Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

elama kohtu määratavas alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata S.O kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada S.O suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700062745 ning selgituse “S.O, otsus nr 1-15-3475, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus S.O süüdistatakse selles, et tema, 27.septembri 2014. a öösel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu saunas sihtis laetud õhupüssiga G. T. ja M. O. , pani püssi neile pea juurde ja lubas ära tappa, mistõttu kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani S.O toime KarS § 120 (alates 01.01.2015 § 120 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo – tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, millise täideviimist oli kannatanutel alust karta. -

samuti selles, et tema samal ajal ja samas kohas, pärast õhupüssiga ähvardamist lõi G. T. rusikaga vastu paremat oimupiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning parema oimu turse ja põrutuse.

Seega pani S.O toime KarS § 121 (alates 01.01.2015 § 121 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise isiku löömise ja tema tervise kahjustamise. Kokkuleppe sisu KarS § 120 (alates 01.01.2015 § 120 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 121 (alates 01.01.2015 § 121 lg 2 p 3) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 kuud vangistust võrra, nõuab prokurör S.O liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada vangistus 390 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada S.O üldkasuliku töö tegemisel täitma KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. -elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; -ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav S.O aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav S.O , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.O süüdi tunnistada KarS § 120 ja KarS § 121 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas S.O menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot ning kohtumenetluses makstud kaitsjatasu 459.36 eurot, so kokku kaitsjatasu 531.36 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.O on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ning ka tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades S.O sissetulekut käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus S.O kaitsjatasust pool, so 265.68 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõistab kohus S.O-lt välja menetluskuluna sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu 265.68 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades S.O varalist seisu, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 850,68 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.