Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 08.09.2015, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 25.08.2015 Kohtuasja number
1-10-12082
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Viktor Brussilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Viktor Brussilov, isikukood 36407190249, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 11.05.2010 ja lõpp 11.05.2016
Jätta VIKTOR BRUSSILOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Viktor Brussilovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Brussilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 08.11.2010 otsusega mõisteti Viktor Brussilov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.05.2010. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Käesolev kuritegu on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varem karistatud isikuvastaste kuritegude eest, samuti ühiskonnavastaste tegude eest. Viis kuritegu seotud
vägivallaga, soodusteguriks on olnud alkohol. Osaliselt kuriteod toime pandud rahalise kasu saamiseks. Varasemalt tegusid toime pannud ka grupis. Ühtset mustrit ei ole kujunenud. On vangistuses töötanud majandustöödel koristajana, samuti abitöölisena karpide liimimisel ja pakkide komplekteerijana ning alates 18.07.2013 töötab meenete valmistajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas üüritud korteris aadressil xxxx. Vanglast vabanemisel kindel elukoht puudub, kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik telefoni teel kätte saada ka kinnipeetava tütart. Rahvastikuregistri andmetel sissekirjutus aadressil xxxx. Kinnipeetava sõnul omandas keskhariduse xxxx. xxxx õppis keevitajaks, tisleriks ja elektrikuks. Vanglas läbinud edukalt riigikeele A1-, A2- ja B1-taseme kursused, räägib riigikeelt suhtlustasandil. Enesetäiendamisest huvitatud nii töö- kui hariduse alaselt. Vabaduses on töötanud ametlikult erinevates kohtades, vahetas tihti töökohti. Enne vangistust töötas ametlikult, kuid palgast ei elanud ära ning kuriteo pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses toetavad rahaliselt erinevad isikud. Omab tasumata nõudeid. Olnud osaline varimajanduses, omab materiaalset kindlustatust kuritegude toimepanemiseks. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuulub tütar, kellega suhtleb tihedalt, endise abikaasaga on samuti suhted head. Toimepandud kuriteod näitavad isiku riskivat ja hoolimatut elustiili. Suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega kirjavahetuse teel. Omab suhteid kuritegelikus maailmas mõju omavate isikutega. Tunnistab, et varasemalt oli mõjutatav, eriti alkoholijoobes, kuid hetkel ennast enam teiste poolt mõjutatavaks ei pea. Tunnistab, et varem on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Vabaduses on kahel korral läbinud alkoholiravi, kuid isiku enda sõnul tulemusteta. Alkoholi tarvitades võib muutuda vägivaldseks, alkoholijoobes on sooritanud kuritegusid. Käesoleval hetkel on motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest. Põeb kroonilist haigust, mis aeg-ajalt taandub (kergeneb), pidevat ravi ei saa. On kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. On teadlik enda probleemidest, kuid ei ole leidnud efektiivset lahendust, mistõttu kasutanud ebaseaduslikke meetodeid. On leidnud enda jaoks usu, et läbi selle jõuda endas selgusele ning käitumist muuta. Kinnipeetaval on realistlikud pikaajalised eesmärgid. Varasemalt on organiseerinud õigusrikkumisi vangistuses, ohustanud oma käitumisega teiste isikute ja ühiskonna heaolu. Tunnistab oma kõiki kuritegusid, v.a väljapressimist, milles näeb oma süüd osaliselt. Järjepidevad vestlused kaplaniga on mõjunud positiivselt. Kuritegelikud hoiakud võivad olla vähenenud seoses sellega, et kinnipeetav on leidnud vangistuses usu. Jätkuvalt keeldunud psühholoogiga töötamisest, tuues põhjuseks, et temale ei ole seda tarvis, aega vähe töötamise kõrvalt. Kriminaalhooldusel olles on täitnud nõudeid. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab aga isiku negatiivset suhtumist kehtivasse õiguskorda ja ühiskonda. On toime pannud mitmeid ühiskonnavastased tegusid (relva omamine, narkootilise aine käitlemine). On olnud ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele, kuritegeliku ühenduse liikmena toime pannud kuriteo, mille tõttu jääb ohtlikkus hoiakute osas alles. Uue kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 12%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 38%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Viktor Brussilovile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni 11.05.2016 (ärakandmata karistuse lõpp) ning käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Viktor Brussilovile KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 sätestatud lisakohustuste täitmine. Prokuratuuri seisukoht
Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem 8 korda karistatud. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna kinnipeetav kannab karistust narkokuriteo eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Varasemad karistused, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik avalikkusele. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni karistusaja lõpuni suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (alkoholijoobes on varem toime pannud kuritegusid), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine prioriteediks, ei täida narkokuritegude puhul süüdimõistetute vangistusest ennetähtaegne vabastamine üldjuhul karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist, kuid sellest ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline kindel elukoht ning kehtiv isikut tõendav dokument. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik, mis välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Viktor Brussilovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist Maakohtu istung 28.08.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et juhul, kui ta vabastatakse, siis hakkab ta elama oma korteris, aadressil xxxx. Korter on hetkel antud üürile, kuid kui isik vanglast vabaneb, siis korter vabastatakse. Isikul on võimalus tööle saada kahte kohta, ei oska öelda, miks kriminaalhooldaja ja vangla ei ole töökoha ja elukoha andmeid märkinud. Selgitab, et sõbral on ehitusfirma, ilmselt läheb sinna tööle. Aasta tagasi kohtuistungil esitas isik kõik sellekohased dokumendid. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja
neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning vanglas viibib ta neljandat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Samuti väärib märkimist, et käesolev kuritegu on raske rahvatervisevastane esimese astme kuritegu, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt toimepandud kuriteod on seotud vägivallaga, soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja ka grupi mõju. Vangla iseloomustuse kohaselt puudub isikul vabanemisel kindel alaline elukoht. Samuti ei ole tal vabanemisel garanteeritud töökohta, mistõttu puudub tal igakuine kindel sissetulek, mis hõlbustaks majanduslikku toimetulekut. Lisaks omab isik tasumata nõudeid, mis võib samuti mõjutada isiku majanduslikku toimetulekut vabanemisel. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, varasemalt pannud toime kuritegusid grupis ning käesoleval aja suhtleb vangistuses kirja teel teiste kinnipeetavatega. Kinnipeetaval on varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, isik tunnistab ka ise seda. Pannud toime kuritegusid alkoholijoobes olles. Läbinud aastakümneid tagasi kahel korral alkoholiravi, kuid enda sõnul tulemusteta. Alkohol muudab isiku vägivaldseks, varasemalt esinenud kuritegude toimepanemist vägivallaga alkoholijoobes. On motiveeritud hoiduma alkoholi tarvitamisest. Positiivseteks on kinnipeetava puhul kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning individuaalses täitmiskava ettenähtud tegevuste läbimine, sh isik on osalenud riigikeele erinevate tasemete kursustel, läbinud edukalt eksamid ning vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga. Samuti on isik vangistuses väidetavalt leidnud usu, läbi mille üritab oma käitumist muuta ning mille tõttu võib eeldada kuritegelike hoiakute teatavat vähenemist. Vangla hindab üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 12% ning vägivaldse kuriteo puhul 38%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse puhul on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Viktor Brussilovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaega vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Viktor Brussilovi vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.