Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

xxx04.2014 1518,23 eurot, vabanemisfondis on 663,10 eurot. Suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega kirjavahetuse teel. Omab suhteid kuritegelikus maailmas mõju omavate isikutega. Tunnistab, et varem on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Vabaduses on kahel korral läbinud alkoholiravi (90ndate algul). Alkoholi tarvitades võib muutuda vägivaldseks, alkoholijoobes on varem sooritanud kuritegusid. On kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes, põhjustajaks alkohol. Kriminaalhooldusel olles täitis nõudeid. Riskihindamise alusel on Viktor Brussilov kõrgohtlik avalikkusele. Ohtlikkus seisneb materiaalses kindlustatuses kuritegude sooritamiseks, ebaseaduslike meetodite kasutamises varalise seisu parandamiseks ja probleemide lahendamisel vägivallaga. Vangla ei toeta Viktor Brussilovi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib Viktor Brussilov peale vabanemist asuda elama aadressile xxx. Antud korter kuulub kinnipeetava endise abikaasa emale TxxxJexxx, kes on nõus kindlustama isikut elamispinnaga. Vabanemisel on Viktor Brussilovil võimalik tööle asuda metallitöölisena xxx-s. Rahvastikuregistri andmetel on Viktor Brussilovil kehtivaks isikut tõendavaks dokumendiks juhiluba. Isiku käitumist vabaduses võib mõjutada tema korduv karistatus ja varasem alkoholi kuritarvitamine, mille mõjul võib ta käituda vägivaldselt. V.Brussilov on varasemalt olnud kriminaalhooldusel- katseajad on läbinud. Vangla materjalidest selgub, et kinnipeetav on vangistuses käitunud rahuldavalt, on ka töötanud, kuid riske maandavates tegevustes osalenud ei ole. Viktor Brussilov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta Viktor Brussilovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V. Brussilovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem viiel korral karistatud. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna kinnipeetav kannab karistust narkokuriteo eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Varasemad karistused, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine (Harju Maakohtu 12.06.2008 määruse alusel) ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on kõrgohtlik avalikkusele. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 11.05.2016, st karistusaja lõpuni, suudab selle läbida nõuetekohaselt. Harju Maakohtu 08.11.2010 kohtuotsusega nr 110-12082 on tuvastatud, „et V. Brussilov käitles narkootilist ainet koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära KarS § 184 mõttes tuhande kordselt.“ Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude puhul süüdimõistetute vangistusest ennetähtaegne vabastamine üldjuhul karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Viktor Brussilov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2(4)

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Isikut on varasemalt karistatud raske isikuvastase kuriteo (tervisekahjustuse tekitamise eest kui sellega põhjustati oht elule), tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude eest, varavastase kuriteo (väljapressimise grupi poolt isikult vabaduse võtmisega) eest. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest. Harju Maakohtu 08.11.2010 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 18-24) on näha, et Viktor Brussilovi kinnipidamise ja sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära kokku 59,48 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 2,98 grammi fentanüüli). Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Isikut on varasemalt kahel korral vangistusest vabastatud tingimisi ennetähtaega (2002.a. ja 2008.a.), kuid peale katseaja möödumist jätkas kuritegevust. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Viktor Brussilovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud riigikeele A2 taseme kursusel ja sooritanud edukalt eksami. Alates 25.02.2014 osaleb B1 taseme riigikeele kursusel. Alates 01.04.2012 töötab vanglas, alustas majandustöödel xxx Isikul on kehtivaks isikut tõendavaks dokumendiks juhiluba. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma endise abikaasa emale, Txxx Jxxxle kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxx. Vabanemisel garanteerib V.Brussilovile töökoha xxx 13). Arvestades Viktor Brussilovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine- 59,48 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles oli puhtal kujul kokku 2,98 grammi fentanüüli), korduvaid karistusi (isikuvastane kuritegu- raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega tekitati oht elule, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteod ja varavastane kuritegu- väljapressimine grupi poolt vabaduse võtmisega) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba enne tähtaega 2002 ja 2008 aastal vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele, kuid peale katseaja möödumist jätkas kuritegeliku elu pannes toime uusi kuritegusid. Seega kriminaalhooldus ei osuta Viktor Brussilovile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud just ennetähtaegse vabastamise korral, nüüd alustab kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine, lähedaste toetus ja arvatavasti ka töökoht). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja töökoht. Ka varem oli süüdimõistetul lähedaste toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud Viktor Brussilovil rasket I astme rahvatervisevastast kuritegu toime panna. 3(4)

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.05.2016, ärakandmiseks on veel ligi 2 aastat, mis on vägagi pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Ennetähtaegne vabastamine on isiku puhul ilmselt ennatlik arvestades ka esimese astme narkokuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Suured rahalised kohustused omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (alkoholijoobes on varem toime pannud kuritegusid), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Viktor Brussilovi temale Harju maakohtu 08.11.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.