 314 eurot jäljeekspertiisi kulud; 320 eurot surnu kohtuarstlik ekspertiisi kulud; 1593,90 eurot kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumus; 327,60 eurot + 234 eurot + 948 eurot + 48 eurot kaitsjatasu. Nikolai Boriskovil tasuda menetluskulud (kokku 7041,50 eurot) 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99915700047375 ning selgitus „Nikolai Boriskov 1-14-5652 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Asitõendid: - kannatanu Xxx Xxx pidžaamapüksid, - mobiiltelefon Samsung, imei-kood xxx, - mobiiltelefon Nokia imei-kood xxx, - eksperimentaaljäljed, - jalatsitalla jäljend, - nöörijupp, - kannatanu Xxx Xxx juuksed, - kahtlustatava Nikolai Boriskovi juuksed, - juuksekarvad – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatava Nikolai Boriskovi kiri ja DVD plaat fotofailidega – jätta kriminaaltoimiku juurde.
8.KrMS § 1431 alusel tühistada Nikolai Boriskovi suhtes prokuratuuri määrusega kohaldatud lisapiirangud.
2(13)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 6. juulil 2015. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 20. juulist 2015. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 5. augustil 2015 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Kohus pikendas 20. juuli 2015 kohtumäärusega otsuse täisteksti kättesaadavaks tegemise tähtaega kuni 31. juulini 2015. Seega jõustub otsus 16. augustil 2015 kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni kohtuotsuse peale.
SÜÜDISTUS
Nikolai Boriskov’it süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem pannud toime teise inimese tapmise, taas pani toime kuriteo järgmistel asjaoludel: 13.01.2014. aastal pärast kella 23.00, viibides Xxx Xxx elukohas Kohtla-Järvel aadressil xxx asuvas korteris, tahtliku tapmise eesmärgil peksis piinaval ja julmal viisil Xxx Xxx surnuks, lõi korduvalt kõva tömbi esemega Xxx Xxxd pea ja näo piirkonda, millega tekitas rohked põrutushaavad näol ja peas, näokolju ja ajukolju luude hulgimurrud, ajukoe põrutuse, verevalumid peaaju kelmete all ja peaajuvatsakestes, verevalumid näo ja pea pehmetes kudedes, mille tulemusel Xxx Xxx suri sündmuskohal lahtise kolju-ajutrauma tagajärjel. Lisaks tekitas Nikolai Boriskov Xxx Xxx kaela mittetäielikust komprimeerimesest materjaliga kaks strangulatsioonivagu kaelal, samuti tekitas sügavad marrastused vasaku labakäe selgmisel pinnal. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustas Nikolai Boriskov Xxx Xxxle teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitas talle põhjendamatult jõhkraid vigastusi. Seega pani Nikolai Boriskov toime tapmise, tehes seda julmal ja piinaval viisil ning korduvalt, so mõrva ehk KarS § 114 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud ning süüdistatav Nikolai Boriskov pani toime kannatanu Xxx Xxx tapmise, julmal ja piinaval viisil, olles varem tapmise toimepannud isikuks ehk korduvalt ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud mõrvana KarS § 114 lg 1 p 1 ja 4 järgi. Tõendite lubatavus ja usaldusväärsus
1.Kohtuliku arutamise käigus keeldusid prokuröri kutsutud tunnistajad xxx xx (süüdistatava isa) ja xx xx (süüdistatava abikaasa) isiklikel põhjustel ütlusi andmast KrMS § 71 alusel, mistõttu taotles prokurör nende eeluurimisel antud ütluste avaldamist KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Kaitsja vaidles sellele vastu, leides, et KrMS § 291 ei saa kohaldada olukorras, kui tunnistajad keelduvad ütluste andmisest isiklikel põhjustel nende lähedase suhtes ehk kui on olemas seaduslik alus ütluste andmisest keeldumiseks. Samuti ei ole täidetud KrMS § 291 lg 3 pst 2 tulenev tingimus ning ei saa väita, et nimetatud tunnistajate ütlused käivad kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks.
2.Kohus leidis, et puudub seaduslik alus tunnistajate xx xx ja xx xx varasemate ütluste tõendina vastu võtmisest keeldumiseks ning võttis need tõendina vastu (istungiprotokolli lk 32). 3(13)
Kui KrMS-i eelmine redaktsioon nägi ette erandi selles osas, kas tunnistaja keeldub ütluste andmisest seaduslikul alusel või mitte (ning ainult viimasel juhul võis tunnistaja varasemaid ütlusi avaldada), siis alates 1.09.2011 kehtiv KrMS § 291 sõnastus sellist vahet ei tee. Kohtu arvates on täidetud ka KrMS § 291 lg 3 p-dest 1-3 tulenevad nõuded, s.t ei ole alust kahelda xx x ja xx xx ütluste usaldusväärsuses, kaitsepoolel oli küllaldane võimalus esitada ütlustele vastuväiteid ning ütlused käivad kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks, sh kuriteo toimepanemise riista – haamri, kirjelduse ja asukoha, samuti süüdistatava riietuse ja käitumise kohta lähiajal pärast kuriteo toimepanemist. Vastuväiteid teiste tõendite lubatavuse või usaldusväärsuse suhtes esitatud ei olnud ning kohus neid ka ei tuvasta. Mõrva süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Mõrv on tapmise raskem ehk kvalifitseeritud koosseis, mille järgi kvalifitseeritakse tapmine juhul kui esineb üks või mitu KarS § 114 p 1-7 loetletud asjaoludest. Tapmine on materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Tuvastatud asjaolud
3.Süüdistatav Nikolai Boriskov tunnistas ennast kohtus täielikult süüdi ning kohtuliku arutamise käigus ei olnud vaidlust selle üle, et 13.01.2014 õhtusel ajal peale kella 23.00 viibis süüdistatav Xxx Xxx elukohas korteris aadressil xxx, kus tekkinud tüli käigus tappis kannatanu.
4.Süüdistatav ja kannatanu olid omavahel tuttavad. Süüdistatav kinnitas kohtus ülekuulamisel, et tundis kannatanut 3-4 kuud, ostis tema käest narkootikume ja nad olid ka intiimsuhetes, seksisid paar korda nädalas (istungiprotokolli lk 2, 4). Prokuröri küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et tema hüüdnimeks on „ökonomist“ (istungiprotokolli lk 4). Tunnistaja xx. Xxx kinnitas, et tapetu xx. Xxx mainis jutuajamisel keegi Nikolai nime, see oli 2-3 päeva enne juhtunut. Samuti ütles xx. Xxx, et Nikolai hüüdnimeks on „ökonomist“, sest ta kogu aeg käib portfelliga (istungiprotokolli lk 24). 3.06.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et süüdistatav ja kannatanu suhtlesid perioodiliselt telefoni teel, sh 10.01.2014, 12,01.2014 ja 13.01.2014 (I kd, tl 48-49).
5.Tunnistaja Xxx Xxx kinnitas, et suhtles oma sõbrannaga Xxx Xxx’ga 13.01.2014 hilisõhtusel ajal, umbes kell 23.00 või 23.10 ja kannatanu ütles, et on üksi, kavatseb vaadata filmi lõpuni ja minna magama.
6.Süüdistatava ütluste järgi 13.01.2014 õhtul peale kella 23.00 helistas ta xx. Xxxle, et osta tema käest narkootikume ja seksida ning kannatanu ise tegi temale ukse lahti. (3.06.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll – I kd, tl 48-49, tõendab, et 13.01.2014 helistas süüdistatav kannatanule kell 23.07.). Seejärel nad mõlemad tarvitasid ära narkootikumi (fentanüüli veenisiseselt ühe süstlaga, mida süüdistatav tõi endaga kaasa), proovisid seksida, hakkasid suudlema, kuid N. Boriskovil ei olnud erektsiooni. xx. Xxx hakkas naerma tema üle, narritama teda, lükkas jalgadega eemale. N. Boriskov hakkas karjuma tema peale, kannatanu hakkas naerma veel kõvemini. See kõik toimus elutoas, kus voodi kõrval seisis tool ja tooli najal rippus süüdistatava jope, mille taskus oli haamer. Süüdistatav võttis haamri jope taskust ja lõi kannatanut sellega mitu korda vastu pead. Süüdistatava ütluste kohaselt tegemist oli pisikese haamriga, metallkäepidemega, mis oli spetsiaalselt kohandatud klaasi purustamiseks. Ta kandis selle kaasas, et luua autoklaase puruks ja varastada autodest automakke ja navigaatoreid. 4(13)
Kannatanu hakkas karjuma, kargas püsti ning jooksis koridori, kus kukkus maha välisukse juures, olles seljaga süüdistatava poole. N. Boriskov läks koridori ja seal lõi kannatanut seljatagant veel paar korda haamriga vastu pead. Süüdistatav nägi kannatanul verd. Kannatanu oli veel elus ja korises. Siis keegi koputas uksele ja naisterahva hääl ütles, et kohe kutsun politsei välja. N. Boriskov hakkas panema ennast riidesse. Pani endale kapuutsi pähe. Tegi ukse lahti ja lahkus korterist. Korterist lahkumisel nägi teda tapetu ema Xxx Xxx. Haamri viskas süüdistatav minema põõsastesse „xxx“ poe juures, mis asub tema ja kannatanu elukoha keskel. Järgmisel päeval, s.o 14.01.2014 vanemate korteris vahetas riided ja jalanõud (saapad), mis tal olid seljas kuriteo toimepanemisel. Isa xx xx nägi seda pealt. Peale seda võttis need riided ja jalanõud kaasa ning läks Tallinnasse, et ennast varjata. Saapad ja riided, mis tal olid seljas kuriteo toimepanemisel viskas minema Tallinnas prügikonteinerisse. Tallinnas pidas politsei teda kinni 15.01.2014.
7.Tunnistaja xx. xx kinnitas ülekuulamisel (protokoll – II k, tl 27-32), et 14.01.2014 andis N. Boriskov temale üle kolmanda isiku vahendusel kirja, mille ta esialgu rebis väikesteks tükkideks ja hiljem esitas politseile. Kirja sisuks on nimekiri esmavajalikest asjadest (pesu, sigaretid, pass, hügieeniesemed, raha), korraldus – võtta ühendust teise isikuga (direktor) ja anda talle üle võtmed ja neljanumbriline PIN-kood (II k, tl 3-7). See näitab, et süüdistatav ei kavatsenud ennast üles anda ning planeeris varjata ennast uurimise eest.
8.Kasutatud tapmisriista ei õnnestunud eeluurimisel üles leida, kuid selle kirjelduse osas langevad süüdistatava ütlused kokku tunnistaja Xxx xxx ütlustega, mille kohaselt umbes nädal aega enne kuriteosündmust ilmus süüdistataval väike haamer, mille käepide oli metalltorust ning selle külge oli kinnitatud löögiosa. Nikolai kandis haamri kaasas jope taskus. Tunnistaja pani selle vannituppa ja süüdistatav ei ole tema käest haamri kohta midagi küsinud, aga kui tunnistaja hakkas seda otsima 14.01.2014 siis ei suutnud haamri korterist üles leida (II k, tl 8-12).
9.Kehalise kontakti olemasolu süüdistatava ja kannatanu vahel ning süüdistatava viibimist kannatanu korteris kinnitab ka ekspertiis. 23.04.2015 ekspertiisiaktis nr 14E-GE0209 jõudis ekspert xx xx järeldusele, et tapetu xxx. Xxx parema käe neljanda sõrme küüne alt võetud proovis saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui kahelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada N. Boriskov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Sellest proovist saadi meessugukromosoomi DNA analüüsil haplotüüp, milles on eristatav peamine haplotüüp ja see langeb kokku N. Boriskovi meessugukromosoomi haplotüübiga. Välisukse lukustuse riivelt seest poolt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis pärineb enam kui ühelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada N. Boriskov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (I k, tl 186-200). Võrdlusmaterjali selleks ekspertiisiks võeti uurija 20.01.2014 protokolliga (II k, tl 1-2) ja uurija 3.02.2014 taotluse alusel kannatanu riietelt ja kehast (I k, tl 198-200).
10.Seega süüdistatava poolt kannatanu xxx. Xxx tapmise fakt ei olnud antud asjas vaidlusesemeks. Seda kinnitavad ka teised uuritud tõendid.
11.Kannatanu Xxx Xxx ütluste kohaselt 13.01.2014 kell 23.21 helistas temale tütre Xxx Xxx naabrinaine, ütles, et Xxx karjub, kostub müra, käib kaklus. xx. Xxx pani ennast riidesse ja läks tütre juurde. Tema korter asub lähedal ning xx. Xxx jõudis ca viie minutiga kohale. Korteri ukse juures olles kuulis mingit liikumist. Proovis teha ust lahti, aga ei saanud kuna uks oli seestpoolt lukus. Ta hakkas koputama ja nõudma, et talle teeks ukse lahti. Mehe hääl vastas, et kohe teeb lahti. Sellest möödus paar minutit ja kui uks tehti lahti kohe väljus temale tundmatu noormees, kellel oli seljas tume värvi jope, kapuuts oli peas. Tema näojooned jäid kannatanule meelde ning eeluurimisel tundis xxx. Xxx süüdistatava ära, mille kohta prokurör on esitanud 16.01.2014 äratundmiseks esitamise protokolli (I kd, tl 1-5). Korterisse tunnistaja ei saanud sisse astuda, 5(13)
kuna seal oli kõik verine, tütar Xxx Xxx lamas koridoris. Tütar oli veel elus aga ei olnud enam teadvusel, korises, tal olid surmaeelsed korinad ja krambid. Näos oli suur verevalum, silm sinine. Kõik oli verine. xx. Xxx helistas häirekeskusesse ja kutsus välja kiirabi (istungiprotokolli lk 12-17).
12.13.01.2014 kiirabikaardist tulenevalt oli xx. Xxx’l diagnoositud rünne terava esemega, kolju ja näoluude murrud ning pea lahtised haavad. Kiirabibrigaadi lahkumisel oli xx Xxx surnud (I k, tl 47).
13.xx. Xxx ütlused ühtivad süüdistatava ütlustega. Viimane kinnitas, et kui kannatanu kukkus korteri välisukse juures, siis uksele koputati. Süüdistatav pani ennast riidesse ja korterist lahkumisel nägi kannatanu xx. Xxx emad (istungiprotokolli lk 3). Korterist väljumisel pani endale kapuutsi pähe (istungiprotokolli lk 8).
14.Tunnistajad Xxx xxx ja xxx xxx kinnitasid, et tapetu Xxx Xxx elas nendega samas majas (xx. xxx korter asub kannatanu xx. Xxx korteri peal ning xx. Xxx korter on kannatanu korteri all). Kuuldavus majas on väga hea ning 13.01.2014 hilisõhtusel ajal kuulsid nad kannatanu korterist tulevaid karjeid ja mõne aja pärast löögihelisid.
15.Tunnistaja xx. xxx kinnitas, et 13.01.2014 kella 21.00 paiku läks ta lapsega magama ning umbes kell 23.10-23.15 ärkas ta lärmi, karjumise peale. Kannatanu xx. Xxx sõimas kedagi, rääkis valjusti suures toas ehk elutoas. See kestis 1-2 minutit. Sõnu ei olnud kuulda. Oli kuulda, et see on xx. Xxx hääl. Võõraid hääli tunnistaja ei kuulnud. Seejärel 1 kuni 5 minutit hiljem kuulis tunnistaja xx. Xxx valju karjumist, justkui talle oleks haiget teinud, üks karje, mõne sekundi möödudes teine. Karjus kaks korda, mõlemad suures toas, elutoas. Peale seda oli kuulda tuhmid, tömbid löögid, tunnistaja sai aru, et kannatanu korteris toimub kaklus. Neid lööke oli 8 või rohkem, täpselt ei osanud tunnistaja vastata. Tunnistaja kirjelduse järgi kestsid löögid kaua aega, ei olnud nii, et löök ja vaikus, vaid löödi pidevalt. Selle peale helistas tunnistaja xx. Xxx tapetu Xxx Xxx emale ja ütles, et Xxxt pekstakse, midagi toimub tema korteris. xxx. Xxx vastas, et kohe tuleb. Siis kannatanu korteris oli juba vaikus. Vahepeal kui xxx. Xxx ema kõndis (see võttis 7-8 minutit) kuulis tunnistaja, et tapetu xxx. Xxx nutab koridoris, aga see ei kestnud kaua. Siis oli vaikus ja xxx. Xxx ema jõudis kohale, hakkas nõudma, et temale teeks ust lahti, uks avanes ja keegi jooksis välja. xxx. Xxx nägi, et see oli temale tundmatu meesterahvas.
16.Tunnistaja xxx. Xxx ütluste kohaselt 13.01.2014 hilisõhtusel ajal kuulis ta kannatanu xx Xxx korterist tulevaid karjeid, see oli naisterahva hääl, mis tuli elutoast. Peale seda umbes kell 23.30 läks tunnistaja vannituppa ja seal kuulis tuhmid löögid kannatanu korterist. Neid oli mitu, 6-7, aga tunnistaja ei kuulnud täpselt palju neid oli. Tunnistaja kirjelduse järgi karjumine ja löögid kestsid umbes pooltundi.
17.Prokuröri poolt dokumentaalse tõendina esitatud sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et tapetu korterist avastati löökide jäljed nii elutoas kui esikus. Esikus on kapiukse sisemisel küljel punakaspruunid plekid, alumisel riiulil on jalatsijälje fragment, millel on muster kahe ristiga. Esiku põrandal on suuremõõduline vereloik, mis on laiali tõmmatud üle kogu esiku põrandapinna. Jalatsikasti peal on mantel, millel on punakaspruuni värvi plekid ja bioloogilised jäägid. Esikust paremat kätt jääva vannitoa/wc ukse pinnal ja uksepiidal on tihedalt erineva kujuga hulgaliselt peenikesi vereplekke. Koridorist pääseb elutuppa. Enne elutoa läbe on maas suurem vereloik ja bioloogilisi jääke. Väikese toa ukse kõrval põrandal on punakaspruunid plekid. On suured vereplekid laibast köögi poole küljes. Köögi suunas ja köögis on punakaspruuni värvi jalatsijäljed, millel on ristikujuline muster. Elutoas väikese toa seinaääres on diivanvoodi, mis on valmis tehtud magamiseks, tekikotil on 10-sendise mündi suurune punane vereplekk, padjapüüril ja voodilinal on pruuni värvi vereplekk. Voodi kõrval akna all 6(13)
oleval kastikesel on külje peal vereplekk. Seega loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut haamriga nii elutoas kui koridoris. Samuti avastati vaatluse käigus verega määrdunud jalatsijäljefragmente xxx esimese trepikoja vaheplatsidel esimese ja teise ning teise ja kolmanda korruse vahel, samuti korteri nr xx ja xxx ukse juures ning jalatsijäljed xxx ja xxx majade vahelisel õuealal (I kd, tl 10-46).
18.Seda, et tegemist on just süüdistatava jalatsite jälgedega tõendavad ka tunnistaja xx xx ja xx xx (süüdistatava isa) ütlused.
19.Tunnistaja xx. Xxx ütluste kohaselt töötas ta 2013.a sügisel kaupluses „xxx“, mis müüb tööriideid, -jalatseid, kaitsevahendeid. Eeluurimisel andis tunnistaja välja musta värvi „Armitex“ jalatsid, mudel nr 315, millel oli ühesugune tald, tallal ristid ja servas „U“ kujulised protektorid. Nimetatud jalatsid uuriti 29.01.2014 asitõendi vaatluse käigus ning vaatluse tulemused langevad kokku tunnistaja xxx. Xxx ütlustega. Jalatsite tallamuster on reljeefsete ristidega ristkülikukujuliste äärtega, s.o 7 risti talla ülemisel keskmisel osal ja 2 risti kontsa osal (I kd, tl 111-120). Tunnistaja xxx. Xxx kinnitas ka seda, et „xxx“ kauplusest said osta kaupa nii firmad kui eraisikud ning maksta võis nii sularahas kui pangaülekandega (istungiprotokolli lk 30-32).
20.Tunnistaja xx xx (süüdistatava isa) ütlustest nähtuvalt 14.01.2014 kella 22.00 paiku tuli tema poeg (süüdistatav N. Boriskov) tema korterisse, läks tuppa, vahetas riideid, pani oma musta värvi töösaapad ja riided, mis tal oli enne seda seljas ratastega kohvri ning lahkus korterist. Need töösaapad, mida süüdistatav pani kohvri, ostis temale tunnistaja 2013 sügisel kauplusest „xxx“ (istungiprotokolli lk 41p, protokoll – II k, tl 20-26).
21.Samuti tunnistaja Xxx xxx kinnitas, et tavaliselt riietus süüdistatav tumeda värvi jopesse ning 13.01.2014 olid tal jalas kõrged mustad saapad armee või töösaabaste moodi (istungiprotkolli lk 41-41p, protokoll – II k, tl 8-12, 13-19).
22.Tunnistajana ülekuulatud Ida prefektuuri kriminalist xx xx kinnitas, et on teostanud sündmuskoha vaatluse. Tunnistaja kinnitas, et fototabelitena esitatud fotod – I k, tl 11-43, aga ka jalatsijälje fragmentide fotod tl 121-135 (eeluurimistoimiku lk 183-198) olid tehtud tema poolt sündmuskohal. Esialgu fikseeriti jäljed õues (I k, tl 44-46). Jalatsijäljed avastati ka maja trepikojast väljaminekul, jäljed olid verised ja olid xxx tänava suunas. Jälatsijäljeid avastati veel trepikojas ja korruste vahel. Korteri esik oli täiesti verine, verd oli ka elutoa ja köögi põrandal. Laip oli elutoas, peaga koridori suunas. Oli näha lohistamise jäljed koridorist elutuppa. Sündmuskohalt leitud jalatsijälje fragmente oli kahte tüüpi – ühed olid siksak kujulised ja teised olid ristidega. Siksaki kujulised jäljed avastati vaid välisukse ja surnukeha pea juures. Ristikujulisi jäljefragmente oli märksa rohkem. Need olid sissekäigus, 1. ja 2. korruse vahelisel platsil, teise ja kolmanda korruse vahelisel platsil, korteri nr 5 juures, elutoas põrandal, surnu seljas olnud pidžaamal ja kitlil, esikus kapi ukse peal. Korruste vahelistel platsidel oli näha terve jälg ja ülejäänud olid fragmendid. Jäljed fikseeriti fotode abil (istungiprotokolli lk 73-74p ).
23.Sündmuskohal tehtud fotod, võrdlusmaterjalid (sh kannatanu pidžaamapüksid) esitati eksperdile ning 14.03.2014 ekspertiisiaktis nr 14E-TJ0005 leidis ekspert xxx xxx, et jalatsijälje fragmendid (v.a. siksakikujulised fragmendid) ja pükstele talletunud jalatsijälje fragmendid on sarnased ekspertiisiks esitatud jalatsitalla jäljendiga ning on jäetud sama mudeli jalatsitega (I k, tl 156-184).
24.Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et antud kuriteo toimepanemise ajal olid süüdistataval jalas „Armitex“ jalatsid, mille tallamuster on reljeefsete ristidega ristkülikukujuliste äärtega, mis olid identsed tunnistaja xx. Xxx välja antud jalatsitega ja mille soetasid süüdistatavale tema vanemad, sh isa xx xxx sügisel 2013. 7(13)
25.Löökide arvu osas ei anna isikulised tõendiallikad kindlat vastust.
26.Süüdistatava ütluste järgi lõi ta kannatanut mitu korda. Esimene löök oli elutoas. Kannatanu istus diivanil näoga süüdistatava poole ja N. Boriskov lõi teda haamriga vastu pead. Koridoris lõi kannatanut veel paar korda haamriga vastu pead. Süüdistatava ütluste hindamisel aga tuleb arvestada, et vahetult enne kannatanu löömist tarvitas ta ära kaks doosi narkootilist ainet fentanüüli ning tema enda sõnade järgi ei mäleta toimunut hästi, tema jaoks „kõik oli nagu udus“ (istungiprotokolli lk 11). Tunnistaja xxx. Xxx kuulis 6-7 lööki, xxx. Xxx kuulis 8 või rohkem lööke. Kuid kindlat vastust ei osanud nad anda. Seega peab kohus põhjendatuks tugineda kannatanule Xxx Xxxle tekitatud kehavigastuste arvu kindlaks tegemisel eelkõige eksperdiarvamusele.
27.Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 14E-IDS0005/15 kohaselt tekitati kannatanule rohked põrutushaavad näol ja peas, näokolju ja ajukolju luude hulgimurrud, ajukoe põrutuse, verevalumid peaaju kelmete all ja peaajuvatsakestes, verevalumid näo ja pea pehmetes kudedes, mille tulemusel Xxx Xxx suri sündmuskohal lahtise kolju-ajutrauma tagajärjel (I k, tl 136-154). Ekspert xx xx kohtuistungil antud ütluste kohaselt esimesed löögid olid tehtud kannatanu pea tagumisse piirkonda ja neid tekitati piiratud kontaktpinnaga esemega, mis on toru ümmarguse õõnse osa kujuline. Need vigastused olid koljuluu murrudeta. Seejärel tekitati sama esemega vigastused kannatanu käelaba selgmisel pinnal, mis eksperdi arvamusel räägib enesekaitses, et kannatanu püüdis kaitsta oma pead löögi eest. Eksperti seisukohalt ei olnud ülaltoodud vigastused surmavad. Kannatanu oli teadvuses, püüdis kaitsta ennast, võis karjuda valu tõttu. Sellele järgnenud vigastused näo piirkonnas olid juba absoluutselt surmavad. Need tekitati tuvastamata esemega, millel on olemas serv ja löökide tagajärjeks olid koljuluumurrud, peaaju põrutus, verevalumid. Kokku tekitati kannatanule 23 kuni 27 vigastust. Vastavalt sellele oli ka löökide arv. Täpsemalt ei osanud ekspert öelda, kuna osa vigastusi oli üksteise peal.
28.Süüdistuse kohaselt tekitas Nikolai Boriskov Xxx Xxx kaela mittetäielikust komprimeerimesest materjaliga kaks strangulatsioonivagu kaelal ja sügavad marrastused vasaku labakäe selgmisel pinnal. Eksperdiarvamus seda kinnitab. Kannatanu kaelal kahe strangulatsioonivagu tekkimise mehhanism ja asjaolud jäid aga kohtuliku arutamise käigus kindlaks tegemata. Ekspert xx xx ei osanud kohtuistungil ülekuulamisel kinnitada, kas need olid tekitatud enne või pärast lööke pea piirkonda, aga selgitas, et kõik kannatanu kehal avastatud kehavigastused tekitati elupuhuselt. Kuna eksperdiarvamuse järgi oli kannatanu Xxx Xxx surma põhjuseks aju-kolju lahtine tömp trauma, siis need kaks strangulatsioonivagu ei olnud otseses põhjuslikus seoses kannatanu surma saabumisega ning kohus ei hakka käsitlema sellega seonduvaid asjaolusid põhjalikumalt.
29.Mis puudutab vigastusi kannatanu vasaku labakäe selgmisel pinnal, siis kohus nõustub eksperdi arvamusega ning loeb tõendatuks, et need olid tekitatud kannatanu pea tagumisse piirkonda löökide sooritamisel kui kannatanu püüdis kaitsta käega oma pead.
30.Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut vähemalt 23 korda erikujulise haamriga vastu pead ja nägu, millega tekitas temale rohked põrutushaavad näol ja peas, näokolju ja ajukolju luude hulgimurrud, ajukoe põrutuse, verevalumid peaaju kelmete all ja peaajuvatsakestes, verevalumid näo ja pea pehmetes kudedes, mille tulemusel Xxx Xxx suri sündmuskohal lahtise kolju-ajutrauma tagajärjel. Süüdistatava teod ja selle tagajärjeks saabunud kannatanu xx. Xxx surm on omavahel põhjuslikus seoses.
31.Seega täidetud on kõik tapmise objektiivse süüteokoosseisu tunnused ning allpool kontrollib kohus, kas esinevad mõrva kuriteokoosseisu tunnustele vastavad kvalifitseerivad tunnused 8(13)
vastavalt KarS § 114 lg 1 p-dele 1 ja 4, s.o korduv tapmine ning tapmine julmaval ja piinaval viisil. Korduv tapmine
32.Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Nikolai Boriskov on varem karistatud Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003 otsusega KrK § 101 p 1, 7 järgi teise inimese tapmise eest. Seda tõendab ka Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003 otsuse ärakiri (I kd, tl 87-107), mille Viru Ringkonnakohus jättis 28.04.2003 otsusega sisult muutmata, tehes täpsustusi liitkaristuses (I kd, tl 108-109). Riigikohus jättis ringkonnakohtu lahendi oma 24.09.2003 otsusega muutmata (I kd, tl 110). Tapmine julmal ja piinaval viisil
33.Kaitsepool vaidles vastu sellele, et süüdistatav pani antud kuriteo toime piinaval või julmal viisil.
34.Kehtiva kohtupraktika kohaselt julm viis on kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Kohus leidis eelpool tõendatuks, et süüdistatav on korduvalt löönud kannatanut temaga kaasas olnud haamriga pea erinevatesse piirkondadesse, teinud kokku vähemalt 23 lööki, millega tekitas kannatanule näo- ja ajukolju luude murrud, verevalumid ning saadud aju-kolju lahtise trauma tagajärjel suri kannatanu kohapeal. Kohtu arvates tekitas süüdistatav kannatanule põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi, mistõttu tapmine oli toime pandud julmal viisil.
35.Tunnistaja xx. xx ütluste ja sündmuskohal tehtud fototabelite alusel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav on astunud jalatsiga kannatanu peale tema kõhu piirkonnas. Sündmuskohal tehtud fotodel nr 40 ja 41 (I k, tl 34) on näha ristikujulist jalatsijälje fragmenti tapetu kõhul (nahal), hommikumantlil ja pükstel. Samasugused jäljed avastati 5.02.2014 asitõendi vaatluse käigus, kus vaatluse esemeks olid kannatanu pidžaamapüksid (I k, tl 50-57). Süüdistatav ei tunnistanud kannatanu jalaga löömist ning puuduvad muud tõendid, mille alusel kohus saaks järeldada, et süüdistatav oleks (verise tallaga jalatsiga) kannatanut jalaga löönud. Ekspert xx. xx kinnitas oma ütlustes, et teisi kehavigastusi kõhu või rinna piirkonnas kannatanul ei olnud ning löögist võis jääda jälg, verevalum või organi vigastus, kuid antud juhul seda ei tuvastatud. Tõendite puudumise tingimustes ei saa kohus teha oletusi selle kannatanu kehale ja riietele peale astumise iseloomust ja eesmärkidest ning ei käsitle süüdistatava poolt kannatanule jalatsiga peale astumist tapmise julma või piinava viisi tunnusena.
36.Arvestades tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist põhjustas Nikolai Boriskov Xxx Xxxle teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitas talle põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi. Ekspert on kinnitanud, et esimesed löögid pea piirkonda ei olnud surmavad ning peale esimeste löökide saamist oli kannatanu veel elus ja teadvusel. Marrastused vasaku labakäe selgmisel pinnal kinnitavad, et kannatanu püüdis ennast kaitsta, kaitsta oma pead, kuid vaatamata sellele jätkas süüdistatav kannatanu löömist. Ka tunnistajate xx Xxx ja xxx. Xxx ütlused tõendavad, et mõne aja pärast viimaste löökide saamist oli kannatanu veel elus. Samuti kinnitas tapetu ema Xxx Xxx, et kui ta saabus kohale oli tütar veel elus, aga ei olnud enam teadvusel. Tunnistaja xxx. Xxx’il oli kuulda, kuidas pärast saadud lööke nuttis kannatanu oma korteri koridoris. See viitab, et süüdistatav põhjustas oma tegudega kannatanule suurt valu, millele osutavad ka rohked ja rasked vigastused. Süüdistatav ise kirjeldab toimunu, et kõik toimus väga kiiresti, tekkis tüli, ta haaras haamri, tegi esimesed löögid elutoas, selle järgnesid paar lööki koridoris. Samas tunnistab süüdistatav, et vahetult enne kannatanu tapmist tarvitas ta ära kaks doosi narkootilist ainet - fentanüüli ning ei mäleta hästi kõiki asjaolusid. Tunnistajate xx Xxx ja xxx. Xxx ütlused kinnitavad, et kannatanu löömine võttis süüdistataval 9(13)
tunduvalt rohkem aega. Tunnistaja xxx. Xxx ütluste järgi riidlemise algusest kuni kannatanu nutmise lõppemiseni kulus 30-35 minutit aega. xxx. Xxx helistas V. Xxxle kell 23.21. Kell 23.30 helistas Xxx Xxx häirekeskusesse, olles tütre korteri ukse juures ning kogu selle aja vältel oli kannatanu veel elus.
37.Seega kohtu seisukohalt oli kannatanu Xxx Xxx tapmine toime pandud julmal ja piinaval viisil.
38.Eeltoodu alusel leiab kohus, et Nikolai Boriskovi tegude puhul on täidetud KarS § 114 p 1, 4 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused ning kvalifikatsioon on õige. Tahtlus
39.Subjektiivsest küljest eeldab mõrva süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
40.KarS § 16 lg-te 1 ja 2 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
41.Kohus leiab, et N. Boriskov pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult, kuid mitte kavatsetult. Antud asjas tuvastatud asjaolud ei osunda sellele, et süüdistatav oleks seadnud xxx. Xxx tapmise endale eesmärgiks. Seega tuleb piiritleda, kas süüdistatav on tegutsenud otsese või kaudse tahtlusega.
42.KarS § 16 lg-te 3 ja 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
43.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja soovib või möönab seda. Tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi ja paiknemist kohal, relva (torke- või löögiriista) kasutamist, samuti süüdlase käitumist pärast ründe lõppu ja ründe lõpetamise asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-80-02), (KarS-i kommenteeritud väljaanne, 2009, lk 362, 363, p 4.3., 4.4.2).
44.Süüdistatav N. Boriskov on üle 20 korda löönud kannatanut elutähtsasse piirkonda (vastu pead ja nägu) haamriga ehk kõva tömbi esemega, millega tekitas kannatanule rohked põrutushaavad näol ja peas, näokolju ja ajukolju luude hulgimurrud, ajukoe põrutuse, verevalumid peaaju kelmete all ja peaajuvatsakestes, verevalumid näo ja pea pehmetes kudedes, mille tulemusel Xxx Xxx suri sündmuskohal lahtise kolju-ajutrauma tagajärjel. Asjaolu, et süüdistatav soovis kannatanu surma kinnitab ka see, et peale esimeste löökide tegemist elutoas kui kannatanu hakkas karjuma ja katsus põgeneda tema käest, joostes välja koridori korteri välisukse poole, järgnes süüdistatav temale ning vaatamata selle, et kannatanu enam ei liikunud, kukkus koridoris maha ja oli seljaga tema poole, tegi veel mitu lööki pea piirkonda. Peale viimaste löökide tegemist pani süüdistatav, tema enda ütluste järgi, ennast riietesse ja lahkus sündmuskohalt tundmata vähimatki huvi kannatanu seisundi suhtes, kuigi nägi kannatanul 10(13)
rohkeid vigastusi ja verd, et ta oli raskes seisundis ja korises. Seega teadis süüdistatav N. Boriskov, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja soovis seda.
45.Eeltoodu alusel leiab kohus, et N. Boriskov pani kannatanu xxx. Xxx tapmise otsese tahtlusega. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud
46.Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest ei tuginenud sellele asja arutamise käigus.
47.Süüdistatava suhtes tehtud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 12/21 kohaselt süüdistataval N. Boriskovil ei esine psüühikahäireid, ta on püsivalt võimeline aru saama ümbrusest ning oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest ning on võimeline oma käitumist juhtima. Alates 22a. vanusest esineb tal sõltuvus opioididest, mis ei välista ega piira tema võimet oma tegudest aru saada ja oma käitumist juhtida. Kuriteo toimepanemise ajal ei olnud N. Boriskov’il tema psüühilise tegevuse poolest takistusi või piiranguid ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks, tegude tagajärgedest arusaamiseks ega oma käitumise juhtimiseks. Vastunäidustusi tugevalt kontrollitud keskkonnas viibimisele ei ole. Psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamiseks puudub meditsiiniline näidustus (I k, tl 61-79).
KARISTUSE LIIK JA MÄÄR
48.Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).
49.Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse N. Boriskov’i kohtuliku arutamise käigus avaldatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta.
50.Kohus leiab, et Nikolai Boriskov’i süü on üle keskmise. Ta pani toime tapmise piinaval ja julmal viisil, teistkordselt, otsese tahtlusega, suhtudes oma tegude tagajärgedesse ükskõikselt.
51.Kahtlemata nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid korduva mõrva toimepannud isiku suhtes range karistuse mõistmist. N. Boriskov on varem korduvalt karistatud. Kriminaalkorras on karistatud Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003 otsusega 10-aastase vangistusega varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest (sh tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel eriti julmal viisil) ning Harju Maakohtu 16.10.2008 otsusega KarS § 331 järgi 8-kuulise vangistusega, mis liideti varasema karistuse juurde. Väärteomenetluse korras on karistatud kolmel korral, viimati Ida prefektuuri 15.05.2014 otsusega NPALS § 151 alusel.
52.KarS § 114 p 1, 4 sanktsioon näeb karistuseks ette vangistust 8-20 aastat või eluaegset vangistust. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga selles, et ei ole alust eluaegse vangistuse kui kõige rangema karistuse määra mõistmiseks. Samas, arvestades kergendavat asjaolu (kahetsus), aga ka kuriteo raskust ja laadi (tapmine piinaval ja julmal viisil, korduv), õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalusi süüdlase mõjutamiseks, leiab kohus, et Nikolai Boriskov’ile tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras, s.o viieteistaastane vangistus.
53.Kohus ei tuvasta alust N. Boriskov’i mõistetava karistuse kandmisest vabastamiseks või selle kergendamiseks. 11(13)
Tõkend
54.Antud kriminaalasjas on N. Boriskov kinnipeetud (I k, tl 58-60) ja vahistatud alates 15.01.2014. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes on jätkuvalt olemas vahistamise alused ning kohaldatud tõkend – vahistamine tuleb jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates N. Boriskovi vahistamisest 15.01.2014. Tsiviilhagi
55.Tapetu Xxx Xxx ema Xxx Xxx on esitanud tsiviilhagi summas 803,24 eurot seoses matusekulude kandmisega (I kd, tl 6-9). Sellele lisatud kviitungid kinnitavad matusekulude kandmist kannatanu xxx. Xxx poolt tema avaldatud suuruses (65+479,50+134,40+124,34). Kohtuistungil jäi Xxx Xxx esitatud hagi juurde. Süüdistatav tunnistas hagi täies mahus ehk võttis hagi õigeks.
56.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 129 lg-te 1 ja 2 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.
57.Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 127 lg 1, § 129 lg 1, 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel ning kannatanu avaldatud kahjusumma 803,24 eurot tuleb välja mõista süüdistatavalt Nikolai Boriskovilt kannatanu Xxx Xxx kasuks. Asitõendid
58.KrMS § 126 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
59.Kohus leiab, et antud kriminaalasjas kogutud asitõendid: kannatanu Xxx Xxx pidžaamapüksid, nöörijupp, kannatanu Xxx Xxx juuksed, kahtlustatava Nikolai Boriskovi juuksed, juuksekarvad, eksperimentaaljäljed, jalatsitalla jäljend, mobiiltelefon Samsung, imeikood xxx, mobiiltelefon Nokia imei-kood xxx – tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel ning ülejäänud asitõendid, s.o süüdistatava Nikolai Boriskovi kiri ja DVD plaat fotofailidega – tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde.
Menetluskulud
60.Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 975 eurot, toimiku paljundamise kulu 1 euro (II k, tl 42), DNA12(13)
61.KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 ls 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
62.Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse tuleb KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta kõik menetluskulud süüdistatava Nikolai Boriskovi kanda, võimaldades nende tasumist 12 kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest.