Kohtulahend

Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel teatas täitur, et täitemenetluses nõude rahuldamine ei ole olnud võimalik. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 10.09.2015 Viru Maakohtule avalduse A.J-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahalist karistust õigeaegselt vabatahtlikult ja 18.07.2014 on alustatud täitemenetlus. Seoses eeltooduga ja juhindudes Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 taotles Riigi Tugiteenuste Keskus otsustada kohtuasjas 1-14-1273 rahalise karistuse asendamine vangistusega. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega, leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 18.02.2014 otsusega kriminaalasjas nr.1-14-1273 tunnistati A.J süüdi KarS § 330 järgi ja karistati rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o summas 128 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust Harju Maakohtu 04.07.2008 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusega, 1 aasta 10 kuud 7 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti rahaline karistus summas 128 eurot ja 1 aasta 10 kuud 7 päeva vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel määrati, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Otsus jõustus 06.03.2014 Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 10.08.2015 teatest Riigi Tugiteenuste Keskusele nähtub, et rahalise karistuse sissenõudmine ei ole võimalik. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 418 lg 1 p 1 võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele. Maakohus tuvastas, et käesoleval hetkel kannab A.J karistust Viru Vanglas Harju Maakohtu 05.06.2015 kohtuotsuse alusel, millega A.J tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 5 aastat 4 kuud. Kohtuotsus jõustus 23.06.2015. Karistuse kandmise algus 10.11.2014 ja lõpp 10.03.2020. Kohus tõlgendab KrMS § 418 lg 1 sätestatud normi nii, et juhul kui seaduseandja on sõnastanud võimaluse loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest juhul, kui isik on vangistuses, siis oleks täiesti mõistlik ja loogiline, et ka juba täitmisele pööratud, kuid täitmata jäänud rahalise karistuse edasisest täitmisest võib kohus loobuda tuginedes KrMS § 418 lg 1. Kohus leiab, et KrMS § 418 lg 1 üheks eesmärgiks välistada isiku põhjendamatut koormamist rahalise karistusega olukorras, kui isik viibib vangistuses ja sellest tulenevalt tema võimalused rahalise karistuse täitmisel on kitsendatud, ning karistuse mõju vaatenurgast ei ole rahalisel karistusel enam olulist üld- või eripreventiivset karistuslikku tähendust. Sealjuures arvestab kohus ka argumenti, et vastavalt KarS § 82 lg 5 peatub rahalise karistuse aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Kohus leiab, et olukorras, kui süüdimõistetu peab viibima vanglas kuni 10.03.2020 ja tal puuduvad kindlad ja piisavad sissetulekud, oleks rahalise karistuse jätkuv täitmine ebamõistlikult koormav isiku resotsialiseerumise 2 (3)